Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-18535
Kohtuasi
XXa avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks YYa avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. augusti 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXa määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja (laste isa) XX (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht esindajad ringkonnakohtus xxxxxxxxx) Puudutatud isik I EE (isikukood xxxxxxxxx) Puudutatud isik II HH (isikukood xxxxxxxxxx) Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik III (laste ema) YY (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 10. augusti 2022 määrust otsustusega, et maakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2.Parandada Harju Maakohtu 10. augusti 2022 määruse resolutsiooni punktis 6 ilmne ebatäpsus, asendades selles sisalduva viite maakohtu määruse resolutsiooni punktile 2 viitega maakohtu määruse resolutsiooni punktile 5.
3.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 10. augusti 2022 määrus muutmata.
4.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
4.1 Võtta tõendina asja juurde Xxxxxxx OÜ registrikaardi väljatrükk, Maksu- ja Tolliameti päringu vastuse väljatrükk XXa kohta ning täitemenetluse registri päringud YYa ja XXa kohta. 4.2 Jätta rahuldamata XXa 22.07.2022 taotlus lahendi kuulutamise aja edasilükkamiseks ja EEa täiendavaks ärakuulamiseks. 4.3 Võtta vastu XXa loobumine vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudest HHa osas ning lõpetada selles nõudes menetlus. 4.4 Rahuldada YYa avaldus. 4.5 Lõpetada YYa ja XXa ühine hooldusõigus laste EEa ja HHa suhtes osaliselt. Anda YYale üle ainuhooldusõigus EEa ja HHa viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse osas. 4.6 YYal on kohtumääruse alusel EEa ja HHa esindusõigus resolutsiooni punktis 4.5 nimetatud küsimustes. 4.7 Jätta XXa avaldus rahuldamata. 4.8 Maakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.Võtta vastu XXa ja YYa poolt määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid.
6.Jätta rahuldamata XXa poolt ringkonnakohtule 25. augustil 2022 esitatud taotlus laste täiendavaks ärakuulamiseks.
7.Jätta rahuldamata XXa poolt ringkonnakohule 25. augustil 2022 ja 22. veebruaril 2023 esitatud taotlused tõendite väljanõudmiseks.
8.Jätta rahuldamata XXa poolt ringkonnakohtule esitatud taotlus kohtuistungi korraldamiseks.
9.Määruskabuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
10.Määruskaebus jätta rahulamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse asjaolud
1.XX (avaldaja, laste isa) esitas 25.11.2021 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha (sh elukoha) osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste isale.
2.Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja YY (laste ema) kooselust 20.06.2014 poeg EE ja 06.06.2015 tütar HH. Pere elas 3 aastat Xxxxxxxs ja 3,5 aastat Yyyyyyyyys. Eestisse koliti tagasi 2019. a. Isa võttis 2019. a üürikorteri Tallinnas, kus elab lastega tänaseni. Laste ema elas vahepeal pere juures, kuid suurema osa ajast elas ema oma vanemate juures Eeeeeeees või Yyyyyyyyys. 2020. a maikuust kuni oktoobrini külastas ema pere mõned üksikud korrad. Laste emal puudub stabiilne elukoht. Avaldusele eelneva 2,5 aasta jooksul on lapsi hooldanud ja kasvatanud peamiselt isa, kes on otsinud lastele ka koolid ja huviringid. Laste ema elas isa ja laste juures 2021. a jaanuaris paar nädalat, kuid pärast seda läks taas Eeeeeee oma vanemate juurde ning viibis ka aeg-ajalt Yyyyyyyyys. 2021. a suve jooksul nägid lapsed ema vaid mõned üksikud korrad. 2021. a augustikuu lõpus hakkas ema lastele rääkima, kuidas võtab lapsed ja kolib nendega Yyyyyyyyy elama. Laste isa sellega ei nõustunud.
3.05.11.2021 võttis ema tütre ja viis Yyyyyyyyy. Lapse isa tegi selle kohta samal päeval süüteoteate ja pöördus Justiitsministeeriumi poole abi saamiseks, et algatada lapseröövi menetlus. 19.11.2021 teavitati laste isa, et lapseröövi avaldus on Yyyyyyyyy edastatud. Kahe nädala jooksul said isa ja tütar suhelda kaks korda. Lõpuks blokeeris ema isa telefoninumbri. 21.11.-22.11.2021 viibis isa Yyyyyyyyys, et leida oma tütar. Isa sai lapse emalt kätte 22.11.2021, kui ema oli last uude lasteaeda viimas. 22.11.2021 tõi isa lapse tagasi Eestisse. Ema oli teinud isa teadmata lapsele ka uued reisidokumendid.
4.24.11.2021 teavitas ema isa sõnumi teel, et võttis poja koolist ja ei toonud last koju. 24.11.2021 õhtuks tõi ema siiski poja koju.
5.Ema käitumisest tulenevalt ei saa isa ema usaldada ning lapsed kardavad samuti, et ema võib nad isast lahutada. Politsei- ja Piirivalveameti 12.11.2021 vastuses laste isa 05.11.2021 süüteoteatele viidati, et kuivõrd Schengeni viisaruumis piirikontroll puudub, ei saa politsei takistada ühel vanemal lapsega liikmesriikide siseselt reisimist. Sellest tulenevalt ei jää isal muud üle, kui taotleda laste viibimiskoha suhtes hooldusõiguse lõpetamist. Lapsed soovivad elada isa juures. Lastel on tekkinud Eestis sotsiaalne ring koos sõprade ja lähedaste inimestega. Menetluse edasine käik ja puudutatud isikute seisukohad avaldusele
6.Harju Maakohtu 26.11.2021 määrusega keelas kohus laste emal alates 26.11.2021 kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni lahkuda lastega Eesti Vabariigist ilma isa nõusolekuta.
7.Lapse ema vaidles avaldusele vastu. Vanemad elasid lastega kuni 2017. a märtsini Xxxxxxxs, kust ema tuli lastega Eestisse oma ema juurde elama. Sellest ajast tekkisid peres tõsisemad probleemid. 2017. a juunis tuli laste isa Eestisse ning lepiti kokku, et jätkatakse ühise perena. 2017. a augustis üüris ema Yyyyyyyyy korteri ja kogu pere kolis Yyyyyyyyy, kus elati 2019. a märtsini ning siis koliti Eestisse. Isa selgitas, et tal on mingid probleemid ja pere peab ajutiselt Yyyyyyyyyst ära minema, aga hiljem kolitakse tagasi. Kooselatud aja jooksul nägid lapsed mitmel korral isapoolset vägivaldset käitumist ema vastu. Et lapsi sellisest õhkkonnast päästa, lahkus ema ühisest kodust 02.02.2021. Isa on pannud emaga kooskõlastamata poja Xxxxxxkooli. Tütre Yyyyyyyyy viimise tingis 05.11.2021 asjaolu, et laste isa viibis ise sel ajal välismaal ning ei vastanud ema telefonikõnedele. Kuna poeg pidi minema kooli, siis jättis ema poja tuttava juurde ja sõitis tütrega Yyyyyyyyy. Kuna pooltel on ühine hooldusõigus ja ema elukoht on Yyyyyyyyys, siis ei ole keelatud lapse emal lapsi enda koju viimast. Isaga oli kokku lepitud, et tuleb tütrega 28.11.2021 Eestisse tagasi ning
seda üllatavam oli, et laste isa ootamatult Yyyyyyyyy sõitis ja lapse tema tahtevastaselt kaasa viis. Ema ei blokeerinud isa telefoni ja isa sai vabalt tütrega suhelda. Ebaõige on see, et 2020. a maikuust kuni oktoobrini külastas ema lapsi mõned üksikud korras. Tegelikult elas laste ema koos lastega vahepeal oma vanemate juures. Lastega suhtlemisel oli just isa see kes tekitas probleeme, ei lubanud lapsi ema juurde kokkulepitud ajal jms. Isa kasutas lapsi ära selleks, et karistada ema selle eest, et soovis lahutust. Ema saab lastega olla vaid nii palju koos, kui isa lubab. 07.06.2021 läks ema elama Yyyyyyyyy Vabariiki, kuna sai seal hea tööpakkumise. Samuti on emal korralik elukoht, ta elab koos elukaaslasega Vvvvvvs ridaelamus.
8.Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt on perega kokkupuuted alates 2019. a, kuna peres olid tülid laste kasvatamise pärast. 05.07.2021 pöördus laste isa lastekaitse vanemspetsialisti poole perelepitaja teenuse saamiseks, millega ema oli nõus. Alates 16.10.2020 ei ole vanemad suutnud omavahel laste elu korraldamise osas kokku leppida. 16.09.2021 tunnistas isa, et perelepitaja abil ei suudeta kokkuleppele jõuda. Isa soovib lastega Eestis elada, ema plaanib lapsi Yyyyyyyyys kasvatada. 02.12.2021 teostati kodukülastus isa elukohta. Korteris on kõik vajalik laste jaoks olemas. Lapsed käivad huviringides, poeg koolis ja tütar lasteaias. Pojale koolis meeldib, tal on ka sõbrad. Pojale meeldib ka emaga koos olla. Lapsed kohtuvad emaga, kui ta käib Eestis. Lapsed on käinud Yyyyyyyyys ema juures samuti. Poeg teatas, et soovib õega koos isa juures elada ning Yyyyyyyyy kolida ei soovi. Eestkosteasutus toetas isa avaldust.
9.Lastele määratud esindaja seisukohast tuleneb, et esindaja suhtles 12.01.2022 lastega. Poeg teatas, et soovib elada isaga. Tütar lisas, et soovib sügisel minna Xxxxxxkooli. Lastel ja isal on hea läbisaamine. Laste viimisel Yyyyyyyyy jääb vahetu suhtlemine isaga harvemaks. Laste huvides on säilitada nende praegune elukorraldus. Esindaja toetas isa avaldust. Vastuavalduse asjaolud
10.Laste ema esitas 17.01.2022 kohtule vastuavalduse, milles palub vanemate ühise hooldusõiguse lõpetada osaliselt ja anda laste emale laste viibimiskoha ning haridust puudutavates küsimustes ainuhooldusõiguse. Alternatiivselt palus laste ema määrata kindlaks vanemate ja laste vahelise suhtluskorra.
11.Vastuavalduse kohaselt leppisid vanemad 10.12.2021 ärakuulamisel kokku ema ja laste koosolemise aja 2021. a jõulude ajal. 22.12.2021 toimunud perelepitusel hakkas isa väitma, et ta ei anna siiski lapsi emale kokkulepitud ajal, s.o 24.12.2021, vaid annab 25.11.2021 kui üldse annab. Emal õnnestus siiski lapsed 24.12.2021 enda juurde saada. Selline käitumine tekitas emas taaskord stressi, et ta ei saagi lapsi enda juurde. Laste isa suhtumine emasse on solvav, ähvardav, alandav, üleolev. Isa on vahepeal jätnud haige tütre koju, lapsel oli kõhuviirus ja ta oksendas. Emale on teatavaks saanud, et kui isale antakse hooldusõigus laste viibimiskoha osas, siis on isal soov tagasi minna Xxxxxxxsse. Ema on avaldanud soovi, et lapsed tuleksid tema juurde Yyyyyyyyy elama, kus lapsed on varasemalt elanud. Seega ei ole tegemist laste jaoks võõra elu- ja keelekeskkonnaga. Lastel on Yyyyyyyyys tagatud kindel elukoht ja võimalus jätkata õpinguid. Lapsed on korduvalt emale avaldanud soovi emaga elada. Puudutatud isikute seisukohad vastuavaldusele ja menetluse edasine käik
12.Lastele määratud esindaja ei toeta ema vastuavaldust. Ema soov viia lapsed välismaale elama ei ole piisavaks põhjuseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. 12.01.2022 on esindaja lastega suhelnud ning poeg selgitas, et tahab elada isaga ja tütar selgitas, et tahab
sügisel minna Xxxxxxkooli. Ema põhinõude rahuldamata jätmisel võib kohus alternatiivnõude rahuldada osaliselt, kuna suhtlemise korra määramine lahuselava vanemaga on laste huvides.
13.Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt on lastekaitse vanemspetsialist küsinud laste arvamust. Poeg on avaldanud, et tahab elada Eestis. Tütar ütles, et tahab elada ema juures. Lastel on tugev side mõlema vanemaga. Laste viibimiskoha määramise ja haridusküsimustes hooldusõiguse andmine vaid ühele vanemale ei ole laste huvides. Vajab rõhutamist, et laste viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse üleandmine laste isale ei taga laste senise elukorralduse ja keelekeskkonna säilimast, kuna isa ei seo Eestiga midagi olulist – ta on aastaid elanud erinevates riikides väljaspool Eestit, tema ema elab OOOOOs. Laste isa elab üürikorteris ning arvestades, et ta on viimase aasta jooksul taotlenud mitmel korral toimetulekutoetuse saamist, on väheusutav, et ta on võimeline tagama laste elutingimustele sobivat kindlat elamispinda.
14.Isa vaidles vastuavaldusele vastu ning esitas oma ettepaneku laste ja ema vahelise suhtlemiskorra kohta. Laste isa on mures laste turvalisuse pärast laste ema kodus, kuna laste ema elukaaslane on süüdi mõistetud narkokuritegudes.
15.Harju Maakohtu 21.03.2022 määrusega tühistas kohus 26.11.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
16.31.03.2022 kuulas kohus ära mõlemad lapsed, kes olid seisukohal, et tahaksid elada emaga, kuna ema teeb paremini süüa, peseb neid, ostab asju, viib reisile. Kui lapsed vahepeal ei taha isa tehtud toitu süüa, siis isa karjub. Ema ei karju ja ei sunni toitu lõpuni sööma. Ema elukaaslane lastele meeldib. Ema ei ole isa kohta halvasti rääkinud, aga isa ema kohta on halvasti öelnud. Isa on emale näkku sülitanud. Isa on ema laste nähes kägistanud. Lapsed Yyyyyyyyy keelt ei räägi, aga neil ei ole muresid Yyyyyyyyy kolimise osas. Pojale meeldib väga xxxxxxxxxxxx mängida.
17.Harju Maakohtu 06.04.2022 määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset omal algatusel ja määras vanemate ja laste suhtlemiskorra kindlaks järgmiselt: lapsed viibivad emaga igal paaritul nädalal selliselt, et ema võtab lapsed kolmapäeval peale lasteaeda/kooli ning annab lapsed üle isale pühapäeva õhtul hiljemalt kell 20.00. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel viibib ema lastega kolmapäevast reedeni Eestis ning reede õhtust pühapäevani võivad lapsed viibida ema juures Yyyyyyyyys. Kui pojal on nädalavahetusel võistlus ning ta ei soovi emaga seetõttu sel nädalavahetusel Yyyyyyyyy minna, siis otsustab ema, kas ta viibib lastega sel nädalal vaid Eestis või annab reedel poja isale üle ning viibib Yyyyyyyyys vaid tütrega.
18.Harju Maakohtu 02.05.2022 määrusega rahuldas kohus ema esialgse õiguskaitse taotluse ja andis emale ainuotsustusõiguse reisida lastega Türgi Vabariiki vähemalt 6 ööks perioodil 10.05.2022 – 22.05.2022.
19.22.07.2022 loobus isa avaldusest tütre suhtes. Isa palus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus poja suhtes osaliselt ning anda isale üle viibimiskoha (sh elukoht) ja haridusküsimustes ainuhooldusõigus või alternatiivselt ainuotsustusõigus. Samas dokumendis esitatud seisukoha kohaselt andsid lapsed ärakuulamisel kohtunikuga ema juhiste alusel ütluseid, et nad soovivad elada emaga. 22.07.2022 menetlusdokumendi esitamise ajaks elab tütar alates 2022. a maikuu keskpaigast emaga Yyyyyyyyys ning isa
on olnud 3 nädalat pojaga jalgpallilaagris Xxxxxxxs. Isa ja poeg saabuvad peagi Eestisse, et valmistuda algavaks kooliaastaks. Poeg soovib elada isaga. Poeg on elanud isaga ja tütar emaga juba mitu kuud ning see sobib lastele. Vanemad leppisid selliselt maikuu alguses kokku ning see oli ka ema algne soov enne kohtumenetluse algust. Laste isa taotles poja uut ärakuulamist ning palus lahendi tegemine edasi lükata. Maakohtu määrus
20.Harju Maakohtu 10.08.2022 määrusega jättis kohus rahuldamata isa taotluse lahendi kuulutamise aja edasilükkamiseks ning poja täiendavaks ärakuulamiseks. Kohus võttis vastu isa loobumise vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudest tütre osas ning lõpetas selles nõudes menetluse. Kohus rahuldas ema avalduse ja lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes osaliselt andes emale üle ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse osas. Kohus määras, et emal on laste esindusõigus osas, milles emal on laste ainuhooldusõigus. Isa avalduse jättis kohus rahuldamata.
21.Kohus selgitas poja ärakuulamise taotluse rahuldamata jätmist. Tegemist on alles 8-aastase lapsega, kes on avaldanud menetluse kestel erinevatele inimestele erinevaid arvamusi, lähtuvalt sellest, kelle mõjusfääris ta on vestlusele eelnevalt viibinud. Arvestades, et laps ei ole praeguseks kohtunud emaga alates 31.05.2022 ning on viibinud ja viibib jätkuvalt isa mõjusfääris, ei ole kohtul kahtlustki, et laps avaldaks võimalikul uuel ärakuulamisel soovi jääda elama isa juurde. Kohus leiab, et lapse võimaliku tahte kohta on praeguseks olemas juba piisavalt teavet ning puudub vajadus lapse täiendavaks ärakuulamiseks. Kohus ei lähtu asja lahendamisel mitte automaatselt lapse poolt avaldatud tahtest, vaid hindab, kas lapse poolt avaldatav tahe vastab ka tema parimale huvile.
22.Kohtu hinnangul eksisteerib praegusel juhul vajadus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tulenevalt sellest, et vanemate vahel on vaidlus hooldusõigust puudutavates küsimustes, koostöö on kasin ning kokkulepet ei ole võimalik saavutada. Kohtu hinnangul ei ole vaidlus selline, mida saaks lahendada vaid suhtluskorra kindlaksmääramisega. Põhiline vaidlus on laste viibimiskoha (sh elukoha) osas. Samuti on vanemate vahel olnud korduvalt vaidlus lastega reisimise osas. Kohtumenetluse ajal on emal olnud lastega reisimine võimalik vaid kohtu vahendusel, laste isa on keeldunud lastele reisimiseks nõusolekut andmast. Kohtu hinnangul ei ole võimalik lahendada vanemate vahelist vaidlust vaid suhtluskorra seadmise läbi ning vanemate kardinaalselt erinevad seisukohad laste elukorralduse ja reisimise osas tingivad ühise hooldusõiguse lõpetamise.
23.Kumbki vanem ei ole ka leidnud, et vanemate omavaheline suhtlus oleks selline, mis võimaldaks arutada rahumeelselt lapsi puudutavaid asju. Kohtu hinnangul ei ole vanemate ühise hooldusõiguse teostamine võimalik olukorras, kus üks vanem (antud juhul lapse isa) kasutab teise vanemaga omavahelises suhtluses vägivalda - kasutab alandavat, solvavat, halvustavat sõnastust ja kõneviisi. Igal inimesel on õigustatud ootus, et temaga suheldakse inimväärikust austaval viisil. Kuigi ka laste ema on isa suhtes kasutanud ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid (I kd, tl 156-157), siis ei ole isa enda sõnakasutus ja halvustav toon laste emaga suhtlemisel aktsepteeritav (I kd, tl 63, 64, 91, 92). Lahuselavale vanemale pidevalt lastega kohtumisteks tingimuste seadmine on samuti käsitletav vaimse vägivallana. Lapsed on ka kirjeldanud kohtule, et isa sülitas emale näkku ja kägistas ema. Eelnevast tulenevalt on laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud.
24.Kohtu hinnangul nähtub esitatud tõenditest ka vanemate vaidlus laste hariduse küsimuses. Laste haridust puudutavad otsused on teinud isa ainuisikuliselt, selleks ema nõusolekut küsimata. Ema on välja toonud, et isa on registreerinud poja treeningutele, mis lapse ema arvates lapsele ei sobinud ning mis vähendas veelgi ema võimalust lapsega koos viibida. Kui lapsed peaksid jääma elama Eestisse, ei esine eelduslikult vajadust laste kooli vahetamiseks. Samuti ei ole kuigi palju alust arvata, et laste asumisel Yyyyyyyyy elama, teeks isa takistusi laste Yyyyyyyyy kooli registreerimiseks, samas ei saa selliste takistuste tekkimist välistada. Isa varasem lapse ema arvamusega mitte arvestav ja pigem ema pakutud lahendustega (selgitusi esitamata) mitte nõustuv käitumine viitab taolisele ohule, et laste hariduse omandamine võib saada omavahelistele kokkulepetele jõudmise võimatusest tulenevalt takistatuks.
25.Vanemad on erineval seisukohal selles, kumb on enam lastele pühendunud. Kohus saab teha otsuse, lähtudes asjas esitatud tõenditest. Kohtu hinnangul ei saa isa väiteid pidada kuigi usaldusväärseteks, kuna tema väited on vastuolus nii omavahel kui ka esitatud tõenditega. Laste ema ütluste korral ei ole kohus sellist vastuolu tuvastanud ja nende usaldusväärsus on sellest tulenevalt ka suurem. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jõuda järeldusele, et laste isa oleks laste emast oluliselt suuremal määral pühendunud laste kasvatamisele. Olukorras, kus vanemate vastuolude tõttu ei ole enam võimalik ühtse perena kooselu jätkata, on tavapärane ja mõistetav, et üks vanem lahkub pere varasemast kodust. Taolist käitumist ei saa ette heita, kuna igal inimesel on õigus oma vabale eneseteostusele ning õigus mitte elada koos inimesega, kellega puudub vastastikune austus. On ka tavapärane, et sellises situatsioonis jäävad lapsed selle vanemaga, kes seda jõupositsioonil enam nõuab. Samuti on tavapärane, et lahku kolinud vanem vajab mõningast aega enda elu korraldamiseks ning uue kodu loomiseks, kus edaspidi lastega koos viibida. Isa avaldustest kohtumenetluse ajal nähtub tema arvamus, et tal on pea ainuõigus laste suhtlust lahuselava vanemaga määrata. Seetõttu on usutav, et ema võimalus laste kasvatamisele ja nendega suhtlemisele pühenduda oli dikteeritud ja piiratud laste isa poolt.
26.Isa väited selle kohta, nagu oleks ema poolne hool ja tähelepanu Yyyyyyyyys viibides puudulik (I kd, tl 110 pöördel) on paljasõnaline. Ema vastuväidete kohaselt on laste isa väited alusetud ning emal on võimalik pühenduda lastele vajalikul määral. Samuti on emal võimalik ühildada enda tööd laste koolitranspordi ja huvitegevusega.
27.Kohus on veendunud, et mõlemad vanemad hoolivad oma lastest väga. Kohtul puudub alus arvata, et lastel on ühe vanemaga oluliselt suurem hingeline seotus kui teisega. Siiski on võimalik jõuda järeldusele, et tütre hingeline seotus emaga on mõnevõrra suurem kui isaga, emast lahus viibimine on talle olnud valusam, kui lahusviibimine isast.
28.Vanemate poolt lastele pakutavate võimalike elutingimuste võrdlemine ei ole praegusel hetkel kuigi võimalik. Teada on ema elutingimused. Isa puhul on teada vaid senised elutingimused. Kuivõrd isa avaldas lastekaitsele, et ta Eestisse naasta ei kavatse, ei ole kohtul ka teada, kas isal on üldse Eestis praeguseks hetkeks eluase. Ema 22.07.2022 kinnituse kohaselt on lastekaitse avaldanud, et isa väite kohaselt on ta üürilepingu üles öelnud. Seni on isa suutnud pakkuda lastele sobivaid elutingimusi.
29.Yyyyyyyyyst saadud heaolupäringu vastuse kohaselt (Ikd, tl 13-14, tõlge tl 19-20) on ema elukoht lastele kasvamiseks ja arenguks sobiv. Tegemist on ema elukaaslase korteriga (elukaaslase kinnitus I kd, tl 94), see asub ridamajas ning lastel on korteris oma toad. Lapsed saavad ema sõnul hästi läbi ka ema elukaaslasega, kellega lastel on lähedane ja loomulik
suhe. Samuti on lastel hea suhe ema elukaaslase lastega, kes oma isa juures regulaarselt külas käivad. Sotsiaaltöötaja tähelepanekute kohaselt sobib ema ja tema elukaaslase korter hästi laste elukohaks ning laste enda juures hoidmiseks.
30.Eeltoodu pinnalt tuleb jõuda järeldusele, et laste eeldatavad elutingimused on ema juures head. Laste eeldatavad elutingimused isa juures ei ole täiel määral teada ning võib vaid oletada, et isa on ka edaspidi suuteline tagama lastele sobivad elutingimused. Seni on isa suutnud seda teha vaid toimetulekutoetuse abiga.
31.Kohus nõustub eestkosteasutusega selles, et poja viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse üleandmine isale ei taga laste senise elukorralduse ja keelekeskkonna säilimist, kuna tuginedes olemasolevatele materjalidele ei seo isa Eestiga (koos lastega) midagi olulist – ta on aastaid elanud erinevates riikides väljaspool Eestit, tema ema elab Rootsis. Laste isa elab üürikorteris ning arvestades asjaolu, et ta on viimase aasta jooksul taotlenud mitmel korral toimetuleku toetuse saamist, on väheusutav, et ta on võimeline tagama laste elutingimustele sobivat kindlat elamispinda.
32.Laste võimalused hariduse omandamiseks ja huviharidusega tegelemiseks on samaväärsed mõlema vanema juures. Poeg käib praegu Xxxxxxx koolis, tütar peaks asuma õppima I klassis ning saaks seda teha eelduslikult ka Xxxxx koolis. Laste ema on läbi mõelnud ka hariduse omandamise võimaluse Yyyyyyyyys. Esialgu saaksid lapsed õppida eestikeelses koolis, mis asub kodust kaugemal. Yyyyyyyyy keele omandamisel saaksid nad jätkata õpinguid elukohalähedases koolis. Lastel on võimalik jätkata treeningutega ka Yyyyyyyyys.
33.Vanemate majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks on esitatud tõendite pinnalt suuresti erinevad. Ema on esitanud tõendi selle kohta, et tal on püsiv töö (I kd, tl 93). Isa väide laste ema töö fiktiivsuse kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Ema arvelduskonto väljavõtetest (I kd, tl 179-203) nähtub pidev töötasu laekumine. Ajavahemikus 01.11.202131.03.2022 on talle tööandja poolt tasutud kokku 9980,59 eurot (töötasu, haigusrahad, muu), s.o keskmiselt 1996,12 eurot kuus. Põhjendamatud on laste isa väited, mille kohaselt ei ole ema sissetulek piisav laste ülalpidamiseks Yyyyyyyyys.
34.Ema on toonud välja, et isal on täitmata kohustused ning ei ole teada, kas ta on tasunud ka kriminaalmenetluses temalt välja mõistetud summa. Tutvumaks võimalikult täpselt vanemate majandusliku seisuga on kohus teinud päringud 09.08.2022 kuupäeva seisuga Äriregistrisse, täitemenetluse registrisse ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasi. Kohus võtab tõenditena asja juurde Xxxxxxx OÜ registrikaardi väljatrüki, isat puudutava Maksuja Tolliameti päringu vastuse ning täitemenetluse registri päringud isa ja ema suhtes käimasolevate täitemenetluste kohta. Päringu vastusest nähtuvalt ei ole ema suhtes käimasolevaid täitemenetlusi (II kd, tl 35).
35.Praeguses menetluses on isa kinnitanud avalduses kohtule, et on majanduslikult kindlustatud ja töötab (I kd, tl 3 pöördel). 26.03.2022 seisukohas on isa täpsustanud, et on tegutsenud viimased 20 aastat ehitusettevõtjana, omanud varasemalt ettevõtteid Yyyyyyyyys ja Xxxxxxxs. Seoses Eestisse kolimisega likvideeris isa ettevõtted välismaal ning asutas uue ettevõtte Eestis, Xxxxxxx OÜ. Isa tegeleb aktiivselt ettevõtte kasvatamisega. Isa väite kohaselt on ta otsinud ka püsivat sissetulekut ning alates 01.04.2022 alustab tööd Yyyyyyy OÜ-s.
36.Kohtule ei nähtu, et isal oleks olnud või menetluse ajal tekkinud Eestis püsiv sissetulek. Maksu- ja Tolliameti päringu vastuse (I kd, tl 166) kohaselt oli 28.03.2022 viimane töötasu laekumine juulis 2012. 09.08.2022 seisuga on viimane laekumine mais 2022 Xxxxxxx OÜlt (II kd, tl 34), Yyyyyyy OÜ laste isale töötasu maksnud ei ole. Viimane laekumine oli seega juba mitu kuud tagasi. Isa esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt (I kd, tl 159-163) koosneb tema sissetulek vaid peretoetusest ja toimetulekutoetusest, samuti on ta teinud enda kontole väljamakseid kogumishoiuselt.
37.Kriminaalasjas nr. x-xx-xxxx, milles isa mõisteti süüdi kehalises väärkohtlemises, on ta väitnud, et ta on töötu ja kasvatab üksi kahte last ning seetõttu käib tal kõigi menetluskulude tasumine üle jõu ka ositi (I kd, tl 57). Istungil 28.03.2022 antud selgituse kohaselt isa hetkel püsivalt ei tööta ja elab „varasematest säästudest“ (I kd, tl 170-170 pöördel). Isa erinevad väited (töötab ja saab püsivat sissetulekut/ ei tööta ja elab säästudest/ ei tööta ja puuduvad säästud) ei saa olla samaaegselt tõesed.
38.Kui vastab tõele väide säästude olemasolu kohta, siis oli toimetulekutoetuse taotlemine samuti valeväidetel põhinev, kuivõrd olemasoleva vara arvelt oleks saanud tagada lastele piisava ülalpidamise. Isa kinnitusel (28.03.2022 istung, I kd, tl 169 pöördel) on tema sissetulek osaliselt ka juhutööd ehitusel, samas nähtub Maksu- ja Tolliameti andmebaasist, et viimane ametlik sissetulek 28.03.2022 seisuga oli aastast 2012. Seega kui vastab tõele väide juhusliku sissetuleku kohta, siis on jäetud töötasu deklareerimata ja maksud maksmata. Asjaolu, et Xxxxxxx OÜ registrikaardist nähtuvalt on äriühingul maksuvõlg alates 20.05.2022 (II kd, tl 31), ei toeta isa väidet majandusliku kindlustatuse kohta ja soovi siduda oma tulevik Eestiga.
39.Isa kinnitas 28.03.2022 istungil, et tasub ositi kriminaalasjas nr x-xx-xxxx välja mõistetud menetluskulusid. Samas nähtub täitemenetluse registri päringu vastusest, et menetluskulud 2294,40 eurot on täies ulatuses täitmata- seega on isa taaskord esitanud valeväiteid. Isa kohta tehtud täitemenetluse päringu vastuse kohaselt (II kd, tl 36-45) on tema suhtes täitmisel nõudeid kogusummas 9696,32 eurot (sh täitekulud). See asjaolu viitab, et väited majandusliku kindlustatuse ja säästude kohta kas ei vasta tõele või siis on isal olemas kohustuste täitmiseks vajalik vara, kuid ta ei pea vajalikuks oma kohustuste täitmist.
40.Tõenäoliselt just olemasolevate kohustuste täitmisest kõrvalehoidmiseks on toimetulekutoetuse tasumist taotletud just lapse kontole (I kd, tl 159-160) ning isa kontole laekub vaid lapsetoetus (I kd, tl 161-163). Ilmselt võivad mitmed nõuded olla aegunud, kuid asjaolu, et isa ei ole pidanud vajalikuks taotleda täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise korral, võib viidata omakorda sellele, et talle ei lähe korda tema täitmata kohustused ning ilmselt puudub tal huvi siduda oma tulevikku Eesti Vabariigiga.
41.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ema puhul on majanduslikud eeldused laste kasvatamiseks täidetud. Isa puhul ei ole võimalik veenduda nende eelduste täidetuses, saab vaid tõdeda, et toimetulekutoetuse abiga on isal seni õnnestunud lapsi ülal pidada ning olemasolevad tõendid viitavad sellele, et tema majanduslikud eeldused ei ole head.
42.Taoline isa käitumine, s.o sagedane valeväidete esitamine ning kohustuste täitmisest kõrvalehoidmine seab suure kahtluse alla ka kõik muud isa väited, sealhulgas väidetava kavatsuse jätkata pikemas perspektiivis Eesti Vabariigis elamist. Seega ei ole põhjendatud lähtuda vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel sellest, et hooldusõiguse isale andmise või hooldusõiguse lõpetamata jätmise korral oleks lastel tagatud neile harjumuspärase elu9
ja keelekeskkonna säilimine. Samuti on ema õigustatult välja toonud, et kuna lapsed on varasemalt elanud Yyyyyyyyys, on ka seal nende jaoks harjumuspärane elu- ja keelekeskkond ning hariduse omandamist on võimalik jätkata eesti keeles. Ka lapsed ise kinnitasid, et Yyyyyyyyys elamine ei oleks nende jaoks võõras.
43.Isa on esitanud ka valeväiteid ema elukaaslase suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse kohta (I kd, tl 149). Ema väidete kohaselt ei vasta tõele ka isa väide selle kohta, et ema oleks nõustunud laste jagamisega, kohtule ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks antud kokkuleppe olemasolu. Lastekaitsetöötaja 15.07.2022 kirjast (II kd, tl 25) nähtuvalt avaldas isa talle, et vanemate omavahelise kokkuleppe kohaselt kolib isa koos pojaga Xxxxxxxsse ning Eestisse tagasi ei kavatse tulla. 22.07.2022 avalduse kohaselt on isa laps peatselt naasmas Eestisse, et valmistuda saabuvaks kooliaastaks ning laps jätkab oma koolis Lool. Ka eeltoodud juhul on isa esitanud asjas tähtsust omavate asjaolude kohta vastuolulisi väiteid, mis ei saa samaaegselt olla tõesed.
44.Kohus leiab, et vanemate arusaam teise vanema tähtsusest lapse elus ning lapse õiguste tagamise vajadusest on ema puhul oluliselt adekvaatsem kui isa oma. Esitatud tõenditest nähtub selgelt, et isa on teadlikult ja suurel määral rikkunud vanemate ühist hooldusõigust, viies poja ilma ema teadmata ja emalt luba küsimata Xxxxxxxsse, ilmse kavatsusega sinna jäädagi (vastaval tema enda poolt lastekaitsetöötajale antud kinnitusele, II kd, tl 25). Taolise otsustuse tagajärjel ei toimunud pika aja vältel ema ja lapse kohtumised, kuigi lapsel on õigus oma eemalviibiva vanemaga suhelda ning 06.04.2022 ajutise suhtluskorra määrus oli isale täitmiseks kohustuslik. Selliselt toimides on isa käitunud suurel määral nii poja kui ka ema huve kahjustavalt. Arvestades, et isa enda arvamuse kohaselt on venna ja õe lahutamine samuti laste õiguste ja huvide vastane, on isa seega käitunud teadlikult ka tütre huve kahjustavalt, kel puudus võimalus sel ajal vennaga koos kasvada.
45.Isa on tuginenud sellele, et laste lahutamist on soovinud varasemalt ka laste ema. Kohtu hinnangul ei saa kuigi suurt kaalu panna võimalike lahenduste otsimise käigus välja pakutule, eriti arvestades seda, et laste elukoha ja teise vanemaga suhtlemise tingimused ja sageduse on seni jõupositsioonilt otsustanud laste isa.
46.Kohtu hinnangul on isa rikkunud ka kohustust tagada lastele piisav suhtlus teise vanemaga. Isa on pidevalt seadnud tingimusi suhtlemiseks ja keelanud emal lapsi Yyyyyyyyy viia. See nähtub kõigist tema avaldustest kohtumenetluse kestel, samuti isa otsustusest mitte lubada lastel koolivaheajal emaga puhata, kuna isa soovib ise lastega koolivaheajal puhata ning ema võib viibida lastega vaid Eestis (I kd, tl 119, 120 pöördel); lapse mittelubamine reisile ilma otsust põhjendamata (I kd, tl 146); mittevastamine soovile lastega koos aega veeta ja puhata (II kd, tl 1); soovimatus tulla vastu teise vanema soovile teha lastega suuremas mahus suhtlemiseks erandeid (II kd, tl 3), lapsega vahetu suhtlemise mittevõimaldamine pika aja vältel (II kd, tl 15, 25); isa veendumus, et tal on ainuõigus otsustada suhtluse tingimusi ning kokkuleppeid ei arutata (I kd, tl 101). Ema ei ole seadnud isale tingimusi lastega suhtlemiseks ning on püüdnud sellega hoida lapsi eemal vanemate omavahelisest konfliktist.
47.Kui poja hooldusõigus jääks isale, laps jääks elama koos isaga ning kohtuks emaga suhtluskorra alusel, on kohtu hinnangul pigem kindel, et vanemate vahel jätkuvad pidevad vaidlused suhtluskorra täitmise osas, samuti püüaks laste isa jätkuvalt dikteerida laste emale tingimusi, mis moel ta oma pojaga suhelda tohib. Ema on ilmselt põhjendatult leidnud, et kui anda isale õigus midagi lubada või keelata, siis ei lähtu ta laste huvidest, vaid sellest, et
ta saab laste emale „ei“ öelda, kusjuures ei peeta isegi vajalikuks keeldu põhjendada. Kui hooldusõigus jääb emale ning lapsed jäävad elama koos emaga, siis ei ole kohtu hinnangul alust arvata, et ema hakkab tegema isale takistusi lastega suhtlemiseks. Seega on emale hooldusõiguse andmisel suuremal määral tagatud laste õigus suhelda eemalviibiva vanemaga ja teha seda selliselt, et suhtluskorra täitmine toob lapse jaoks kaasa võimalikult vähe pingeid. See, kuidas konkreetne suhtluskord toimuma hakkab, sõltub eeskätt isa enda valikutest.
48.Samuti peab kohus vanemate vaimsete eelduste hindamise aspektist kõnekaks eelpool välja toodud isa valeväidete esitamist. Kohus nõustub ema arvamusega selles, et taolises keskkonnas kasvamine (tõe rääkimine on vabatahtlik, riigi petmine on normaalne) ei saa olla lastele hea. Lapsed omandavad oma tõekspidamised suures osas oma vanematelt. Vanema taolise käitumismustri omandamist ei saa pidada laste huvidega kooskõlas olevaks.
49.Praegusel juhul tuleb valikute puhul silmas pidada ka, et hooldusõiguse emale andmine tähendab laste jaoks elukohariigi vahetamist. Poja hooldusõiguse isale andmine tähendaks kas elukohariigi säilimist (kui kohus piirab poja elukoha määramist Eesti Vabariigiga) või suure tõenäosusega Xxxxxxxsse või mujale elama asumist (kui viibimiskoha määramise õigust konkreetse riigiga ei piirata). Kui üks vanem saab ühe ja teine teise lapse hooldusõiguse, siis tähendab see laste eraldamist.
50.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-159-15, 12.02.2015 tehtud kohtumääruse punktis 28 selgitanud, et eelduslikult on lapse huvides säilitada stabiilne elukeskkond ja olemasolevad suhted. Arvestada tuleb ka lapse seotust kummagi vanemaga. Välisriiki elama asumisel tuleb arvestada sellega, kas lapse ja välisriiki elama asuva vanema omavaheline side võib olla sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Praegusel juhul on pigem kindel, et ema ja poja suhe saaks lapse hooldusõiguse isale andmisel tugevalt kahjustada. Ema ja laste side on ka kohtu hinnangul piisavalt tugev, et kaaluda üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Samuti ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmisel tagatud lastele olemasoleva keele- ja kultuurikeskkonna säilimineesitatud tõendite pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et isa oleks Eestiga tugevalt seotud ning et tal oleks üldse tegelik kavatsus siin elamist jätkata.
51.Kohus nõustub isaga selles, et õe ja venna eraldamine on laste õiguste ja huvide vastane. Mõlema lapse hooldusõiguse emale andmine tagab ka lastele võimaluse ühes peres kasvada. Ärakuulamisel oli näha, et lapsed on omavahel väga lähedased, harjunud koos tegutsema ning on laste huvides, kui selline lähedussuhe ei saa kahjustada. Seega peab kohus ainuvõimalikuks lahenduseks anda kummagi lapse viibimiskoha määramise õigus taotletud osas emale. Kuna lapsed asuvad elama koos emaga, on põhjendatud ka, et just ema teeb ka laste haridust puudutavad otsused. Kohtul puudub alus eeldada, et laste ema ei oleks suuteline taoliste otsuste tegemisel lähtuma laste parimast huvist.
52.Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning laste esindamise kulud riigi kanda. Määruskaebus
53.Harju Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse lapse isa, kes vaidlustas maakohtu määruse osaliselt, paludes jätta lapse ema avalduse poja suhtes rahuldamata ning anda poja viibimiskoha ja haridusküsimuses ainuhooldusõigus või ainuotsustusõigus üle laste isale.
Laste isa taotles kohtuistungi korraldamist, samuti laste ärakuulamist kohtu poolt ning palus nõuda kohtul välja informatsioon laste ema karistuste ja võlgade kohta Yyyyyyyyy Vabariigis. Menetluskulud palus isa jätta ema kanda.
54.Poeg soovib elada isaga Eestis ning käia Eestis koolis. Lapsele arvamuse avaldamise võimaldamiseks tuleb laps ringkonnakohtus ära kuulata. 2022. aasta mais leppisid vanemad kokku, et tütar kolib emaga Yyyyyyyyy ja poeg jääb isaga Eestisse. Kuigi lapse ema eitab kokkulepet, siis saavad seda kinnitada lapsed. Seetõttu tuleks ringkonnakohtus ära kuulata ka tütar.
55.Laste isa ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tema väide laste ema töö fiktiivsuse kohta on paljasõnaline. Ema töötasu laekub talle tema elukaaslase SS ettevõttest ning tegelikkuses puudub emal majanduslik iseseisvus. Ema elus puudub stabiilsus ja rutiin ning ta ei suhtu haridusküsimustesse tõsiselt. Isa on sünnist alates laste heaolu eest hoolitsenud. Isa võttis 2019. a üürikorteri ja leidis lastele huviringid. Laste isa on taganud lastele kõik eluks vajaliku.
56.Laste isal on uus elukoht üürikorteris Xxxxxxxx x-x, Tallinnas. Üürikorterite puhul on tavapärane, et võib tulla ette vajadus aeg-ajalt neid vahetada, näiteks juhul kui korteriomanik soovib hinda tõsta. See ei tähenda, et laste isal puudub kindel elukoht, või et ta ei suudaks oma lastele tagada kindlat kodu. Isa ei ole otsustanud Eestist ära kolida, vaid on käesoleval hetkel Eestis ja jääb ka edaspidi siia elama. Laste isa viibis Xxxxxxxs poja jalgpallilaagri tõttu, mitte ei läinud Xxxxxxxsse elama nagu ema üritab väita. Samuti on isal töökoht Xxxxxxx OÜ-s ning tal on ka säästud, mida elamiseks kasutada. Isa töötab ehituse töödejuhatajana.
57.Laste isale teadaolevalt on laste ema Yyyyyyyyys maksupettuse eest karistatud ning temalt on välja mõistetud suures ulatuses rahalised nõuded ning tal on Yyyyyyyyys võlad. Menetluse edasine käik
58.Laste ema, lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutus palusid jätta isa määruskaebuse rahuldamata.
59.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
60.24.01.2023 ja 08.03.2033 edastas lapse ema ringkonnakohtule täiendavad selgitused.
61.22.02.2023 andis lastele määratud esindaja kohtule teada, et kohtus 21.02.2023 pojaga isa kodus, kus lapse elamistingimused on head. Mõlemad lapsed olid seal ja said hästi läbi. Poeg teatas, et õpib Xxxxxxx koolis 2. klassis ning ei muretsenud oma praeguse olukorra üle.
62.22.02.2023 esitas laste isa kohtule taotluse välja nõuda info, millised olid ema sissetulekud perioodil 2022. a märts kuni 2023. a veebruar. Samuti palus isa välja nõuda Politsei- ja Piirivalveametilt info, millised teated on ema käesoleva menetluse ajal politseile esitanud ja kas teadetes esitatud väited laste isa kohta on leidnud kinnitust.
63.Laste ema esitas ringkonnakohtule 08.06.2023 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus määrata kohtumenetluse ajaks poja viibimiskohaks tema ema elukoha. Ringkonnakohus jättis 14.06.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
64.Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega. Samuti tuleb maakohtu määruse resolutsiooni parandada punkti 6 osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid.
65.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul ei vaidlusta laste isa maakohtu määrust osas, milles tütre hooldusõigus viibimiskoha ja haridusküsimustes anti laste emale. Laste isa vaidlustab määrust osas, milles poja hooldusõigus viibimiskoha ja haridusküsimustes anti laste emale. Laste isa soovib poja hooldusõiguse (alternatiivselt otsustusõiguse) viibimiskoha ja haridusküsimuste osas temale üleandmist. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohu määrust poja hooldusõigusega seonduvalt.
66.TsMS § 662 lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Nii laste isa kui ka ema on esitanud määruskaebemenetluses täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Kohus võtab esitatud dokumentaalsed tõendid vastu.
67.Laste isa taotles määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse lahendamiseks vaja kohtuistungit korraldada, mistõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.
68.Laste isa on esitanud määruskaebemenetluses 25.08.2022 taotluse nõuda välja KELA-st informatsioon laste ema karistuste ja võlgade kohta Yyyyyyyyys ning 22.02.2023 taotlused välja nõuda info laste ema sissetulekute kohta perioodil 2022 märts kuni 2023 veebruar ja PPA-lt info, millised teated on lapse ema käesoleva menetluse ajal politseile esitanud ning kas teadetes esitatud väited laste isa kohta on leidnud kinnitust. Ringkonnakohus jätab rahuldamata laste isa taotluse KELA’lt informatsiooni väljanõudmiseks, samuti taotluse laste ema sissetulekute kohta info väljanõudmiseks. Maakohus on juba kogunud tõendeid laste ema majandusliku seisu kohta. Mis puudutab PPA-lt laste ema poolt esitatud teadete väljanõudmist, siis käesolevas menetluses laste ema poolt laste isale etteheidetud tegude tõendamiskoormis on lapse emal, mitte isal, mistõttu puudub alus ka selle taotluse rahuldamiseks.
69.Maakohus tuvastas, et esineb alus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, kuna vanematel on vaidlus hooldusõigust puudutavates küsimustes. Ka mõlemad vanemad soovivad poja osas hooldusõiguse lõpetamist viibimiskoha ja hariduse osas ning selles osas hooldusõiguse endale üleandmist. Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas puudub kõrgema astme kohtul alus sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse osas, milles kohus andis poja hooldusõiguse viibimiskoha ja hariduse küsimuses üle emale. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohtunik teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute
õigustatud huve (PKS § 123 lõige 1). Sellisesse otsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalutluse piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas kaalutluse piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel laste ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse.
70.Maakohus asus seisukohale, et: mõlemad vanemal hoolivad lastest ja lastel on vanematega hingeline seotus; laste ema elukoht on laste kasvatamiseks ja arenguks sobiv ning ka lapse isa on seni suutnud pakkuda lastele sobivaid elutingimusi; lastel on võimalused hariduse omandamiseks ja huviharidusega tegelemiseks mõlema vanema juures. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nende asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud.
71.Maakohus leidis samuti, et laste isa on esitanud oma majandusliku seisundi kohta vastuolulist informatsiooni, kuid on suutnud lapsi ülal pidada. Samuti tuvastas maakohus, et laste emal on püsiv töökoht ning tema arvelduskonto väljavõttest nähtub pidev töötasu laekumine, mistõttu on laste ema puhul majanduslikud eeldused laste kasvatamiseks täidetud. Laste isa leiab, et laste ema tööleping on fiktiivne. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et laste ema töötab oma elukaaslase ettevõttes, ei tähenda, et tegemist oleks fiktiivse töölepinguga. Lisaks on maakohus tuvastanud pideva töötasu laekumise laste ema arvelduskontole.
72.Laste isa on taotlenud laste ärakuulamist ka ringkonnakohtus (tütre ärakuulamist on laste isa põhjendanud sooviga tõendada vanemate kokkulepet, et poeg jääb elama isaga ja tütar emaga). Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on maakohus mõlemad lapsed ära kuulanud ja lapsed on saanud oma arvamust avaldada. Lapsed on saanud arvamust avaldada ka oma esindajale ja eestkosteasutusele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata isa taotluse laste täiendavaks ärakuulamiseks, kuna laste arvamust on käesolevas asjas korduvalt välja selgitatud. Poeg on ärakuulamistel avaldanud erinevalt, kumma vanema juures ta elada soovib. Sealjuures ei saa ärakuulamiste ja teiste tõendite pinnalt asuda seisukohale, et pojal on selge vastuseis ema juures Yyyyyyyyys elamisele. Maakohtus kogutud tõenditest ei saa järeldada, et ema juures elamine ja Yyyyyyyyys koolis õppimine kahjustaks last. Poeg on varasemalt Yyyyyyyyys elanud. Lisaks on lapse isa esitanud vastuolulisi väiteid selle kohta, kas ta soovib jääda püsivalt Eestisse või soovib kolida Xxxxxxxsse. Seega ei ole välistatud poja püsiva elukoha muutus ka juhul, kui lapse viibimiskoha määramise õiguse saaks laste isa.
73.Oluline on ka, et tütar elab koos emaga. Laste isa ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles tütre hooldusõigus viibimiskoha ja hariduse küsimustes anti üle laste emale. Laste isa on väitnud, et vanemate vahel oli kokkulepe, et poeg jääb elama isaga ja tütar emaga, kuid laste ema on sellisele kokkuleppele vastu vaielnud, ning sellist vanemate kompromissi ei ole ka kohtule esitatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et laste omavahelised suhted on väga lähedased ning koos kasvamine on mõlema lapse jaoks tähtis.
74.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kuna laste isa on varasemalt teinud takistusi teisele vanemale piisavaks suhtluseks lastega, kuid samasugust käitumist ei saa eeldada laste ema
poolt, siis on poja hooldusõiguse andmisel emale suuremal määral tagatud poja õigus suhelda eemalviibiva vanemaga.
75.Kolleegiumi arvates on maakohus hinnanud asjaolusid ja tõendeid kogumis ning leidnud põhjendatult, et poja hooldusõigus viibimiskoha ja haridusküsimustes tuleb anda emale. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda poja hooldusõiguse küsimuses maakohtust erinevale seisukohale.
76.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ekslikult viidanud määruse resolutsiooni punktis 6 resolutsiooni punktile 2. Maakohus on tahtnud osundada määruse resolutsiooni punktile
5.Nimetatud ilmne ebatäpsus tuleb parandada.
77.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Maakohus jättis aga menetluskulude jaotuse kohta otsustuse kajastamata määruse resolutsioonis, millega rikkus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvat TsMS § 442 lg 5. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Arvestades, et tegemist on laste hooldusõigusega seotud vaidlusega, siis tuleb ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 172 lg 1 ja § 172 lg 3 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.