A.’i hagi B.’e vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus Hageja: A.(isikukood XXX, e-post: XXX); lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Tammann (e-post XXX) Kostja: B. (isikukood XXX, e-post XXX) 17. september 2024, osales adv Tammann
Menetlusosalised ja nende esindajad Korraldav kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.’i hagi B.’e vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks läbi vaatamata.
2.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostjal hüvitatavaid kulusid ei ole, kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid hagejalt välja ei mõista. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.A.esitas 03. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule hagi B.-i ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on Tallinna Halduskohtu menetluses (nr XXX) B.-i 16. veebruari 2023 kaebus XXXvolikogu 18.01.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks. Kohtumenetlus on avalik ja sellest võtavad osa ajakirjanikud. Kohtumenetluses esitatud dokumendid, nende hulgas ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid sisaldav dokument, on tulenevalt avaliku teabe seadusest, tehtud avalikkusele kättesaadavaks XXX dokumendiregistris. Kostja on kohtumenetluses esitatud menetlusdokumendis, pealkirjaga „puuduste kõrvaldamine kaebuses“, avaldanud järgmise väite, mis ei vasta tõele: „...lapsed ning lapsevanemad, XXX Kooliga seotud muud isikud ei peaks kannatama valla kehva juhtimise ja kontrolli puudumise pärast, pealegi me räägime marginaalsest summast 80 000 - 63 000 eurosest kokkuhoiust õppeaasta kohta. Antud raha oleks võinud leida ka muul viisil targemalt majandades, korraldades avalikke vähempakkumisi pikema perioodi jooksul erinevate remont- ja hooldustööde katteks jne, mis täna on korraldatud nõnda, et vallavalitsuse korraldatud vähempakkumised mingi objekti ehituseks või remondiks võidab enamasti volikogu esimehe A.abikaasa ettevõte.“
Tsiviilasi nr 2-23-6577 Keskmisele mõistlikule lugejale jääb kostja väitest mulje, et vallavolikogu esimees A.on seadusvastaselt mõjutanud hangete korraldamist selliselt, et hanked võidab A.abikaasale kuuluv ettevõtte ja A.kui vallavolikogu esimehe seadusvastase tegemise tulemusel on puudu raha vallavalitsuse eelarvest. Kostja on teadlikult loonud hagejast kuvandi, justkui hageja oleks kurjategija, kes enda ametist tulenevat mõjuvõimu ära kasutades loob ebavõrdseid ja põhjendamatuid eeliseid endaga seotud isikutele, pannes toime selliseid ametialaseid süütegusid nagu mõjuvõimuga kauplemine, riigihangete teostamise nõuete rikkumine ja toimingupiirangu rikkumine.
3.A.on XXX vallavolikogu esimees. Äriregistrist lihtsalt leitavatest avalikest andmetest nähtub, et A.abikaasale C.-le kuulub ettevõte XXX (registrikood XXX). Hageja esitas vallale teabenõude, millele saadud vastusest selgub, et XXX ei ole kunagi osalenud XXX korraldatud hangetel, samuti ei ole XXX viimase viie aasta jooksul esitanud arveid XXXle. Hageja on esitanud kostjale nõude avaldatud väite ümberlükkamiseks. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Seetõttu asja kohtuväline lahendamine ei ole võimalik.
4.Kostja esitatud ebaõige faktiväide on õigusvastane ja tekitab hagejale kahju. Kostja poolt esitatud väide, et „vallavalitsuse korraldatud vähempakkumised mingi objekti ehituseks või remondiks võidab enamasti volikogu esimehe A.abikaasa ettevõte“, võimaldab hageja „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga. Eriti negatiivseks muudab kostja avaldatud faktiväite selle avaldamise kontekst, millest tuleb välja, et XXX kooli, lapsed, nende laste vanemad ja kooli töötajad kannatavad hageja ebaausa ja korruptiivse tegevuse tulemusena.
5.Kuna kostja esitatud faktiväited on hageja au teotavad ja mainet kahjustavad, siis lasub nende väidete õigsuse tõendamise koormus kostjal kui nende väidete avaldajal. Siiski on hageja ka tõendanud, et kostja poolt esitatud väide ei vasta tõele.
6.Hageja nõuab kostjalt mittevaralist kahju, selle suurust ei ole võimalik rahas mõõta ja kahjuhüvitis on hinnanguline. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Hüvitise suuruse üle otsustamisel tuleb täiendavalt arvestada sellega, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas paratamatult ka tõrjuvat eesmärki. Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest. Häirivate emotsioonide ajel ja toel avalikus meediaruumis valeväidete esitamine ja seeläbi ka isikute halvustamine toob kaasa kostjalt äratuntavalt suure mittevaralise kahju väljamõistmise, see peaks kostjat vähemalt edaspidiselt motiveerima seaduse (sh põhiseaduse) ja ühiskonnas üldtunnustatud eetika ja -kõlblusreegleid järgima.
7.Hageja nõuab kostjalt ka viivist protsendina mittevaralise kahju hüvitise summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
8.Hageja palub hagi rahuldada ja: 1) Kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist XXXvalitsusele alljärgnev teade nõudes vastava teate sisu avaldamist valla koduleheküljel alljärgnevas sõnastuses: “Mina, B. (isikukood XXX), olen avaldanud avalikus kohtumenetluses haldusasjas XXX (B. vs XXXvalitsus) alljärgneva faktiväite: „vallavalitsuse korraldatud 2(7)
Tsiviilasi nr 2-23-6577 vähempakkumised mingi objekti ehituseks või remondiks võidab enamasti volikogu esimehe A.abikaasa ettevõte. 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; 3) mõista mittevaralise kahjuhüvitise summalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni; 4) jätta menetluskulud kostja kanda 5) mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja kirjalikus vastuses hagile ei võta hagi õigeks ega tunnista nõuet. Kostja hinnangul on tegemist nn slapp-tüüpi hagiga. Kostja on vallavalitsusega märtsikuust 2023 kohtumenetluses Tallinna Halduskohtus ning hiljem Tallinna Ringkonnakohtus haldusasjas XXX XXX Kooli kaitseks kooli kolmanda astme sulgemise vastu ning seetõttu on olnud seotud XXX dokumentatsiooni, hangete, raamatupidamise jms uurimisega ja tutvumisega. Hageja on XXX volikogu esimees, mistõttu võib eeldada, et antud hagi on tegelikult ellu kutsutud teatava korruptiivse käitumise varjamiseks.
10.Kostja ei näe võimalust hagi lahendamiseks kompromissiga, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist. Kostja taotleb jätta kulud hageja kanda.
11.25. oktoobril 2024 tegi kostja kohtule ettepaneku jätta hagi läbi vaatamata, viidates hagi läbi vaatamata jätmisele sarnases tsiviilasjas nr 2-23-6498.
MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Hagi aluseks on järgmised asjaolud: -
Tallinna Halduskohtu menetluses on kostja 16. veebruari 2023 kaebus XXX vallavolikogu
18.jaanuari 2023 otsuse nr 1 tühistamiseks;
-
Kohtumenetluses kohtule esitatud menetlusdokumendis „puuduste kõrvaldamine kaebuses“ avaldas kostja väite, mis ei vasta tõele: „...lapsed ning lapsevanemad, XXX Kooliga seotud muud isikud ei peaks kannatama valla kehva juhtimise ja kontrolli puudumise pärast, pealegi me räägime marginaalsest summast 80 000 - 163 000 eurosest kokkuhoiust õppeaasta kohta. Antud raha oleks võinud leida ka muul viisil targemalt majandades, korraldades avalikke vähempakkumisi pikema perioodi jooksul erinevate remont- ja hooldustööde katteks jne, mis täna on korraldatud nõnda, et vallavalitsuse korraldatud vähempakkumised mingi objekti ehituseks või remondiks võidab enamasti volikogu esimehe A.abikaasa ettevõte.“
-
Kohtumenetluses esitatud dokumendid, sh ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid sisaldav dokument, on avaliku teabe seadusest tulenevalt tehtud avalikkusele kättesaadavaks XXX dokumendiregistris;
-
Hageja on XXXvolikogu esimees;
-
Kostja esitatud väited loovad hagejast kuvandi, justkui oleks hageja kurjategija, kes kasutab ära enda ametist tulenevat mõjuvõimu ja loob ebavõrdseid ja põhjendamatuid eeliseid endaga seotud isikutele, pannes sellega toime ametialaseid süütegusid nagu 3(7)
Tsiviilasi nr 2-23-6577 mõjuvõimuga kauplemine, riigihangete teostamise nõuete rikkumine ja toimingupiirangu rikkumine. -
A.abikaasale C.-le kuulub äriregistri andmetel üks ettevõte - XXX;
-
XXX vastusest hageja teabenõudele selgub, et XXX ei ole kunagi osalenud XXX korraldatud hangetel, samuti ei ole XXX viimase viie aasta jooksul esitanud arveid XXXle.
2.Hageja palub hagi rahuldamisel „Kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist XXXvalitsusele alljärgnev teade nõudes vastava teate sisu avaldamist valla koduleheküljel alljärgnevas sõnastuses: “Mina, B. (isikukood XXX), olen avaldanud avalikus kohtumenetluses haldusasjas XXX (B. vs XXXvalitsus) alljärgneva faktiväite: „vallavalitsuse korraldatud vähempakkumised mingi objekti ehituseks või remondiks võidab enamasti volikogu esimehe A.abikaasa ettevõte.“ Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivis kahjuhüvitiselt.
3.Kohus, tutvus põhjalikult toimiku materjalidega, arutas asja hagejaga eelistungil ning andis hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks ning täiendavaks tõendamiseks. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks midagi täiendavalt ei esitanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb hageja hagi jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5.Hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks on VÕS § 1046 lg 1, mille kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, ning VÕS § 1047 lg 2, mille järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Nende sätete kohaldamine eeldab, et hageja kohta esitatud andmed on avaldatud ning avaldajaks saab lugeda kostjat.
6.Hageja eelistungil selgitas, et ei heida kostjale ette ebaõigete faktiväidete avaldamist kohtumenetluses, kus osalesid ka ajakirjanikud, vaid seda, et andmed tehti XXX registris kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Kostja pidi mööndma, et valla vastu esitatud kaebuses olevad faktiväited võidakse teha valla dokumendiregistris avalikkusele kättesaadavaks. Seega hageja leiab, et tegemist on väidete avaldamisega, kuna kostja esitas hageja au teotavaid kaudseid faktiväiteid menetlusdokumendis, mis vastavalt seadusele on avalikkusele kättesaadav.
7.Riigikohus on oma 25. septembri 2013 otsuse nr 3-2-1-80-13 p-s 40 asunud seisukohale, et avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolmandateks isikuteks on kõrvalised isikud, kellel puudub tavapäraselt õigus avaldatud andmetega tutvuda.
8.Kohus on seisukohal, et kohtumenetluses kohtule ja teistele menetlusosalistele andmete avaldamine ei ole võrdsustatav andmete avaldamisega õigustamata kõrvalisele isikule. Igal isikul on põhiseadusega tagatud õigus pöörduda oma seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks kohtusse. Kohtumenetluses on menetlusosalistel võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid ja 4(7)
Tsiviilasi nr 2-23-6577 vastuväiteid põhjendada, vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vahetult vastu vaielda. Menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh faktiväiteid ja väärtushinnanguid, teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ja tõendeid vahetult samas kohtumenetluses. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pidada andmete avaldamiseks ka seda, et väidetavalt hageja au teotavaid väiteid sisaldav menetlusdokument edastati menetlusosaliseks olevale kohalikule omavalitsusele, misjärel see jõudis kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse.
9.Seda kinnitab Ringkonnakohtu lahend kostja viidatud tsiviilasjas nr 2-23-6498. Selles tsiviilasjas R. P hagi B.-i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks käesoleva hagiga sarnastel asjaoludel - haldusasjas nr XXX kohtumenetluses kostja esitas menetlusdokumendis väidetavalt ebaõigeid ja hageja õigusi rikkuvaid andmeid, mis said avalikkusele kättesaadavaks halduskohtu poolt vallavalitsusele saatmise ja valla dokumendiregistris registreerimise kaudu. Tsiviilasjas nr 2-23-6498 jättis maakohus hagi läbi vaatamata. Maakohtu määruse peale hageja R.P esitatud määruskaebuse lahendamisel Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 17. detsembri 2024 määruses ringkonnakohus leidis, et „Erinevalt hageja poolt määruskaebuses viidatud juhtumitest (andmete avaldamise põhjustamine meedias ning õigusbüroo pressiteate kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemine) ei ole kostja kohtuasja andmeid vallavalitsuse dokumendiregistris avaldanud ega neid sinna avaldamiseks edastanud. Kostjal ei olnud dokumendiregistris kohtuasja materjalide avaldamise üle kontrolli ning ta ei saa vastutada nende seal avalikustamise eest. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole teinud andmeid kolmandatele isikutele teatavaks ning tegemist ei ole kostja poolt andmete avaldamisega.“
10.Eeltoodust tulenevalt puudub hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude rahuldamise esmane eeldus – kostja poolt andmete avaldamine, mistõttu ei ole hagejal võimalik saavutada hagi esitamisel silmas peetud eesmärki. TsMS § 423 lg 2 p 2 kolmanda alternatiiv kohaselt võib kohus sellisel juhul jätta hagi läbi vaatamata.
11.Lisaks kohus eelistungil juhtis hageja tähelepanu senisele kohtupraktikale, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (vt Riigikohtu 20. märtsi 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2709, p 15; 19. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140/47, p 11; 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14). Hageja kohtu määratud tähtpäevaks nõuet selles osas ei täpsustanud ega parandanud. Hageja arvates kostja vastutab andmete avaldamise eest seetõttu, et halduskohtumenetluses kostja poolt koostatud hageja au teotavaid väiteid sisaldav menetlusdokument saadeti XXXle, registreeriti dokumendiregistris ning selle kaudu muutus avalikkusele kättesaadavaks, seega hageja ei saa nõuda kostjalt andmete ümberlükkamist sel teel, et kostjat kohustatakse saatma XXXvalitsusele hageja soovitud sisuga teade ja teate tekst avaldatakse valla koduleheküljel. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja esitatud kujul andmete ümberlükkamise nõuet ei ole hagis kirjeldatud asjaoludele tuginedes võimalik rahuldada ning kohtul olnuks alus jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kuna kohus on hagi menetlusse võtnud, tuleb see TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.
12.Kohus ei pea võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuet. Puudub kahju hüvitamise nõude rahuldamise oluline eeldus - hageja õiguste rikkumine läbi kostja poolt ebaõigete andmete avaldamise. Praegusel juhul on hageja väidetel kostja esitatud väited saanud avalikuks halduskohtumenetluse dokumentide registreerimisega vallavalitsuse dokumendiregistris, mis ei ole käsitatav VÕS § 1046 või 1047 tähenduses andmete avaldamisena kostja poolt. Kostja üksnes esitas hagejat puudutavaid faktiväiteid/hinnanguid enda positsiooni põhistamiseks halduskohtumenetluses. 5(7)
Tsiviilasi nr 2-23-6577
13.Kohus leiab, et ka juhul, kui lugeda kostja poolt halduskohtumenetluses menetlusdokumendis väidetut hageja õigusi rikkuvaks andmete avaldamiseks, on tegemist hageja õiguste väheolulise rikkumisega, mida hageja vallvolikogu liikmena peab mõistlikult taluma ja mis ei ületa õigusvastasuse künnist. Riigikohus 03. juuli 2024 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-20-2328 (p 12) oma varasemale praktikale viidates selgitas taas, et VÕS § 1046 alusel ei peaks lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-203847/48, p 11). Viidatud lahendis leiti, et isegi ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangutele ei pea iga kord järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.
14.Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud dokument (ja selles avaldatud andmed) on oluliselt väiksema levikuga kui ajakirjanduses andmete avaldamine. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hagi 03. mail 2023 esitamise ajal kostja poolt vallavolikogu otsuse vaidlustamiseks halduskohtule esitatud kaebuse menetlus veel pooleli. Kohus leiab, et vallavolikogu esimehena peab hageja mõistlikult taluma, et halduskohtumenetluses tehakse volikogu esimehe aadressil kriitikat ja antakse negatiivseid hinnanguid.
15.VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi Hageja ei ole hagiavalduses toonud esile konkreetseid asjaolusid, millest järelduks, et kostja poolt halduskohtule avaldatud väidete tõttu on hageja maine avalikkuse silmis reaalselt kahjustunud ning sellega on hagejale kaasnenud selliseid kannatusi (mittevaralist kahju), mis õigustaksid rahalise hüvitise väljamõistmist. Vastupidi - hageja lepinguline esindaja eelistungil möönis, et osaliselt on hagi esitatud kostja vaigistamise eesmärgil.
16.Lisaks on hageja hagiavalduses esile toonud, et kostja tõendamiskoormisele vaatamata pöördus hageja ise päringuga XXXvalitsuse poole ning sai kirjaliku vastuse, et kostja väidetud tehinguid (valla hangete võitmist) ei ole XXXvalitsuse ja hageja abikaasale kuuluva äriühingu vahel toimunud, äriühing ei ole ühelgi vallavalitsuse korraldatud hankel osalenud ega ole viimase viie aasta jooksul vallale ka mingeid arveid esitanud. XXX dokumendiregistris tuleb registreerida nii vallavalitsusele saabuvad, kui vallavalitsuse poolt väljasaadetavad dokumendid. Seega on kostja väidete ebaõigsust tõendav vallavalitsuse vastus hageja päringule saanud avalikkusele kättesaadavaks samal viisil, nagu halduskohtust saabunud kostja koostatud menetlusdokument.
17.Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel võib hageja võimaliku õiguste riive (mida tegelikkuses ei saa ette heita kostjale, kuna kohtu hinnangul kostja tegevus ei olnud andmete avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses) kõrvaldamiseks ja kahju heastamiseks olla piisav mh see, kui halduskohtus jäetakse kostja kaebus rahuldamata.
18.Kõige eeltoodu alusel ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja kohus jätab ka hageja kahju hüvitamise nõude koos kahjuhüvitiselt viivise maksmise nõudega TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kuna kohus jätab hageja hagi läbi vaatamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Teadaolevalt kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole, seega hageja kanda jäävad tema enda kulud (s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud). Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp 6(7)
Tsiviilasi nr 2-23-6577 Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.