Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-15000
Kohtuasi
XXi avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. veebruari 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXi määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Andrei Tšerednik Puudutatud isik I YY (isikukood xxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II GG (isikukood xxxxxxxxxx) Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10. veebruari 2022 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Võtta asja materjalide juurde XXi ja GGi poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (lapse ema) esitas 23.09.2021 Harju Maakohtule avalduse GGi (lapse isa) vastu YY (laps) suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse elukoha, hariduse ning tervise küsimustes ainuotsustusõiguse andmiseks lapse emale.
2.Avalduse kohaselt sündis vanematel ühine laps xx.xx.xxxx. Vanemad tegelikult koos ei elanud. Poolte suhted on lõppenud. Lapse isa ei ela Eestis, tema peamine elu- ja töökoht on Xxxxxxxxs. Isa käib Eestis harva. Isa ilmub ootamatult ja nõuab lapse üleandmist. Isa ei arvesta lapse režiimiga. 20.09.2021 leidis aset juhtum, kus isa võttis lapse lasteaiast kell 12:30 sellest ema teavitamata. Lastekaitse vahendusel nõuti lapse tagastamist 20:00. Isa tõi lapse tagasi kell 21:00. Laps nuttis ja tahtis koju. Laps on nüüd närviline ning kardab kui ema läheb ära.
3.Vanemate suhted on konfliktsed. Isa ei anna nõusolekut lapsele sissekirjutuse tegemiseks. Isa ei maksa lapsele elatist ning ei võta tema kasvatamisest osa. Puudutatud isikute seisukohad ja menetluse käik
4.Isa vaidleb avaldusele vastu. Ema avaldus ei ole tõendatud. Isa on alati olnud valmis suhtlemiseks, kuna laps on isale tähtis. Isa on teinud emale ülekandeid lapse ülalpidamiseks.
5.Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt oli eestkosteasutusel esmakordne kontakt perega 09.03.2021, kui Politsei- ja Piirivalveametile laekus lähisuhtevägivalla teade. Sellest tingitult teostati kodukülastus ja veenduti, et lapsele on ema poolt tagatud vajalikud tingimused kasvamiseks ning arenguks. Isale on korduvalt selgitatud, et kohtumised lapsega tuleks ette kokku leppida vähemalt kaks nädalat enne Eestisse tulekut, kuid lapse isa ei ole seda teinud. Isa saabub etteteatamata Eestisse ning pöördub lasteaeda ilma lapse ema ette hoiatamata. Ema kirjeldatud juhtum 20.09.2021 leidis tõepoolest aset. Kuna vanemate vahel puudub dialoog ja lapse isa elab teises riigis ega ole valmis kontaktiks lapse emaga, kes igapäevaselt tegeleb lapse kasvatamisega, on ema avaldus põhjendatud.
6.Lapsele määratud esindaja oli avalduse rahuldamise vastu. Isa töötab Xxxxxxxxs ja Eestit külastades ei saa lapsega kohtuda. Ema on öelnud, et isa ei andnud nõusolekut lapse uude korterisse registreerimiseks. Vastavaid tõendeid emal ei ole. Ema kinnitas, et muudes küsimustes ei ole ta isa poole pöördunud, kuid mistahes nõusoleku saamiseks ei anna isa nagunii nõusolekut. Laps käib kodu lähedal lasteaias ja lapse hariduse ning tervise osas kiiret lahendamist vajavaid vaidlusküsimusi ei ole. Ema hinnangul ei suuda vanemad koostööd teha. Isa kinnitusel ei ole ema temalt üheski küsimuses nõusolekut küsinud. Esindaja suhtles lastekaitsega, kellel puudub info, et isa oleks olnud vastu lapse registreerimisele ema uude korterisse. Esindaja hinnangul on vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine põhjendatud konkreetses valdkonnas vaid juhul, kui on tõendatud, et vanemate vahel on selles valdkonnas konkreetne erimeelsus.
7.10.11.2021 esitas isa kohtule vastuavalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Harju Maakohtu 02.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-15000 eraldas kohus menetlusest isa nõude lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks teise menetlusse. Harju Maakohtu 28.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx määras kohus kindlaks isa ja lapse suhtluskorra. Määrus jõustus 18.05.2022.
8.17.01.2022 toimus ärakuulamine. Ema selgitas ärakuulamisel, et kui hooldusõiguse lõpetamiseks pole alust, siis anda emale otsustusõigus. Ema selgitas, et lapse sissekirjutuse probleem on lahendatud, kuid küsimused võivad tekkida edaspidi. Isa väitis, et temalt pole midagi küsitud. Maakohtu määrus
9.Harju Maakohtu 10.02.2022 määrusega jättis kohus ema avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Kohus leidis, et lapse parimates huvides on üldjuhul see, kui tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat - võimalusel eelistab kohus vanemate ühise hooldusõiguse säilitamist (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-17-507/51 p 16). Ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud siis, kui üks vanem ei saa või ei soovi lapse hooldusõigust teostada või kui vanemate vahel on sellised tõsised ja korduvad erimeelsused hooldusõiguse teostamisel, et lapse huvid satuvad sellest ohtu. Olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad ja on võimelised hooldusõigust teostama ja vanemate vahel ei ole selliseid tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi, mis takistaksid lapse elu korraldamist ja lapse arengut, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. See tähendab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud üksnes seetõttu, et üks vanem seda tahab. Samuti ei pea kumbki vanem kohtu hinnangul elama hooldusõiguse äravõtmise hirmus lähtuvalt sellest, kas ta nõustub teise vanemaga või mitte. Ühise hooldusõiguse lõpetamine oleks põhjendatud siis, kui vanemate erimeelsused halvaksid lapse elu, asuksid kujutama ohtu lapse heaolule. Ühise hooldusõiguse teostamine ei tähenda pimesi kõigi teise vanema soovidega nõustumist, vaid seda, et mõlemal poolel on sõnaõigus ning tähtust omab see, kas lõpuks jõutakse mingite kompromissideni, mis lapse elu ja arengut ei takista või mitte.
11.Menetluse kestel sai selgeks, et vanemate vaheline vaidlus seostub tegelikkuses suhtluskorraga, mille osas lapse isa esitas kohtule avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja mille kohus on eraldanud eraldi menetlusse. Siiski on lapse ema antud menetluses esitanud nõude (mis seondub isikuhooldusõigusega) põhjenduseks palju suhtlusõigust puudutavaid väiteid, mis ei oma puutumust hooldusõiguse küsimuse lahendamisega (avalduse punktid 2.1 – 2.2). Vaidlused, kuidas on korraldatud isa ja lapse koos ajaveetmine, millal isa võib tulla lapsele lasteaeda järgi, kui palju ta peab oma soovist lapsega aega veeta etteteatama jne, ei oma puutumust käesoleva vaidluse esemega. Hooldusõiguslike küsimuste üksi või ühiselt otsustamine ja lapsega kohtumiste korraldus ei ole sama asi. Samuti ei oma puutumust käesoleva vaidluse esemega lapse isa poolt elatise tasumise üle vaidlemine (avalduse p 2.3), kuivõrd antud asjas ei ole taotletud varahoolduse ümbervaatamist.
12.Ainukesed ema väited, mis omavad mingitki puutumust (isiku)hooldusõigusega on, et: enamik olulisi asju, mis on seotud elukohaga, tervisega ja haridusega otsustab ema ja et isa ei ela Eestis ning ei tunne oma kohustustuste täitmise vastu huvi. Samuti on ema väitnud, et vanemate omavahelised suhted on sedavõrd halvad, et üheski küsimuses kokku leppida
pole võimalik. Samuti väitis ema, et isa ei andnud nõusolekut lapsele uude elukohta sissekirjutust teha.
13.Kohus on tuvastanud, et vanemad elavad alaliselt lahus. Laps elab emaga, kes hoolitseb lapse igapäevase elukorralduse eest. Lapse isa aga ei ole kusagile ära kadunud ja soovib hooldusõigust teostada. Asjaolu, et lapse isa töötab välismaal, ei anna alust leida, et lapse isa ei soovi lapse hooldusõigust teostada. Seejuures ei pea kohus mingil juhul õigeks lõpetada ühist hooldusõigust ainuüksi seetõttu, et lapsest eemal elav vanem töötab välisriigis. Kui vanem elab välismaal, kuid soovib siiski teise vanemaga ühiselt oma lapse hooldusõigust teostada ja on lapse suhtes aktiivne (nagu antud menetluses ka näha on), siis tänapäeva maailmas, kus on telefoniühendus, internetiühendus jne, ei saa välismaal viibimine olla kuidagi aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Asjaolu, et siiamaani on lapse ema kõike üksi otsustanud, ei ole aluseks ühist hooldusõigust lõpetada ja emale otsustusõigust üle anda, kui lapse isa tegelikkuses soovib hooldusõigust teostada. Ei ole tuvastatav, et lapse ema oleks siiamaani kõike üksi otsustanud seetõttu, et lapse isa ei ole lapse vastu huvi tundunud, kuivõrd lapse ema ei ole tõendanud, et ta oleks lapse isalt üldse seisukohti küsinud lapse hooldusõiguslike küsimuste otsustamisel. Võib olla tõesti, et vanemate omavahelised suhted on halvad, kuid tõendatud peab olema, et omavahel seetõttu kokkuleppele ei saada (ja seejuures selliselt, et see halvab lapse elukorralduse). Kohtu hinnangul on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale otsustusõiguse andmine põhjendatud konkreetses valdkonnas vaid juhul, kui on tõendatud, et vanemate vahel on selles valdkonnas konkreetne erimeelsus. Esitatud tõenditest peaks nähtuma, et emal on hooldusõiguse teostamine nimetatud küsimuses takistatud, st. ema on nõusolekut küsinud ja isa ei ole nõusolekut andnud või on sellest põhjendamatult keeldunud.
14.Kohus on tuvastanud, et lapse ema ja isa vahel puudub praegu sisuline vaidlus lapse hooldusõigusliku viibimiskoha/elukoha määramise õiguse üle. Lapse isa ei ole vastu sellele, et laps elab emaga ja ei nõua, et laps elaks temaga. Lapse ema on oma nõude põhjenduseks viidanud olukorrale, kus isa keeldus andmast nõusolekut lapse uude elukohta ümberregistreerimiseks. Vastavaid tõendeid ema kohtule ei esitanud ja lapsele määratud esindaja seisukoha kohaselt sellist tõendit emal ka ei ole, kuid et ema sõnul olevat lastekaitse teemaga kursis ja võivat seda kinnitada. Asjasse kaasatud kohalik omavalitsus seda väidet menetluses aga ei kinnitanud ja ka lapsele määratud esindaja tõi välja, et lastekaitsel puudub info, et isa oleks olnud vastu lapse registreerimisele ema uude korterisse. Kohus ei pea aga seda asjaolu antud asja lahendamisel asjassepuutuvaks, kuivõrd olukord on ema enda kinnitusel lahenenud (vt ärakuulamise protokoll). Seejuures ei annaks eelkirjeldatud ühekordne sündmus alust ühise hooldusõiguse vastavas osas lõpetamiseks, vaid annaks üksnes aluse anda ühele vanemale lapsele vajaliku toimingu tegemiseks ühekordse otsustusõiguse. Esitatud asjaoludest ei nähtu seega ühtegi konkreetset vaidlusküsimust lapse viibimiskoha määramise õigusega seoses, ei nähtu et emal on lapse hooldusõiguse teostamine nimetatud küsimuses takistatud, st ema on nõusolekut küsinud ja isa ei ole nõusolekut andnud või on sellest põhjendamatult keeldunud. Kohtu hinnangul ei ole seega antud olukorras esitatud veenvaid põhjendusi, miks ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha osas ja emale otsustusõiguse üleandmine või emale ühekordse otsustusõiguse andmine oleks kooskõlas lapse huvidega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lapse viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja otsustusõiguse emale üleandmine ega ka emale ühekordse otsustusõiguse andmine ei ole põhjendatud.
15.Lapse terviseküsimuste osas sisulist vaidlust tuvastatud ei ole, sh ei ole vaidlust mõne konkreetse üksikküsimuse üle. Samuti ei ole lapse hariduse- ja huviküsimustes sisulist
vaidlust tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lapse terviseküsimuste ning hariduse- ja huviküsimuste osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale otsustusõiguse üleandmine ega ka emale ühekordse otsustusõiguse andmine põhjendatud ei ole.
16.Kohus ei ole seega antud juhul tuvastanud selliseid asjaolusid, mis toovad kaasa lapse huvide kahjustumise ja tingiksid vajaduse vanemate ühist hooldusõigust mingis osas lõpetada ning anda emale üle otsustusõigust või anda emale ühekordset otsustusõigust. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest ei ole tegelikkuses tuvastatav praegu eksisteerivat konkreetset vaidlust hooldusõigusliku otsustusõiguse üle. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus
17.Lapse ema esitas määruskaebuse maakohtu määrusele, milles palub anda emale ainuõigus otsustada lapse elukoha, hariduse ja tervise küsimusi.
18.Määruskaebuse kohaselt soovib ema viia õigusliku olukorra kooskõlla faktilise olukorraga. Isa osavõtt lapse kasvatamises ja igapäevaste küsimuste otsustamises puudub. Igapäevase elu otsustamisega seotud küsimustega tegelebki ema. Isa ei teosta lapse hooldusõigust ja ei jääks ka millestki ilma. Kui tekib hetk, kui on vaja teiselt poolelt mingit allkirja saada, hakatakse solvama. Vastused määruskaebustele
19.Eestkosteasutus, lapse isa ja lapsele määratud esindaja ei toeta määruskaebuse rahuldamist. Menetluse edasine käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
22.Lapse ema esitas koos määruskaebusega täiendava tõendi ning lapse isa esitas täiendavad tõendid koos määruskaebuse vastusega. Vanemate esitatud tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel võtta asja materjalide juurde.
23.Ringkonnakohus selgitab, et kui kohtule esitatakse perekonnaseaduse (PKS) §-de 119 või 137 alusel avaldus põhjendusega, et vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, kas ja millised muudatused on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS § 477 lg 5). PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (vt ka Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708/82, p 16 ja seal viidatud lahendid). Mõlemal juhul vanema hooldusõiguses muudatuste tegemine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja
asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lõige 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest ning on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutluse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6).
25.Määruskaebuses heidetakse ette seda, et käesoleval juhul erineb faktiline olukord õiguslikust olukorrast ning lapsega seotud igapäevaküsimusi otsustab ainuisikuliselt ema. Kohus selgitab, et lapse igapäevaelu küsimusi otsustabki PKS § 145 lõigete 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. See ei ole aga alus vanemate hooldusõiguses muudatuste tegemiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et avalduse rahuldamiseks oleks ema pidanud esile tooma vanemate püsivad ja tõsised erimeelsused, mis takistavad vanematel last puudutavaid otsuseid ühiselt vastu võtta ja lapse elu sujuvalt korraldada (Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12191, p 33). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse haridusküsimustes erimeelsusi. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest nähtuks, et lapse tervise osas oleks vanematel erimeelsusi. Maakohus ei tuvastanud ka seda, et isa oleks keelanud lapse elukoha sissekirjutuses muudatusi teha. Lisaks on lapse ema möönnud, et nüüdseks on sissekirjutuse küsimus lahendatud.
26.Ainuüksi asjaolu, et ema on last kasvatanud üksi, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (RKTKm 2-21-233, p 12). Samuti see, et üks vanem viibib töökorralduse tõttu osa aega välismaal, ei anna alust ühist hooldusõigust lõpetada (RKTKm 2-16-5794, p 16). Alles vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes võivad viidata sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides (RKTKo 3-2-1-45-11, p 20; RKTKm 2-21-233, p 14). Selliseid asjaolusid ei ole aga käesolevas asjas tõendatud.
27.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
28.Arvestades, et tegemist on lapse hooldusõiguse üle toimuva vaidlusega, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.