Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Tulevik OÜ esitas 12.01.2016.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse Mirseks OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 2015. aasta veebruaris suulise ostumüügi lepingu, mille alusel kostja ostis hagejalt rapsiseemet. Kostja ostis hagejalt kokku 24,12 tonni seemet ja hageja esitas kostjale selle eest 27.02.2015.a arve nr 215012 summas 8820,96 eurot. Arve maksetähtaeg oli 09.03.2015.a. Kaup anti kostjale üle hageja asukohas. Kauba võttis hageja asukohas vastu kostja juhatuse liige Vladimir Mandrõko. Kauba transpordi organiseeris kostja ise. Kostja tasus 16.04.2015.a osaliselt arve nr 215012. Kostja tasus hagejale 2820,96 eurot. Arvest on tasumata 6000 eurot. Pärnu Maakohus võttis 12.01.2016.a hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat vastama hagiavaldusele. Kostja ei ole kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist. Taotlus Hageja esitas 23.03.2016.a Pärnu Maakohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluskulude kostja kanda jätmiseks tsiviilasjas 2-16-412. Hageja teatab, et 21.03.2016.a tasus kostja hagejale võlgnetava summa, rahuldades sellega hagi aluseks oleva nõude. Sellest tulenevalt loobub hageja hagist kostja vastu, kuna kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 212,50 eurot. Lisaks palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on seisukohal, et kostja tingis enda käitumisega hageja vajaduse pöörduda enda õiguste kaitseks kohtu poole. Hageja proovis asja lahendada läbirääkimiste teel, kuid kostja keeldus nõude rahuldamisest. Hageja proovis nõuet lahenda inkassomenetluses, kuid kostja oli seisukohal, et tal puudub igasugune kohustus hageja ees. Sellest tulenevalt võib öelda, et kostja on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult ning tingis enda käitumisega hageja vajaduse kohtusse pöördumiseks. Lähtudes eelnevast palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 973,33 eurot. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus edastas 23.03.2016.a OÜ-le Mirseka hageja taotluse. Kohus teatas kostjale, et 23.03.2016.a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Kohus palus kostjal esitada TsMS § 429 lg 3 alusel kostja seisukoht avalduse osas 7 päeva jooksul avalduse kättesaamisest. Lisaks kohus selgitas, et kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja esitas 07.04.2016.a maksekorralduse, mis tõendab, et kostja on võlgnevuse hagejale tasunud. Kohus

arvestab, et alates 07.04.2016.a 7 päeva jooksul oli kostjal võimalus esitada enda seisukoht hageja taotluse osas ning taotlus menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. Kostja ei ole kohtule 7 päeva jooksul esitanud ühtegi dokumenti, viimane päev seisukoha esitamiseks oli 14.04.2016.a. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab hageja hagist loobumise avalduse vastu ning asub seisukohale, et menetlus tsiviilasjas 2-16-412 on võimalik lõpetada, sest kostja on hageja nõude rahuldanud. TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks Hageja esitas 12.01.2016.a kohtule hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 425 eurot ning hageja esindaja kulu 760,83 eurot. Hageja taotleb 23.03.2016.a esitatud hagist loobumise avalduses menetluskulude jätmist kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kostja ei esitanud kohtu antud tähtaja jooksul seisukohta hagist loobumise taotluse ning menetluskulude osas. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 kohaselt on kohtuväliseks kuluks mh menetlusosalise esindaja kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seosed menetlusega. Hageja ja kostja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on kohtule esitanud IDR Inkasso OÜ arve nr 15476, mille kohaselt IDR Inkasso OÜ on osutanud Tulevik OÜ-le õigusabi teenust. Arve nr 15476 alusel on IDR Inkasso OÜ esindanud Tulevik OÜ-d hagimenetluses võlanõudes Mirseka OÜ vastu ning tasunud riigilõivu. Kohus asub seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja käiku ei ole põhjendatud hageja esindaja kulud 760,83 euro ulatuses. Hageja esindaja ei ole täpsustanud, kui palju kulus hageja esindajal aega hagimenetluses hageja esindamisele võlanõudes Mirseka OÜ vastu. Kohtu hinnangul käesolevas

hagimenetluses on hageja esindaja toiminguteks olnud hagiavalduse koostamine ja esitamine ning hagist loobumise taotluse esitamine. Hageja on esitanud hagiavalduse 3 leheküljel, millest 1,5 leheküljel on kirjas menetlusosaliste andmed, hageja kokkuvõtlikud taotlused (kahel korral) ning tõendite nimekiri. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamine ei ole olnud hageja lepingulise esindaja jaoks keerukas ning ajamahukas, seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud, vajalik ja mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamiseks, mh hageja esitatud materjalide läbitöötamiseks on 2 tundi. Hageja taotlus hagist loobumiseks on esitatud kohtule 2 leheküljel, millest taotluse sisulist osa on 1 leheküljel. Kohtu hinnangul ei ole taotluse koostamine ajamahukas ning vajalik ja mõistlik ajakulu selle koostamiseks on 1 tund. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulisel esindajal kulunud hagimenetluses Mirseka OÜ vastu rohkem kui 3 tundi. Arvestades, et hagejale on esitatud õigusabiteenuse eest arve 760,83 euro ulatuses on hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 253,61 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja mõistliku tunnitasuga. Kohus selgitab, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-93-13). Kohus lähtub käesoleval juhul Riigikohtu praktikast ning leiab, et ka käesolevas menetluses on tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta põhjendatud. Nimelt hageja puhul on tegemist käibemaksukohustuslasega, mistõttu TsMS § 174 lg 10 alusel käibemaks hüvitamisele ei kuulu, seega on ebamõistlik nõuda tunnitasu 120 eurot käibemaksuga. Käesolevas menetluses kostja ei ole vastanud kohtule ning poolte vahel ei ole toimunud kohtus vaidlust võlgnevuse osas. Kostja on hageja nõude rahuldanud ning hageja lepingulise esindaja toiminguteks menetluses oli vaid hagiavalduse esitamine menetluse alustamiseks ning hagist loobumise taotluse esitamine menetluse lõpetamiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud turu keskmisest hinnast 2,1 kordse tunnitasu suurus hageja lepingulise esindaja tasuks. Kohus asub seisukohale, et hageja lepingulise esindaja tasu käesolevas tsiviilasjas on 360 eurot (3*120=360). TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul hageja ei ole kiirustanud kohtusse pöördumisega ning tulenevalt Tulevik OÜ 27.02.2015.a arvest nr 215012 kohustus kostja arve tasuma hiljemalt 09.03.2015.a. Hageja on oodanud nõude esitamisega kohtusse ligikaudu aasta, pidades eelnevalt kostjaga läbirääkimisi ning kasutades inkassomenetlust. Kohus asub seisukohale, et kostja, oma käitumisega on andnud põhjuse hagi esitamiseks, seega kuulub hageja avaldus jätta hageja menetluskulud kostja kanda, rahuldamisele. Kostja kohustub hüvitama hagejale hageja menetluskulud 572,50 eurot, s.o pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust 212,50 eurot ning hageja lepingulise esindaja tasu 360 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-16-412 kokku riigilõivu 425 eurot. IDR Inkasso OÜ tasus 425 eurot 11.01.2016.a, selgitusega „IDR Inkasso OÜ Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja, riigilõiv Tulevik OÜ hagis Mirseka OÜ vastu.“ TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt kuulub Tulevik OÜ avaldus rahuldamisele ning avaldajale kuulub tagastamisele pool riigilõivust kokku summas 212,50 eurot. Pool riigilõivust tagastatakse Tulevik OÜ arveldusarvele EE361010202006935006. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.