Välja mõista OÜ-lt Kruustang apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 578 eurot (õigusabikulu) AS Empower kasuks.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Kruustang tasuda AS-le Empower kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Kruustang esitas 05.10.2015 Harju Maakohtusse hagi AS Empower vastu põhivõla 5541,14 euro ja viivise 458,86 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus aastatel 2008-2009 poolte vahel koostöö, mille raames kasutas kostja hagejale kuuluvat maad mulla ladustamiseks. Hageja esitas kostjale 21.09.2009 arve nr 027 selgitusega „Rapla linnas Võsa 43B maakasutusrent ajavahemikus aprill 2008 kuni september 2009“ 86 700 krooni (5541,14 euro) tasumiseks maksetähtajaga 29.09.2009. Kostja ei ole arvet tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palub teha vaheotsuse, millega jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulud 1120 eurot (ilma käibemaksuta) palus kostja jätta hageja kanda ja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
4.Hageja nõue on ebamäärane, kuna arusaamatuks jääb, millist lepingust suhet hageja koostöö all silmas peab. Kohtueelselt nõudis hageja kostjalt raha lepinguvälise kahju hüvitamiseks.
5.Kostja kasutas hageja nõusolekul ajavahemikul 08.09.2008 kuni septembrini 2009 hageja kinnistut osaliselt mulla ladustamiseks. Kokkulepe seisnes mulla ladustamises tingimusel, et ülejääv haljastusmuld jääb hagejale. Kostja jättiski osa mulda hageja kinnistule, tasandas ja korrastas selle. Arvet kostja ei aktsepteeri.
6.Hageja nõue on aegunud. Arve kohaselt muutus nõue sissenõutavaks 30.09.2009. Igal juhul pidi hageja oma nõudest teada saama septembris 2009.a. Pooled ei ole pidanud arve tasumise osas läbirääkimisi, kostja on hageja nõuetele vaielnud vastu. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ja mõistis hagejalt menetluskulude hüvitamiseks kostja kasuks välja 640 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8.Tõendatud on ja puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale 21.09.2009 arve nr 027 selgitusega „Rapla linnas Võsa 43B maakasutusrent ajavahemikus aprill 2008 kuni september 2009“ summas 86 700 krooni, s.o 5541,14 eurot maksetähtajaga 29.09.2009. 20.11.2009 esitas
hageja kostjale pretensiooni, milles palus hüvitada varalise kahju 86 700 krooni. Kostja vaidles hageja nõudele 04.12.2009 kirjas vastu. 02.03.2015 esitas hageja kostjale pretensiooni, milles palus hüvitada 23 461,19 eurot (sh põhinõue 5541,14 eurot, viivised 16 257,70 eurot ja kahjuhüvitis 1662,34 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks). Kostja vaidles hageja nõudele 10.03.2015 kirjas vastu.
9.Hageja nõue on esitatud poolte vahel väidetavalt sõlmitud rendilepingu alusel, mille aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Hageja esitas kostjale arve 21.09.2009. Aegumistähtaeg algas TsÜS § 147 lg 2 kohaselt 01.01.2010 ja nõue aegus 31.12.2012. Hagi esitati 05.10.2015 ehk pärast nõude aegumist. Koos põhinõudega aegus ka viivisenõue.
10.Aegumise peatumise kohaldamiseks võimalike läbirääkimiste tõttu puudub alus, kuna ei ole tõendatud, et pooled oleksid pidanud hageja nõude üle läbirääkimisi. Hageja esitas küll 20.11.2009 ja 02.03.2015 pretensioonid nõude tasumiseks, kuid kostja vaidles 04.12.2009 ja 10.03.2015 hageja nõuetele vastu. Seda ei saa pidada läbirääkimisteks, mis peataks aegumise.
11.Isegi, kui poolte vahel puudusid lepingulised suhted ja hageja nõue tuleks kvalifitseerida kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahjunõudena, nagu hageja on kohtueelsetes pretensioonides väitnud, oleks hageja nõue aegunud TsÜS § 150 lg 1 kohaselt. Kuna hageja esitas arve septembris 2009, pidi ta hiljemalt selleks ajaks kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teadma. Seega aegus hageja võimalik kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue 2012. a oktoobriks.
12.Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on 640 eurot. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ja jätta menetluskulud kostja kanda.
14.Maakohus kohaldas ebaõigesti aegumisele TsÜS § 146 lg-t 1. Maakohus jättis tuvastamata, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult, mistõttu kohaldub aegumisele TsÜS § 146 lg 4. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõppemisel. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg ei tarvitse olla ainult kahju tekkimine. Seega võib kohustuse rikkumine olla tahtlik ka siis, kui soovitakse muud õigusvastast tagajärge (3-2-1-15-09). Antud juhul kostja soovis õigusvastastaselt rentida materjali ladustamiseks hagejale kuuluvat kinnistut ilma tasu maksmata. Seega soovis õigusvastast tagajärge juba esialgseid kokkuleppeid sõlmides.
15.Suulise rendilepinguga lepiti kokku, et kostja võib materjali ladustamiseks hageja kinnistut kasutada. Vastutasuks lubas kostja sõlmida hagejaga töövõtulepingu vana alajaama lammutustööde teostamiseks pärast seda, kui uue alajaama ehitus on lõpetatud. Kostja keeldus kokkuleppe kirjalikult vormistamisest. Kuna alltöövõtulepingut vana alajaama lammutamiseks kostja hagejaga ei sõlminud, esitas hageja arve maa kasutamise eest. Seega käitus kostja rendilepingu sõlmimisel pahauskselt, kuna ei plaaninudki seda täita. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.
18.Maakohus leidis õigesti, et hagi on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta esitab ja milliste tõenditega neid tõendab.
20.Maakohtu menetluses ei avaldanud hageja oma seisukohta kostja hagi aegumise vastuväitele ja ta ei toonud esile asjaolusid, mis oleks andnud maakohtule aluse TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud uute asjaolude esitamise lubatavust ja ringkonnakohus jätab need TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
21.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
22.Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 578 eurot (käibemaksuta) esindajate 4,25 töötunni eest (tutvumine apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsusega, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine). Esindajate töötunni hind on 136 eurot.
4.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja esindajate toimingud on vajalikud ja põhjendatud ning nende tegemisele kulunud aeg on mõistlik. Samuti on esindajate tunnihind 136 eurot (käibemaksuta) mõistliku suurusega. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks TsMS § 175 lg 1 alusel välja mõista põhjendatud ja vajalike õigusabikulude hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 578 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.