2-15-122212
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2016, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-15-122212 KÜ XXXOÜ hagi XXX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
29,89 eurot
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ XXX(registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: XXX (isikukood: XXX, epost: XXX); Kostja: XXX (isikukood XXX, XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
ja
menetluskulude
2-15-122212 et vahetult enne 02.02.2016 kohtumääruse täitmist kontrollis hageja lepinguline esindaja kostja kohustuste üldist seisu hageja ees ning täheldas olulist muutust. Raamatupidamise andmetel on veebruaris 2016 kostja poolt tasutud kogu hageja nõue ja eeltoodust tulenevalt on hageja nõue (ese) kostja suhtes lakanud olemast. Kohtusse esitatud nõue kostja suhtes on kaotanud seega sisu ja käesolev menetlus muutunud ainetuks seoses nõude rahuldamisega kostja poolt käesoleva menetluse käigus. Hageja märkis, et kuivõrd kostja poolt on hageja nõue rahuldatud, siis puudub aines ka kompromissiks ja hageja poolt on ainsa soovina jäänud üles menetluskulude rahuldamine, milliste olemasolu on tinginud kostjapoolne esilekutsuv tegu. Hageja märkis, et eeltoodust tulenevalt loobub hageja hagist, kuivõrd kostja on hageja nõude rahuldanud. Hageja märkis, et ta on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 75 eurot. Hageja märkis, et lepingulise esindaja kulud hageja jaoks on käesolevaks hetkeks 468 eurot, millele lisandub käibemaks 93,60 eurot, kokku 561,60 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale esitanud kokku kolm arvet tööde ja toimingute eest eranditult ja ainult seonduvalt käesoleva tsiviilasjaga ja, mis sisaldab tööd kokku ca 5,5 tunni ulatuses maksumusega 85 €/h., kokku 468+käibemaks 93,60=561,60 €. Hageja märkis, et hageja menetluskulud käesolevas asjas hõlmavad endas menetlusega vajalikke konsultatsioone hageja (seaduslik esindus, raamatupidamine) ja lep. esindaja vahel ning vajalike menetlusdokumentide koostamisi alates oktoobrist 2015 kuni märts 2016. Hageja lisas, et hageja korteriühistuna ei ole käibemaksukohuslane. Hageja märkis, et arvestades siinjuures seda, et lepinguline esindaja tegutseb õigusbüroo (AAJuriidilised Teenused) kaudu, milline omakorda on käibemaksukohuslane, siis kogukulu hageja jaoks koosneb: riigilõiv – 75 eurot+esindaja kulu – 561,60 eurot=636,60 eurot. Hageja palus menetlus lõpetada hageja loobumisega ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt kantud menetluskulud 636,60 €. Hageja palus TsMS § 177 lg 4 järgi määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja märkis oma 04.04.2016 ja 11.04.2016 menetlusdokumentides, et kostja esindaja XXXoli kokkulepe hageja juhatuse esimehe XXX, et asja ei anta edasi kolmandatele osapooltele (jurist, kohus vms) ning võlga tasutakse jooksvalt vastavalt võimalustele. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ning leidis, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured. Kostja märkis, et ta on nõus hagist loobumisega, aga mitte menetluskulude hüvitamisega. Kostja märkis, et hagi algatamine ei olnud põhjendatud, sest KÜ XXX juhatuse esimehega oli kokkulepe tasumiste suhtes ning keegi ei ole KÜ XXX juhatuse esimehega tehtud kokkulepet vaidlustanud, sh ei ole keegi teine peale KÜ XXX juhatuse esimehe, pöördunud korteri omaniku ega sealsete elanike poole antud küsimuses. Kostja leidis, et sõlmitud kokkulepped peaks olema kuni uute kokkulepeteni siiski kehtivad. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
2-15-122212 Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohus märgib, et kostja väited poolte vahel sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppe kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus ei saa sellise kokkuleppe olemasolu järeldada kostja esindaja enda 14.02.2016 ja 24.02.2016 e-kirjadest hagejale. Käesolevas asjas esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus 16.10.2015 ning hagiavaldus esitati 06.01.2016. Kostja rahuldas pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist hageja nõude summas 842,22 eurot ning pärast hagiavalduse esitamist rahuldas kostja hageja allesjäänud nõude summas 29,89 eurot. Kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et hageja korteriühistuna ei ole käibemaksukohuslane. Riigikohus on asjas 3-2-1-4-15 oma 06.05.2015.a määruse p-s 14 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus leidis, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses
2-15-122212 menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Riigikohus selgitas, et samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Riigikohus märkis, et lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Kohus leiab, et arvestades hagihinda 29,89 eurot, ei ole hageja menetluskulud täies ulatuses põhjendatud. Hagejale oli hagiavalduse esitamise ajal (so 06.01.2016) teada, et kostja võlgnevus hageja ees on kahanenud 29,89 euroni. Vaatamata eelnevale kasutas hageja hagiavalduse ja hilisemate menetlusdokumentide koostamisel lepingulise esindaja abi, kelle tunnihind oli koos käibemaksuga 85*1,2=102 eurot ja kes tegi hagejat esindades 5,5 tundi tööd. Eelneva tõttu tekkis hagejale lepingulise esindaja kulu summas 561,60 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja võlgnevus oli hagiavalduse esitamise ajal üksnes 29,89 eurot, siis ei saanud hageja menetluskulud summas 561,60 eurot olla kostjale ettenähtavad. Kostja menetluskulud summas 561,60 eurot ei ole mõistlikus proportsioonis hagihinnaga 29,89 eurot. Seejuures on tegemist vähekeeruka ja vähemahuka kohtuasjaga. Eelneva tõttu leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind 29,89 eurot. Hageja esindaja esitatud menetlusdokumentide mahtu (hagiavaldus ning hageja 07.03.2016 ja 14.03.2016 avaldused) arvestades on eelviidatud summa ulatuses hageja lepingulise esindaja kulud ilmselgelt vajalikud ja põhjendatud. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 29,89 euro ulatuses. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on vastavalt hagihinnale 29,89 eurot tasunud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi menetluses riigilõivu kokku summas 75 eurot. Kuna hageja loobub hagist, siis on hagejal käesoleva määruse jõustumisel õigus taotleda kohtult tagasi hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 75/2=37,50 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja menetluses tasutud riigilõiv üksnes 75-37,50=37,50 euro ulatuses. Eelnevast tulenevalt on hageja menetluskulud kokku põhjendatud summas 29,89+37,50=67,39 eurot. Seega tuleb välja mõista kostjalt XXX hageja KÜ XXX kasuks põhjendatud menetluskulud summas 67,39 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt XXX hageja KÜ XXX kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-15-122212 Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.