lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-18757/13

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-18757/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1172
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

12. mai 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-18757

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise suuruse muutmise nõudes. Hagi läbi vaatamata jätmine ja menetluskulude jaotus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 17. märtsi 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja (määruskaebuse esitaja): Y, seaduslik esindaja C ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 17. märtsi 2023 määrus jätta menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramata jätmise otsustuse (resolutsiooni punkt 2) osas muutmata. Ülejäänud osas (resolutsiooni punktid 1 ja 3) on sama määrus edasi kaebamata jõustunud.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 13.07.20262-25-12177/26Viru Maakohus Narva kohtumaja

MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja, ema) esitas 14. detsembril 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja, laps) vastu elatise vähendamise nõudes.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta läbi vaatamata, sest kostja elukoht on Soomes, mistõttu ei allu vaidlus Eesti kohtule. Kostja esitas hagile ka sisulisi vastuväiteid.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus tegi 17. märtsil 2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
3.1.Maakohus põhjendas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Sama sätet võib kohaldada ka juhtudele, kui asi ei allu Eesti kohtule. Hageja esitas elatise vähendamise hagi, st tegemist on ülalpidamisasjaga TsMS § 103 lg 4 tähenduses. Elatise saamiseks õigustatud kostja alaline elukoht on Soomes. Nõukogu 18. detsembri 2008 määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi: määrus nr 4/2009) art 3 p-de a ja b järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht või selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Käesoleval juhul on mõlema tingimuse järgne pädevus Soome kohtutel.
3.2.Menetluskulude jaotamisel kaalus maakohus TsMS § 168 lg 2 ja § 164 lg 1 kohaldamist ning otsustas neist viimase kasuks, mille alusel jättis kulud poolte endi kanda. Kulude sel viisil jaotamise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4.Kostja esitas 3. aprillil 2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada tema menetluskulude jaotuse osas ja jätta need hageja kanda. Kostja põhjendas, et hagejale pidi hagi esitamise ajal olema teada kostja alaline elukoht Soomes. Juba enne käesolevas asjas hagi esitamist oli maakohus jätnud 27. oktoobri 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-14991 läbi vaatamata ema avalduse lapsega suhtlemise korraldamiseks põhjusel, et lapse alaline elukoht on Soomes. Seega pole põhjust jätta TsMS § 168 lg 2 kohaldamata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu. Hageja märkis, et kui asjas kohaldub TsMS § 168 lg 2, siis palub ta hinnata selle vastavust põhiseadusele. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
14.aprillil 2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad poolte endi kanda.
7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koostoimes TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas, täpsemalt osas, millega maakohus jättis tema menetluskulud tema enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üksnes nimetatud osas. Vaidlustamata osas, st hagi läbi vaatamata ja hageja menetluskulude tema enda kanda jätmise otsustused maakohtu määruses on TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes jõustunud.
8.Maakohus kohaldas asjakohaselt TsMS § 164 lg 1 ja jättis sel alusel menetluskulud õigesti poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 2 (3)
8.1.Menetluskulude poolte vahel jaotamise peamine kriteerium on õiglus (vt nt Riigikohtu
20.detsembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2709, p 10; 15. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 27 esimene lõik). Maakohtu otsustus on sellega kooskõlas.
8.2.Menetluskulude jaotamisel teeb kohus üldjuhul diskretsiooniotsuse (vt nt Riigikohtu
8.märtsi 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-17125, p 11). Käesoleval juhul sai maakohus kulude jaotamisel valida TsMS § 168 lg 2 ja § 164 lg 1 kohaldamise vahel. Neist sätetest esimene käsitleb kulude jaotust hagi läbi vaatamata jätmisel ja teine mh elatisvaidluse lahendamisel. Mõlema sätte kohaldamisala on avatud, sest menetluslik olukord vastab TsMS § 168 lg-le 2, aga tsiviilasja sisu TsMS § 164 lg-le 1. Maakohtu põhjendusest on aru saada, et tema hinnangul tagab just viimati viidatud säte kulude õiglase jaotuse.
8.3.Hageja ei käitunud hagi esitades pahatahtlikult ega eksitanud kohut. Hageja märkis hagiavaldusse kostja Soome elukoha ja põhjendas TsMS sätete kaudu hagi esitamist Eesti kohtusse. Hagejale ei saa ette heita Euroopa Liidu õigusele viitamata ja sellega arvestamata jätmist. Lisaks tuleneb määruse nr 4/2009 art-st 5, et Eesti kohus saanuks vaidluse lahendada, kui kostja oleks osalenud menetluses ilma kohtualluvuse vastuväidet esitamata. Hagiavalduses märgitud andmete põhjal pidas maakohus võimalikuks hagi menetlusse võtta, mis on põhimõtteliselt kooskõlas reegliga, et enne oma rahvusvahelise pädevuse eitamist peaks kohus selgitama välja kostja seisukoha (vrd nt Riigikohtu 21. novembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 32-1-123-12, p 11 esimene lõik).
8.4.Käesolev vaidlus ei ole sisult sarnane kostja viidatud tsiviilasjaga nr 2-22-14991, sest seal esitas käesoleva asja hageja avalduse lapsega suhtluskorra kindlaks määramiseks. TsMS § 164 sätted seda liiki vaidlustes ei kohaldu. Ringkonnakohus jaotas viidatud asjas menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, aga see säte käesoleval juhul ei rakendu.
9.Hageja leidis, et TsMS § 168 lg 2 võib olla vastuolus põhiseadusega. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et menetluskulud on õiglane jaotada TsMS § 164 lg 1 alusel. Seega ei kohalda kohus käesolevas asjas TsMS § 168 lg 2 ega saa hinnata selle kooskõla põhiseadusega.
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Maakohus ei andnud pooltele kulunimekirjade esitamise ja neile vastamise tähtaegu, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. Kui menetluskulude jaotus peaks muutuma, tuleb maakohtul pooltele niikuinii määrata vastavad tähtajad.
11.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-5634/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja