Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 12.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-15-8068/22
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.04.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3148

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Advokaadibüroo Marko Tammann OÜ11923475

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-8068

Tsiviilasi

XXX’i hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes

Menetlustoiming

hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine, hagi tagamise abinõu tühistamine, riigi õigusabi eest tasu maksmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja XXX (isikukood XXX, elukoht: XXX); hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Margo Põbo (e-post: [email protected]); kostja XXX (isikukood XXX, elukoht teadmata, e-post:

XXX);

kostja volitatud esindaja XXX (isikukood XXX, e-post:

XXX).

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu XXX’i avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus XXX’i hagis XXXvastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes.

2.Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2015 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega arestiti kostjale XXX(isikukood XXX) kuuluvad arvelduskontod kõigis Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja lisaks ka kõigis Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides haginõude ulatuses summas 48 500 (nelikümmend kaheksa tuhat viissada) eurot hageja XXX ́i (isikukood XXX) kasuks.

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et riigi õigusabi tasu on advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Riigi õigusabi kulud on vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega. RÕS § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS § 22 lg 6 kohaselt riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks RÕS § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. RÕS § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.

2-15-8068 RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Harju Maakohtu menetluses on XXXi hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hagist loobumine Hageja esitas 16.03.2016 hagist loobumise avalduse, kuna leiab, et nõude rahuldamine kostja Kristjan Siilivask poolt on ebatõenäoline arvestades kostja majanduslikku seisu ja finantskäitumist. Hageja palub kohtul võtta vastu hageja hagist loobumise avaldus ja lõpetada asjas menetlus tulenevalt TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3. Kohus edastas elektronposti teel hagist loobumise avalduse 16.03.2016 kostjale ja kostja volitatud esindajale ning palus kostjal esitada oma seisukoht avalduse osas hiljemalt 21.03.2016. Kostja Kristjan Siilivask kinnitas e-kirja kättesaamist 17.03.2016. 17.03.2016 edastas kostja volitatud esindaja Marina Siilivask kohtule e-kirja, milles teatab, et on tutvunud materjalidega ja nõus hageja ettepanekuga hagist loobumiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus XXX’i hagis XXX vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on hagist loobumise avalduses kinnitanud, et on teadlik hagist loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt TsMS § 432. Hagi tagamise tühistamine Harju Maakohtus tagas hagiavalduse 10.06.2015 kohtumäärusega, millega määras hagi tagamise abinõuna arestida kostjale XXX(isikukood XXX) kuuluvad arvelduskontod kõigis Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja lisaks ka kõigis Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides haginõude ulatuses summas 48 500 (nelikümmend kaheksa tuhat viissada) eurot hageja XXXi (isikukood XXX) kasuks. Käesoleva kohtumäärusega lõpetab kohus menetluse tsiviilasjas 2-15-8068. TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

2-15-8068 Kuna hageja on esitanud hagist loobumise taotluse ja asjas menetlus lõpetatakse, siis langeb ära ka hagi tagamise alus, mistõttu leiab kohus, et TsMS § 386 lg 2 ja lg 4 alusel tuleb 10.06.2015 määratud hagi tagamise abinõu tühistada. Riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmine Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-8068 XXX’i hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. 11.05.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-5324 on rahuldatud Silvi Siilivase riigi õigusabi taotlus osaliselt ning määratud riigi õigusabi õigusnõustamiseks (selgitamaks välja kohtule esitatava nõude perspektiivikus ja vajadusel õigusdokumendi koostamiseks) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Silvi Siilivase õigus saada riigi õigusabi on üle kandunud teiseks RÕS § 4 lg-s 3 ettenähtud õigusabi liigiks, s.o isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Silvi Siilivase riigi õigusabi korras määratud esindaja Margo Põbo on esitanud 27.05.2015 koostatud tasutaotluse summas 504 eurot ja 14.03.2016 koostatud tasutaotluse summas 48 eurot. 27.05.2015 koostatud tasutaotluse kohaselt on vandeadvokaat Margo Põbo õigusabi osutamise käigus teinud toimingud ajavahemikus 13.05.2015.-26.05.2015 kokku 10 tunni ulatuses, 504 euro eest (sh käibemaks 84 eurot). 14.03.2016 koostatud tasutaotluse kohaselt on vandeadvokaat Margo Põbo õigusabi osutamise käigus teinud toimingud 08.03.2016 kokku 1 tunni ulatuses, 48 euro eest (sh käibemaks 8 eurot). RÕS § 22 lg 1 järgi määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Eelnimetatu määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks kohtueelse menetluse lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. RÕS § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus. RÕS § 21 lg 3 alusel on Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.09.2015 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“. Korra punkti 1 kohaselt riigi õigusabi tasu määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks vastava õigusabi liigi tasumäära alusel, mis on ette nähtud korra 2. osas. Kõikide korras toodud toimingute tasu arvestamise minimaalmääraks on pool tundi. Tasu suurendatakse või vähendatakse korras sätestatud juhtudel. Korra punkti 40 kohaselt märgib riigi õigusabi osutanud advokaat pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist taotlusele kellaajaliselt õigusabi osutamiseks kulunud aja ning võtab riigi õigusabi saajalt kinnituse taotlusega tutvumise kohta. Taotlusele on lisatud esindatava poolt allkirjastatud kinnituskiri taotlusega tutvumise kohta.

Kohus, tutvunud tsiviilasja nr 2-15-8068 materjalidega, leiab, et vandeadvokaadi Margo Põbo 27.05.2015 tasutaotlus kuulub osaliselt rahuldamisele ja 14.03.2016 tasutaotlus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele taotletud ulatuses. Alljärgnevalt analüüsib kohus esindaja esitatud taotluses märgitud toiminguid. Kohus, analüüsides esindaja esitatud tasutaotluses märgitud toimingute vajalikkust ja põhjendatust leiab, et osad esindaja märgitud toimingud ei ole põhjendatud. Korra punkti 371 esimese lause kohaselt isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses ja hagita asjades vanema õiguste määramisel lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmisel, ja lapsega suhtlemise korraldamisel on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 400 eurot. Hageja esindaja on märkinud 27.05.2015 riigi õigusabi tasu taotluses poole tunni hinnaks osaliselt 30 eurot poole tunni kohta, s.o 26.05.2015 hagiavalduse koostamisel, 13.05.2015 õigusnõustamisel ning 21.05.2015 õigusnõustamisel. Kohus leiab, et hageja taotletud tasu 30 eurot poole tunni eest ei kuulu kohaldamisele, kuna korra punkti 46 kohaselt on 30 euro suurune tasu poole tunni eest ette nähtud muude riigi õigusabi liikide korral, mis käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna tasustamiseks tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses on korra punktist 371 kohaselt ette nähtud 20 eurot poole tunni eest. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud 27.05.2015 tasutaotluses esitatud isiku õigusnõustamisega seotud kulud kogu märgitud ajakulu osas, täpsemalt 20.05.2015 materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja informatsiooni kogumiseks 3 tundi, 13.05.2015 nõupidamine kliendiga ja dokumentide analüüs 1 tund, 21.05.2015 kliendile õigusliku positsiooni selgitamine 1 tund. Kohtu hinnangul on esindaja pidanud nõu kliendiga ja analüüsinud dokumente juba 13.05.2015 1 tund, mistõttu on dokumentide analüüsimise toiming juba teostatud ja õigusliku positsiooni kujundamine osaliselt toimunud. Samuti ei ole põhjendatud ajakulu 21.05.2015 kliendile õigusliku positsiooni selgitamisel 1 tund, kuna kliendile on õigusnõu juba varasemalt antud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esindaja asja materjalidega tutvumiseks koos kohtumistega, olukorra väljaselgitamiseks ning õigusnõustamiseks põhjendatud ajakulu kokku on 5 pooltundi kokku summas 100 eurot. Kohus ei nõustu esindaja 27.05.2015 koostatud tasutaotluses 26.05.2015 hagiavalduse koostamise jaoks kulunud ajakuluga 4 tundi, sest hagiavaldus on lühike (hagiavaldus kolmel leheküljel, tl 1-4) ja arvestades, et vaidlus ei ole väga keerukas ning et õigusliku positsiooni kujundamine ja materjalide analüüs on toimunud juba õigusnõustamise käigus, siis leiab kohus, et hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 4 pooltunni ulatuses kokku summas 80 eurot. 26.05.2015 esialgse õiguskaitse taotluse koostamise ajakulu 1 tund, s.o 2 pooltunni eest, on põhjendatud kogu ulatuses summas 40 eurot. Korra punkti 38 järgi isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja 14.03.2016 koostatud tasutaotluses 08.03.2016 esindamises kohtuistungil 1 tund märgitud ajakulu suuruses, s.o kokku 2 poole tunni kohta kokku summas 40 eurot.

2-15-8068 Tulenevalt eelmärgitust peab kohus esindaja taotlusi põhjendatuks 13 pooltunni ulatuses, mis vastab tasuna suurusele 260 eurot (19 x 20 eurot). Korra punkt 2 sätestab, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust nähtub, et Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11923475) on registreeritud käibemaksukohustuslane alates 12.04.2010, mistõttu lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks. Seega kuulub vandeadvokaadile Margo Põbo Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ kasuks tasumisele 260 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 52 eurot, tasu kokku on 312 eurot. RÕS § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-15-5324 11.05.2015 kohtumäärusega XXXile riigi õigusabi osutamise kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hageja majanduslik olukord ei ole paranenud ning hagejalt menetluskulude väljamõistmine oleks ebamõistlik ning ebaõiglane, mistõttu leiab kohus, et TsMS § 190 lg 7 kohaldades tuleb riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. Riigi õigusabi taotleti XXX’ile hagis tsiviilasjas isiku kohtueelses menetluses ja kohtus esindamiseks. Käesoleva kohtumäärusega lõpetab kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-15-8068. Kohus, tutvunud tsiviilasjas nr 2-15-8068 materjalidega, leiab, et käesoleval juhul on tegemist riigi õigusabi andmise aluste äralangemisega ja riigi õigusabi saajale XXX’ile tuleb lõpetada riigi õigusabi andmine, kuna riigi õigusabi andmise põhjuseks olev tsiviilasi lõpetatakse. RÕS § 17 lg 6 kohaselt riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest. RÕS § 17 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. Kohus märgib, et RÕS § 28 lg 1 sätestab, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. RÕS § 28 lg 2 sätestab, et

2-15-8068 riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamist ei nõuta, kui sissenõudmise kulud on eeldatavalt suuremad sissenõutavast summast või sellega võrdsed või riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Menetluskulude kindlaksmääramine Hageja palub kohtul jätta kostja võimalikud menetluskulud kostja enda kanda. Hagejale teadaolevalt puuduvad kostjal menetluskulud, kuivõrd kostjal ei ole lepingulist esindajalt. Hageja taotleb jätta hageja menetluskulud riigi kanda võttes aluseks Harju Maakohtu 11.05.2015 kohtumääruse resolutsiooni punkt 4, millega kohus määras hagejale XXX riigi õigusabi õigusnõustamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hageja leiab, et arvestades tema majanduslikku seisundit, oleks temalt menetluskulude väljamõistmine ebamõistlik ning ebaõiglane. Hagejal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohtule ei nähtu hagimaterjalidest, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-8068 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata kostja menetluskulusid. Harju Maakohtu 11.05.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-5324 on määratud XXX’ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning 10.06.2015 kohtumäärusega määras kohus XXXile menetlusabi. Kuna hageja majanduslik olukord ei ole paranenud ja hagejalt menetluskulude väljamõistmine oleks ebamõistlik ning ebaõiglane, siis TsMS § 190 lg 7 kohaldades vabastab kohus hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuivõrd hagejale on määratud riigi õigusabi õigusnõustamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, hagejale on antud menetlusabi hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel täies ulatuses, hagejal puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks ning hageja majanduslik olukord ei ole käesoleva otsuse tegemiseks paranenud, siis leiab kohus, TsMS § 190 lg 7 kohaldades vabastab kohus hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ning jätab kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).