Harju Maakohtu 05.02.2016 määrus hagi läbivaatamata jätmiseks
vastu
mittevaralise
kahju
Kaebuse esitaja ja kaebuse MM määruskaebus liik MM (isikukood
XXXXXXXXXXX),
Menetlusosalised ja nende Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov esindajad Kostja KK (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 05.02.2016 määrus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta MM kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud MM (hageja) esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule hagi KK (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kostja poolt ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinna Nõmme Noortemaja direktor, kes täidab enda ülesandeid pühendunult ja kohusetundlikult. Vaatamata õpetajate ja lastevanemate positiivsele hinnangule kooli juhtkonnale, mille juhtfiguur hageja on, esitas kostja hageja tööandjale 1(5)
Tallinna Haridusametile 02.06.2015 tema ametist tagandamise taotluse, mis on täis solvanguid ja valesid väiteid. Eelnev on hagejale kaasa toonud palju ebameeldivusi, usaldusväärsuse kahjustumise ja suure tõenäosusega ka tööandja hinnangu languse hageja suhtes. Hagejale on see põhjustanud hingelisi kannatusi. Kostja on Nõmme Noortemaja hoolekogu esimees, kuid hoolekogu ei ole andnud kostjale volitust hagejat solvata, mõnitada ja esitada valesid väiteid. Tekstile kirjutas alla ja selle esitas hageja tööandjale kostja. Seega just kostja peab kandma tsiviilõiguslikku vastutust hageja au teotamise eest.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna vaidlus ei kuulu maakohtu pädevusse ning juhul, kui see peaks maakohtu pädevusse kuuluma, siis on hagi esitatud vale kostja vastu, mistõttu ei ole hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tallinna linna Haridusametile 02.06.2015 esitatud taotlus on esitatud Nõmme Noortemaja hoolekogu nimel. Noortemaja hoolekogu nimel on taotluse allkirjastanud kostja, kes valiti 08.04.2014 hoolekogu koosolekul vastavalt Nõmme Noortemaja põhimääruse § 21 lg 4 sätestatud korrale hoolekogu juhataja ametikohale. Otsuse Tallinna Haridusametile vastavasisulise pöördumise esitamiseks võttis noortemaja hoolekogu vastu 26.05.2015 toimunud koosolekul, mistõttu on tegemist hoolekogu kollegiaalse otsusega, mitte kostja ainuisikulise seisukoha või tegevusaktiga. Tulenevalt huvikooli seaduse (HuviKS) § 17 lg 1 ja Nõmme Noortemaja põhimääruse § 3 lg 3 on Nõmme Noortemaja Tallinna linna asutus, mitte iseseisev juriidiline isik, ning huvikooli hoolekogu on organ, mille moodustab seaduse alusel oma allasutuse tegevuse koordineerimiseks huvikooli pidaja ehk Tallinna linn. Huvikooli hoolekogu tegevuse saab omistada üksnes juriidilisele isikule, mille organina hoolekogu tegutseb. Seega saaks kostjaks olla üksnes Tallinna linn. Lisaks ei saa käesolevat vaidlust lahendada tsiviilkohtumenetluses, vaid vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse, kuna noortemaja hoolekogu näol on tegemist Tallinna linna poolt oma allasutuse tegevuse koordineerimiseks moodustatud organiga.
3.Hageja palus jätta kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata, leides, et hagi on esitatud õige kostja vastu. Nõmme Noortemaja ega Tallinna linn ei ole andnud kostjale volitust hagejat laimata. Hagiavalduse aluseks ei ole Nõmme Noortemaja 26.05.2015 protokolliline otsus, vaid kostja koostatud ja esitatud kiri, mis sisaldas ebakohaseid väärtushinnanguid. Nõmme Noortemaja hoolekogu 26.05.2015 protokollist nähtub vaid, et otsustati taotleda hageja tagandamist. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kirja tekst oleks saanud teistelt hoolekogu liikmetelt heakskiidu või kinnituse. Kuna taotluse on koostand, allkirjastanud ja esitanud kostja, siis ei ole tegemist hoolekogu kollegiaalse arvamusega, vaid kostja enda tegevusaktiga. Maakohtu seisukoht
4.05.02.2016 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja KK kui Nõmme Noortemaja hoolekogu juhataja esitanud 02.06.2015 Tallinna linna Haridusametile taotluse noortemaja direktori MM ametist tagandamiseks ja uue direktori leidmiseks konkursi korraldamiseks (tl 26-28, 71-72). Hageja hinnangul sisalduvad nimetatud taotluses ebakohased väärtushinnangud, mis rikuvad hageja isikuõigusi. 02.06.2015 taotluse sisust nähtuvalt on taotlus Tallinna linna Haridusametile esitatud Nõmme Noortemaja hoolekogu nimel ning on allkirjastatud kostja kui noortemaja
2(5)
hoolekogu juhataja poolt. Otsus vastavasisuline taotlus Tallinna linna Haridusametile esitada on asja materjalide kohaselt vastu võetud 26.05.2015 hoolekogu koosolekul (tl 73-75). Seega on käesoleval juhul andmete avaldajaks Nõmme Noortemaja, mitte kostja KK. Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Õige ei ole hageja seisukoht, et kuna kirja on koostanud, allkirjastanud ja edastanud kostja, siis on kostja isikuks, kes hageja osas väidetavaid ebakohaseid väärtushinnanguid avaldas. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 132 lg 1 vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 133 lg 1 alusel, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata. Käesoleval juhul on kostja valitud Nõmme Noortemaja 08.04.2015 hoolekogu koosolekul hoolekogu juhataja ametikohale (tl 64-69) ning 26.05.2015 koosolekul on hoolekogu võtnud vastu otsuse edastada Tallinna Haridusametile pöördumine hageja ametist vabastamiseks (tl 73-75), mida ka Nõmme Noortemaja nimel kostja on teinud, seega on avaldajaks Nõmme Noortemaja, mitte kostja. Kuna hageja on jäänud oma seisukoha juurde, et käesolevas asjas on õigeks kostjaks KK, siis on kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna vale kostja vastu hagi esitades ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
6.Lisaks, kuna käesolevas asjas on kohaseks kostjaks Tallinna linn Haridusameti kaudu tulenevalt HuviKS §-st 2 ja §-st 17 lg 1 ning tulenevalt Nõmme Noortemaja põhimääruse §-st 3 lg 2, siis tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg-le 1 on käesoleval juhul tegu avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mistõttu kuulub asja lahendamine halduskohtu pädevusse. Riigikohus on märkinud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-63-07, p 8 ja lahend asjas nr 3-3-1-3-12, p 12). Käesoleval juhul ei toimunud Tallinna linna Haridusametile kirja edastamine hageja ametist vabastamiseks ja konkursi korraldamiseks uue direktori leidmiseks võlaõigussuhtes, vaid avalik-õiguslikus suhtes.
7.Kuna hagi jääb läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 173 ja § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Menetluskulud määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 2 sätestatule. Määruskaebus
8.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
9.Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, nagu oleks käesolevas asjas kohaseks kostjaks Tallinna linn. Hagiavalduse aluseks on KK koostatud ja esitatud hagejat solvav kiri ning Nõmme Noortemaja hoolekogu ega Tallinna linn ei ole andnud KK-le volitust hageja selliseks solvamiseks. Hagiavalduse aluseks ei ole noortemaja 26.05.2015 protokolliline otsus. Noortemaja hoolekogu 26.05.2015 protokollist nähtub vaid see, et otsustati taotleda
3(5)
määruskaebuse esitaja tagandamist. Hageja õigusi ei ole rikutud tagandamise taotluse kui sellisega, vaid ebakohaste väärtushinnangute esitamisega selles. Solvanguid ei ole esitatud mitte hoolekogu otsuses, vaid KK koostatud kirjas.
10.KK tegevuse eest ei vastuta Tallinna linn ka TsÜS § 132 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel. TsÜS § 132 lg 1 kohaldamise eelduseks on mh see, et majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik oleks käitunud sellisel viisil, mida saaks ette heita seda isikut majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule. Käesolevas asjas ei ole aga tuvastatud, et KK oleks täitnud või täitmata jätnud mingisuguse kohustuse, mida saaks ette heita Tallinna linnale. Samuti ei ole täidetud TsÜS § 133 lg 1 kohaldamise eeldused, kuna KK solvas määruskaebuse esitajat omaalgatuslikult ja selline solvamine ei olnud osa KK ülesannetest hoolekogus. Samuti ei olnud solvamine seotud noortemaja hoolekogu 26.05.2015 protokollilise otsuse täitmisega.
11.Ka juhul, kui asuda seisukohale, et Tallinna linn vastustab KK tegevuse eest TsÜS § 132 lg 1 alusel, siis viidatud säte ei välista KK enda deliktilist vastutust määruskaebuse esitaja ees. TsÜS § 132 lg 1 annab määruskaebuse esitajale võimaluse valida, kas esitada nõue KK või Tallinna linna vastu, mitte ei välista esimest võimalust. Menetluse edasine käik
12.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruse põhjendused
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppastmes õige ja põhjendatud, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta ja täpsustada maakohtu määruse põhjendusi, vastates ühtlasi ka määruskaebuse esitaja väidetele.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lõppastmes õigesti jätnud hagi läbi vaatamata, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta hagi läbi vaatamata jätmise alusnormi. Maakohus on hagi läbi vaatamata jätmisel viidanud TsMS § 423 lg 2 p 2 põhjendusega, et hageja esitatud asjaoludel ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Samas on maakohus jõudnud vaidlustatud määruses järeldusele, et vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ning märgib, et sellisel juhul tuleb hagi läbi vaatamata jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, mille kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud asjakohane viidata ka TsÜS § 132 lg 1 ja § 133 lg 1, kuna need sätted kohalduvad üksnes tsiviilõiguslikus suhtes. Samas on maakohus kõigepealt õigesti tuvastanud, et Tallinna Nõmme Noortemaja on Tallinna linna asutus ja seejärel õigesti leidnud, et kostja kui hoolekogu juhataja, saates hoolekogu nimel väidetavalt ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava ettekande Tallinna linna Haridusametile, tegutses kohaliku omavalitsuse ametiisikuna, s.o tegi toimingu ehk tegutses avalik-õiguslikus suhtes avaliku ülesande täitmisel. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 järgi sätestab käesolev seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). RVS § 7 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes
4(5)
rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. HKMS § 5 lg 1 p 4 järgi on halduskohtul volitus välja mõista hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus märgib, et maakohtul ei olnud iseenesest põhjust tuvastada andmete avaldajat, kuna asjakohase vastustaja teeb HKMS § 18 lg 1 järgi vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Samas ei viinud see maakohut ebaõige lahendi tegemisele. Maakohus järeldas õigesti, et asjaolude järgi on tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega ja see kuulub halduskohtu pädevusse.
17.Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada maakohtu seisukohta, et tegemist on nö vale kostjaga. Hagi oli õige jätta läbi vaatamata mitte seetõttu, et tegemist on vale kostjaga (sel juhul tuleks hagi otsusega jätta rahuldamata), vaid seetõttu, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole maakohtu pädevuses.
18.Määruskaebuse esitaja väitel on ebakohaseid väärtushinnanguid ettekandes esitanud kostja, mitte Tallinna linn ja seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud ülaltoodud põhjustel. Kostjaks märgitud isik tegutses avalikõiguslikus suhtes ja seetõttu tuleb vaidlus lahendada halduskohtus. Teisiti oleks olukord näiteks siis, kui kostja oleks hageja kohta väidetavalt ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava kirja või artikli lasknud avaldada ajalehes. Sel juhul oleks tegemist tsiviilõigussuhtes tekitatud võimaliku kahju hüvitamise nõudega, mida oleks pädev lahendama maakohus.
19.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määranud, määratakse need kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.