1.Margus Maasik (hageja) esitas 8. detsembril 2015 Harju Maakohtule hagi Kärt Kraavingu (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja ebakohaste väärtushinnangute esitamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise kohtu äranägemisel või alternatiivselt tuvastada, et kostja on 2. juuni 2015 Tallinna Nõmme Noortemaja direktori ametist tagandamise taotluses avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinna Nõmme Noortemaja (edaspidi noortemaja) direktor. Vaatamata õpetajate ja lastevanemate positiivsele hinnangule kooli juhtkonnale, esitas kostja Tallinna Haridusametile (edaspidi haridusamet) 2. juunil 2015 hageja ametist tagandamise taotluse (edaspidi taotlus), mis sisaldas solvanguid ja ebaõigeid väiteid. See on põhjustanud hagejale hingelisi kannatusi.
Hageja hinnangul on hagi esitatud õige kostja vastu. Noortemaja ega Tallinna linn ei ole andnud kostjale volitust hagejat laimata. Hagiavalduse aluseks ei ole noortemaja 26. mai 2015 otsus, vaid kostja koostatud ja esitatud taotlus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et taotluse tekst oleks saanud teistelt hoolekogu liikmetelt heakskiidu või kinnituse. Tegemist ei ole hoolekogu kollegiaalse arvamusega, vaid kostja enda seisukohaga.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata. Kostja leidis, et asi ei kuulu maakohtu pädevusse ning juhul, kui see peaks maakohtu pädevusse kuuluma, on hagi esitatud vale kostja vastu, mistõttu ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Taotlus on esitatud noortemaja hoolekogu (edaspidi hoolekogu) nimel. Hoolekogu nimel on taotluse allkirjastanud kostja, kes on valitud hoolekogu juhataja ametikohale. Hoolekogu võttis 26. mai 2015 koosolekul vastu otsuse haridusametile vastavasisulise pöördumise esitamiseks. Tegemist on hoolekogu kollegiaalse otsusega, mitte kostja ainuisikulise seisukohaga. Huvikooli hoolekogu tegevuse saab omistada üksnes juriidilisele isikule, mille organina hoolekogu tegutseb. Kuna noortemaja on Tallinna linna asutus, saaks kostjaks olla üksnes Tallinna linn.
3.Harju Maakohus jättis 5. veebruari 2016 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kannab deliktiõiguslikku vastutust ebaõigete andmete avaldamise eest andmete avaldaja. Maakohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lgle 1 ning § 133 lg-le 1. Noortemaja hoolekogu 8. aprilli 2014 koosolekul on kostja valitud juhataja ametikohale ning 26. mai 2015 koosolekul on hoolekogu võtnud vastu otsuse edastada haridusametile pöördumine hageja direktori ametist vabastamiseks, mida noortemaja nimel on kostja ka teinud. Avaldajaks on noortemaja, mitte kostja. Vale kostja vastu hagi esitades ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Lisaks leidis maakohus, et kuna kohaseks kostjaks on Tallinna linn haridusameti kaudu, on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mistõttu kuulub asi halduskohtu pädevusse. Praegusel juhul ei edastatud Tallinna linna haridusametile kirja, milles paluti hageja ametist vabastada ja korraldada konkurss uue direktori leidmiseks, võlaõigussuhtes, vaid avalik-õiguslikus suhtes.
4.Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2016 määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes aga määruse põhjendusi.
Ringkonnakohus leidis, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Maakohtu viited TsÜS § 132 lg-le 1 ja § 133 lg-le 1 ei ole asjakohased, sest need sätted kohalduvad üksnes tsiviilõiguslikus suhtes. Samas on maakohus õigesti tuvastanud, et noortemaja on Tallinna linna asutus ning kostja kui hoolekogu juhataja, saates hoolekogu nimel väidetavalt ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava ettekande haridusametile, tegutses kohaliku omavalitsuse ametiisikuna, s.o tegi toimingu ehk tegutses avalik-õiguslikus suhtes avaliku ülesande täitmisel. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus viitas riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg-le 1, §-le 7 ning § 9 lg-le 1. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul põhjust tuvastada andmete avaldajat, kuna asjakohase vastustaja teeb HKMS § 18 lg 1 järgi vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Kostjaks märgitud isik tegutses avalik-õiguslikus suhtes ja seetõttu tuleb vaidlus lahendada halduskohtus. Teisiti oleks olukord näiteks siis, kui kostja oleks hageja kohta väidetavalt ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava kirja või artikli lasknud avaldada ajalehes. Sel juhul oleks tegemist tsiviilõigussuhtes tekitatud võimaliku kahju hüvitamise nõudega, mida oleks pädev lahendama maakohus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonna- ja maakohtu määrused ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et kostja on ametiisik. Huvikooli seadusest (HuviKS) ega Nõmme Noortemaja põhimäärusest (noortemaja põhimäärus) ei tulene, et hoolekogu liikmed teostaksid avalikku võimu. Nende ülesannetel on huvikooli töös abistav ja nõustav funktsioon, mis ei mõjuta asutuse kaalutlus- ega otsustusõigust. Hoolekogu liikmetel ei ole ametiseisundit. Vaidlus ebakohaste väärtushinnangute üle ei tulene avalik-õiguslikust suhtest. Kui hageja vaidlustaks tagandamise taotlust, oleks tegemist avalik-õigusliku suhtega.
9.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
11.Hageja on esitanud kostja kui füüsilise isiku vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja ebakohaste väärtushinnangute esitamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise kohtu äranägemisel või alternatiivselt tuvastada, et kostja on 2. juuni 2015 Tallinna Nõmme Noortemaja direktori ametist tagandamise taotluses avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagi õigusliku alusena viitab hageja võlaõigusseaduse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonile. Maakohtu hinnangul on andmete avaldajaks noortemaja, mitte kostja, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse resolutsiooni
muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi, leides, et hagi läbi vaatamata jätmise aluseks on TsMS § 423 lg 1 p 13. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses.
12.Kolleegium on varem leidnud, et kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel. RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis. Seega tuleb praeguses asjas selgitada, kas hagejale tekitati kahju avalike ülesannete täitmisel avalikõiguslikus vormis.
13.Kostja on noortemaja hoolekogu juhataja. Noortemaja on huvikool, s.o haridusasutus, mis tegutseb noorsoovaldkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sh oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades (HuviKS § 3 lg 1). Huvikool on kohaliku omavalitsuse üksuse (kooli pidaja) asutus (HuviKS § 2). Noortemaja on Tallinna linna asutus, mis tegutseb Tallinna haridusameti hallatava asutusena (noortemaja põhimääruse § 3 lg 2). Kooli pidaja moodustab viie- kuni üheksaliikmelise nõukogu, kes suunab huvikooli tegevust ning teeb ettepanekuid direktorile ja haridusametile huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes (HuviKS § 17 lg 1 ja noortemaja põhimääruse § 21 lg-d 1 ja 3). Hoolekogu valib oma liikmete hulgast juhataja (noortemaja põhimääruse § 21 lg 4). Asja materjalidest nähtuvalt otsustati noortemaja hoolekogu 26. mai 2015 koosolekul taotleda haridusametilt huvikooli direktori (hageja) tagandamist ning konkursi korraldamist uue direktori leidmiseks (tl 74-75). Hoolekogu nimel allkirjastas ja esitas haridusametile vastavasisulise taotluse kostja (tl 26-27). Muuhulgas on taotluses märgitud järgmist: „Lahkunud õpetajatelt hoolekogu liikmeteni jõudnud informatsiooni kohaselt on lahkumise esmaseks põhjuseks NNM-i juhtkonna, eelkõige aga Margus Maasiku ebainimlik ja jõhker juhtimisstiil," ning „M. Maasik on sekkunud demokraatliku otsustusprotsessi keeldudes hoolekogu koosolekult lahkumast (08.04.2015)."
14.Avaliku ülesande määratlust seadustes ei ole. Avalikke ülesandeid võib õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud (vt Riigikohtu 16. veebruari 2010 määrus kohtuasjas nr 3-3-4-1-10, p 5). HuviKS § 17 lg 3 p 1 ja põhimääruse § 21 lg 5 kohaselt teeb huvikooli hoolekogu vajadusel kooli pidajale ettepaneku teha järelevalvet huvikooli tegevuse üle. Praeguses asjas esitas kostja hoolekogu nimel haridusametile taotluse tagandada huvikooli direktor (hageja) ja korraldada konkurss uue direktori leidmiseks. Kolleegiumi hinnangul saab sellist taotlust käsitada järelevalve algatamise taotlusena (ehk ettepanekuna teha järelevalvet huvikooli tegevuse üle). Sellega on hoolekogu täitnud oma avalik-õiguslikku ülesannet.
15.RVastS § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis. Kolleegium ei pea põhjendatuks eristada taotluse osasid - s.o noortemaja protokollist otsust taotleda hageja tagandamist ning taotluses kasutatud väärtushinnanguid. Hoolekogu taotlus kui järelevalve algatamise taotlus on üks tervik, mida ei esitatud haridusametile eraõiguslikus suhtes.
16.Ringkonnakohus on viidanud RVastS § 1 lg-le 1, §-le 7 ning § 9 lg-le 1, kuid on jätnud tähelepanuta RVastS § 12 lg 2. RVastS § 12 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Huvikooli seaduses ei ole erisätteid selle kohta, et hoolekogu liige vastutaks mittevaralise kahju tekitamise korral kannatanu ees solidaarselt avaliku võimu kandjaga. Hoolekogu liikme vastutuse tekkimise võimalikuks aluseks on VÕS § 1043 jj (hagiavalduses on tuginetud VÕS §-le 1046). VÕS § 1043 jj ei ole eriseaduseks RVastS § 12 lg 2 teise lause tähenduses (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 14). RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1, ja § 12 lg 2 tõttu ei tekkinud praegusel juhul hageja ja kostja vahel eraõiguslikku õigussuhet, mistõttu ei ole maakohus pädev asja lahendama. Juhul kui kostja tegu oli õigusvastane ja süüline VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047 lg-te 1-3 ja § 1050 järgi, siis vastutab RVastS § 9 lg-st 1 ja § 12 lg 2 esimesest lausest tulenevalt hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest Tallinna linn kui avaliku võimu kandja (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 18).
17.Kuna hageja määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kassatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
18.Määruskaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.