Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2016 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-115154
Tsiviilasi
XXX valla hagi XXX Vallavalitsuse kaudu XXX vastu võla nõudes
Hagihind
315,96 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX vald XXX Vallavalitsuse kaudu (registrikood XXX,
XXX);
esindajad Hageja esindaja: Eidi Leht (e-post: [email protected]); Kostja: XXX (isikukood XXX, XXX). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt XXX(XXX, isikukood XXX) hageja XXX valla XXX Vallavalitsuse kaudu (registrikood XXX) kasuks välja 297,44 (kakssada üheksakümmend seitse eurot ja 44 senti) eurot, millest 230,04 eurot on põhivõlgnevus ja 67,40 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt XXX(XXX, isikukood XXX) hageja XXX valla XXX Vallavalitsuse kaudu (registrikood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (26.09.2015) põhivõlgnevuse summalt 230,04 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.Mõista kostjalt XXX (XXX, isikukood XXX) hageja XXX valla XXX Vallavalitsuse kaudu (registrikood XXX) kasuks välja 75 (seitsekümmend viis) eurot, millest maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 30 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse
menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 230,04 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 67,40 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale XXX külas, XXX vallas asuv kinnistu registriosa numbriga XXX ning katastritunnusega XXX. Kinnistu on hoonestatud ja seal asub elamu ja saun-suvemaja.
2.XXXvallas on jäätmevedu korraldatud aastaringse ühtse prügimajade süsteemina, mille kohaselt on igas külas prügimaja, kuhu kõik saavad oma jäätmeid viia ning kust jäätmed ära veetakse. Tegemist on solidaarsusel põhineva süsteemiga, mille puhul eeldatakse, et kõik isikud toodavad jäätmeid ning iga isiku poolt toodetud jäätmete kogust eraldi ei mõõdeta. Seega loetakse jäätmeseaduse alusel kehtestatud XXXvallavolikogu 21.12.2007 määruse nr 21 alusel kõik XXXvallas asuvate kinnistute või maaüksuste, millel asub suvila, elu- või äriruum, omanikud jäätmevaldajateks ning korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
3.Jäätmeveo teenustasu on kehtestatud XXXVallavalitsuse poolt iga-aastaselt tasumisele kuuluva tasuna ning jäätmeveo osas eraldi lepinguid ei sõlmita. Jäätmete käitlemise tasu on kulupõhine, käsitledes kogukulu jäätmete käitlemisele saarel ja saarelt äraveole ning ladestamisele. Kostja oli elamuga kinnistu omanikuna kantud XXXvalla jäätmevaldajate nimekirja ning kostja ei taotlenud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist. Kostjal oli korraldatud jäätmeveoga liitumisest tulenevalt jäätmeveo eest tasumise kohustus.
4.Hageja esitas kostjale korraldatud jäätmeveo osas 2009. aasta eest arve nr 27149 summas 720 krooni ehk 46,02 eurot, 2010. aasta eest arve nr 27168 summas 720 krooni ehk 46,02 eurot, 2012. aasta eest arve nr 27258 summas 46 eurot, 2013. aasta eest arve nr 27462 summas 46 eurot, 2014. aasta eest arve nr 27462 summas 46 eurot. Kostja ei ole vastavaid arveid tasunud. Hagile lisatud arvete puhul on tegemist raamatupidamisprogrammist väljastatud samade arvetega, millised on programmis automaatselt konverteeritud eurodesse.
5.Hageja on saatis kostjale arvete tasumiseks korduvaid selgitusi ja meeldetuletusi. Erinevalt eeltoodud arvetest on kostja 2011. aasta jäätmeveo eest esitatud arve nr 27320 summas 46 eurot ilma vastuväiteid esitamata tasunud, mis hageja arvates kinnitab, et kostja oli jäätmeveokorraldusest teadlik ning aktsepteeris jäätmeveo eest tasumise kohustust. Kokku võlgnes kostja hagejale 230,04 eurot.
6.Hageja viitas JäätS §-dele 66 ja 67. XXXvallas reguleerib jäätmekorraldust vastav määrus
ning XXX Vallavolikogu poolt 13.08.2004 määrusega nr 13 kehtestatud XXX valla jäätmehoolduseeskiri. Jäätmeveo eest tasu kehtestamise aluseid reguleerib määrus ning tasumäärad on kehtestatud XXX Vallavalitsuse määrustega. Määruse § 1 lg 1 kohaselt loetakse kõik XXX valla territooriumil asuvate kinnistute või maaüksuste, millel asub suvila, elu- või äriruum, omanikud jäätmevaldajateks. Määruse § 1 lg 2 kohaselt liidetakse kõik jäätmevaldajad XXX vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveoga. Määruse § 2 kohaselt kantakse kõik Määruse § 1 lg 1 p 1 ja 2 nimetatud jäätmevaldajad jäätmevaldajate registrisse ning kostja on kantud jäätmevaldajate registrisse. Kostja ei ole taotlenud enda vabastamist korraldatud jäätmeveost. Kostja tuli lugeda korraldatud jäätmeveoga liitunuks ning kostjal oli kohustus korraldatud jäätmeveoga liitumisest tulenevalt jäätmeveo eest tasumise kohustus.
7.Kostja väide, et ta ei ole saare elanik, kasutab oma kinnistut harva ja võtab prügi kaasa ei oma jäätmeveoga liitumise ning korraldatud jäätmeveost kohustuste tekkimise seisukohast tähtsust. Jäätmevaldajate poolt aasta jooksul tekitatud jäätmete kogust ja kinnistu kasutamise aega tasu rakendamisel ja sissenõudmisel määrusega kehtestatud korra kohaselt ei mõõdeta. Määruse § 3 kohaselt on jäätmekäitlus korraldatud aastaringse ühtse prügimajade süsteemina, mis on reguleeritud volikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirjaga. Kostjal on olnud võimalik oma jäätmed viia külas asuvasse prügimajja. Kuna jäätmete hulka individuaalselt ei mõõdeta, ei ole hagejale teada, kas ja kui palju kostja omajäätmeid faktiliselt prügimajja viis ning sellel ei ole tähtsust.
8.Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord nähakse JäätS § 66 lg-st 4 tulenevalt ette kohaliku omavalitsuse volikogu määruses. Määruse § 3 lg 2 kohaselt kehtestab XXX Vallavalitsus määruse § 1 lg 1 p 1 ja 2 nimetatud jäätmevaldajate jäätmeveo teenustasu aastase tasuna. XXX Vallavalitsuse 07.02.2008 määruse nr 1 lg 1 p 5 kohaselt on kinnisasja omaniku, kelle kinnistul asub suvila või eluruum aastase jäätmeveotasu suurus 720 krooni ehk 46,02 eurot. XXX Vallavalitsuse 15.11.2010 määrusega nr 8 muudeti jäätmeveo teenustasu suurust ning alates 01.01.2011 kehtis jäätmeveo teenustasu aastase suurusena kinnistu omanikele kelle kinnistul asus suvila, elu- või äriruum vastava määruse lõike1 punktis 5 määratud summa 46,00 eurot.
9.Hagejal oli õigus nõuda kostjalt nõuda perioodi 01.01.2009 - 31.12.2010 eest jäätmeveo tasuna 46,02 eurot aastas ehk kokku 92,04 eurot, perioodi 01.01.2012 - 31.12.2014 eest 46 eurot aastas ehk kokku 138 eurot ning kõik kokku seega 230,04 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevusena 230,04 eurot.
10.Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lõikele 1 ning palus kostjalt välja mõista viivise. võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2009. aasta eest väljastatud arve nr 27149 muutus sissenõutavaks 01.05.2009, 2010. aasta eest väljastatud arve nr 27168 muutus sissenõutavaks 22.05.2010, 2012. aasta eest väljastatud arve nr 27258 muutus sissenõutavaks 09.06.2012, 2013. aasta eest väljastatud arve nr 27462 muutus sissenõutavaks 09.09.2013 ja 2014. aasta eest esitatud arve nr 27568 muutus sissenõutavaks 31.10.2014. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa on 67,40 eurot. TsMS § 367 alusel palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. 26.10.2015 täpsustuses palus hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 67,40 eurot ning alates hagi esitamisest tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni.
11.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kohus on hagi õigesti menetlusse võtnud. Samuti on hageja esitanud viiviesarvestuse ja kostja väited päevade arvu tuvastamise võimatuse kohta on arusaamatud. Viivise arvestuses on lähtutud tasude sissenõutavaks muutumise järjekorrast ning lähtutud on arvete maksetähtaegadest. Viivist on arvestatud seadusjärgses määras.
12.Korraldatud jäätmeveoga liitmine tuleneb avalikust huvist tagada, et olmejäätmete
käitlemisega ei kahjustataks keskkonda ja avalikku tervist, jäätmekäitlus toimuks vastavalt kehtestatud nõuetele ja selle üle oleks võimalik teostada kontrolli. Kuna kostjal on XXX vallas elamu koos kõrvalhoonega, siis võib jäätmete tekkimist eeldada. Kostja on jäätmeseaduse § 69 lg-st 2 tulenevalt korraldatud jäätmeveoga liitmise tähenduses jäätmevaldaja. Jäätmeveo eest tasu maksmine on solidaarne, individuaalset tarbimist ei mõõdeta. Kostja on kehtivate õigusaktide alusel loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks ning kostjat ei ole korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud.
13.Kostjal oli võimalus oma prügi külas asuvasse prügimajja viia ning tasu maksmise kohustus ei sõltunud asjaolust, kas ja kui palju jäätmeid kostja sinna faktiliselt viis. Kostja on tuttav XXX vallas kehtiva prügimajade ja jäätmete kogumise süsteemiga, mida kinnitab tema väide külas asuva prügimaja kauguse kohta. Samuti on kostja tasunud XXX vallavalitsusele 2011. aasta jäätmeveo teenustasu arve nr 27320. Hageja esitas foto kostjale lähimas külas ehk XXX külas asuvat prügimajast.
14.29.01.2016 seisukohtades viitas hageja, et kostja on omaks võtnud kohustuse tasuda jäätmeveo eest. Samas on kostja esitanud oma nägemuse jäätmeveo mõistlikust tasust ja tõstatanud küsimuse enda osalisest vabastamisest jäätmeveo tasu maksmisest. Hagejal ei ole käesolevas menetluses jäätmeveo tasu kulupõhisuse tõendamise kohustust. Hageja on asjaolu, et jäätmeveo teenustasu on kulupõhine, toonud esile üksnes XXX saarel jäätmeveo korraldust iseloomustava asjaoluna, kuid vastav asjaolu ei ole hagi aluseks ega seega hagi rahuldamise eelduseks. Kohalik omavalitsus on teinud kõik endast oleneva selleks, et hoida jäätmeveo teenustasu võimalikult madalal tasemel ning jäätmeveo teenustasu suurust ei ole juba aastaid muudetud (jäätmeveo teenustasu suurus füüsilistele isikutele on alla 4 euro kuus).
15.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimane on korduvalt esitanud vallale taotlusi enda jäätmeveo teenustasust osaliseks vabastamiseks ning hageja ei ole taotlustele nõuetekohaselt reageerinud. Kostja on esitanud hagejale erinevaid kirju, milles ta on põhjendanud jäätmeveo teenustasu eest tasumata jätmist. Nendele kirjadel on hageja alati vastanud. Kostja ei ole esitanud vallavalitsusele taotlust enda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks. Kohalik omavalitsus peab korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisel lähtuma jäätmeseaduses sätestatud alustest ja korrast. Kostjal on õigus esitada XXX Vallavalitsusele põhjendatud taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks. Sellekohase taotluse esitamisel vaatab XXX Vallavalitsus taotluse läbi ning langetab selle osas õigusaktidega kooskõlas oleva otsuse. Jäätmeseaduse § 69 lg-test 4, 42, 5 ja 51 tulenevalt otsustatakse vabastamine iga-aastaselt uuesti. Kostja vastuväited
16.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et kohus ei oleks tohtinud hagi menetlusse võtta. Puuduste kõrvaldamiseks kohustas kohus hagejat esitama kohtule viivisearvestuse, kuid hageja ei ole seda teinud. Kuna põhinõude aluseks on mitu erinevat arvet, puudub kostjal võimalus hinnata viivisearvestuse paikapidavust, kuna on võimatu aru saada, milliselt arvelt kui suurt viivist on arvestatud.
17.Hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on tõendamata. Kostja ei oska hinnata nimetatud väidete tegelikkusele vastavust. Kostja on korduvalt vaielnud hageja esindajatega jäätmeveo tasu üle, samuti palunud end osaliselt vabastada jäätmeveo tasu maksmisest (viimati
19.oktoobril 2015 vastusena XXX valla pöördumisele), kuna ta on nn suvevormsilane, viibides XXX saarel vaid suvekuudel ja sedagi põhiliselt nädalalõppudel.
18.Kostjale lähim olmeprügi ladustamise koht on enam kui kilomeetri kaugusel tema kinnistust, mistõttu on kostja jaoks oluliselt lihtsam tekitatud prügi auto pagasiruumi paigutada ja ise Tallinnas prügikasti panna, kui seda vedada XXX prügikasti, mis pealegi on suvisel ajal sageli täis.
19.13.01.2016 seisukohtades avaldas kostja, et ta ei eita oma kohustust jäätmeveo eest tasu maksta. Seda tõendab asjaolu, et kostja on ühe arve juba tasunud. Kostja osundas, et tal puuduvad alused jätta jäätmeveo eest tasumata. Kostjal on hageja tegevusele kaks olulist vastuväidet. Hageja väitis, et tema poolt kehtestatud jäätmeveo tasu on mõistlik ning kulupõhine. Tavaolukorras korraldab kohalik omavalitsus jäätmeveo vähempakkumiste teel, millega on võimalik tuvastada teenuse tegelik maksumus. XXX on selles osas eriolukorras, et tõenäoliselt on potentsiaalseid pakkujaid keeruline leida ning vald on läinud kergema vastupanu teed ning korraldab jäätmevedu ise ning määrab tasu ise. Kostjale on teadmata, kas hageja määratud tasu on kulupõhine. Kulupõhisuse väide on hagejal tõendamata. Kostja leidis, et kui jäätmeveo tasu ei ole tegelikkuses kulupõhine, on hageja vastav korraldus tasu määra kehtestamise kohta ebaseaduslik ning hageja ei saa selle alusel nõudeid esitada.
20.Hageja on teadlik, et kostja viibib saarel ainult suveperioodil ja sedagi mitte pidevalt. Kostja on korduvalt palunud ennast talveperioodiks vabastada jäätmeveo tasu tasumisest, kuna see oleks igati põhjendatud ja proportsionaalne. Hageja ei ole oma otsustust antud küsimuses vormistanud nõutaval kujul haldusaktina, kuid on kostjale elektronkirjaga ilma oma seisukohta põhjendamata teatanud, et ta ei ole nõus kostjat vabastama jäätmeveo tasu tasumisest. Kostja ei hakanud kohut vastava kirjavahetusega koormama. Kostja leidis, et vastavas küsimuses tuleks saavutada kokkulepe, sest vastasel juhul on kostja sunnitud pöörduma halduskohtusse. Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
22.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostjale kuulub XXX vallas XXX külas kinnistu, millel asuvad elamu ja saun-suvemaja; 2) hageja on kostjale esitanud prügiveo arved 2009., 2010., 2012., 2013. ja 2014. aasta eest kokku summas 230,04 eurot, millised on kostja jätnud tähtaegselt tasumata; 3) kostja on tasunud hagejale 2011. aasta eest esitatud prügiveo arve summas 46 eurot.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale eelviidatud prügiveo arved ning kas kostja on kohustatud tasuma hagejale viivist arvete maksmisega viivitamise eest.
24.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 230,04 eurot ja viivise. XXX vallas on jäätmevedu korraldatud aastaringse prügimajade süsteemina, kus iga isiku poolt eraldi toodetud jäätmete kogust ei mõõdeta. XXX vallas kehtivate õigusaktide kohaselt loetakse kõik elamuomanikud jäätmevaldajateks ning korraldatud jäätmeveoga liitunud isikuteks. Jäätmeveo teenustasu on iga-aastaselt kehtestatud XXX Vallavalitsuse poolt. Jäätmete käitlemise tasu on kulupõhine. Kostja ei ole taotlenud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, mistõttu on kostjal kohustus arved tasuda. Kostja on üksnes esitanud hagejale erinevaid kirju, millistele on hageja vastanud. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 67,40 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
25.Kostja väitis, et ta on korduvalt palunud end tasu maksmisest vabastada, sest ta viibib Vormsil vaid suvekuudel ning sedagi nädalalõppudel. Lähim prügimaja on kostja elukohast enam kui kilomeetri kaugusel ja kostjal on lihtsam viia prügi autos Tallinnasse. Teisalt tunnistas kostja, et tal on kohustus jäätmeveo eest maksta, kuid hageja ei ole tõendanud, et tema kehtestatud jäätmeveo tasu on mõistlik ja kulupõhine. Kostja taotlusele vabastada ta tasu
maksmisest ei ole hageja nõuetekohases vormis haldusaktiga reageerinud. Kostja vaidles ka vastu hageja viivisenõudele ning leidis, et hageja ei ole esitanud kohtule nõutud viivise arvestust, millest oleks võimalik aru saada, kuidas on viivist arvestatud.
26.Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja nõudele on põhjendamatud ja tõendamata. Kohus selgitas kostjale 15.12.2015 saadetud pöördumises (toimiku lk 80-81) jäätmeseadusest tulenevat õiguslikku regulatsiooni. Kohus selgitas kostjale, et hageja nõudele vastuvaidlemiseks peaks kostja tõendama, et ta on kas vaidlusalused arved juba tasunud või kehtis tema suhtes arvete esitamise ajal mõni seadusest tulenev erand. Kohus selgitas kostjale tema vastuväidete tõendamise ja põhistamise vajadust. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendanud, et tema suhtes kehtis vaidlusaluste arvete esitamise ajal mõni erand, mis võimaldas tal tasu maksmata jätta. Menetluse käigus on kostja tunnistanud oma kohustust tasu maksta. Kostja paljasõnalised väited, et ta on esitanud hagejale taotlusi enda tasust vabastamiseks, ei ole asjakohased.
27.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 järgi võib võlasuhe tekkida seadusest tulenevast alusest. Antud juhul tekkis hageja ja kostja vaheline võlasuhe seadusest tulenevast alusest ehk jäätmeseadusest. Jäätmeseaduse § 66 lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmeveoks on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Vastavalt sama seaduse § 66 lõikele 2 korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Jäätmeseaduse § 66 lõige 4 näeb ette, et jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega.
28.Jäätmeseaduse § 69 reguleerib korraldatud jäätmeveoga liitumist. Antud sätte lõige 1 näeb ette, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või jäätmeseaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. Jäätmeseaduse § 69 lõige 4 näeb ette, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Samuti tuleneb jäätmeseaduse § 69 lõikest 41, et korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
29.Analoogilise vaidluse lahendamisel on Riigikohus leidnud, et jäätmeseaduse § 66 lõike 4 järgi loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks põhimõtteliselt kõik jäätmeveo piirkonnas elavad isikud (RK TKo 3-2-1-80-13, p 48). Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks on seaduses ette nähtud kaks alust: erandkorras võib kohalik omavalitsus jäätmevaldaja tema taotluse alusel vabastada mingiks tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest või tegemist võib olla isikuga, kellel endal on jäätmeluba või kompleksluba (samas, p 49). Jäätmevaldaja ehk kinnistu omanik ei saa ise määratleda, kas või millistel tingimustel ta soovib või ei soovi jäätmeveoga liituda, sest vastasel korral muutuks jäätmeveoseaduses toodud regulatsioon sisutühjaks. Jäätmeveoseaduse alusel ei pea korraldatud jäätmeveoga liitumiseks olema sõlmitud leping, sest liitumine toimub seaduse jõul ning tegemist on lepingusarnase võlasuhtega VÕS § 3 p 6 mõistes (samas, p 54).
30.XXX Vallavolikogu on 13.08.2004 määrusega nr 13 kinnitanud XXX valla jäätmehoolduseeskirja, mis määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra XXX valla haldusterritooriumil. XXX Vallavolikogu 21.12.2007 määrusega nr 21 on kinnitatud XXX valla jäätmevaldajate register, registripidamise korraldamine ja jäätmeveo teenustasude kehtestamise kord. Antud määruse § 1 punktide 1 ja 2 kohaselt loetakse XXX vallas jäätmevaldajaks valla
territooriumil asuva kinnistu või maaüksuse, millel asub suvila, eluruum või äriruum, omanik või kasutaja ning seda sõltumata sellest, kas tegemist on XXX valla elanikuga või mitte. Määruse § 1 lõike 2 järgi liideti kõik jäätmevaldajad XXX vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt sama määruse § 3 lõikele 1 on XXX vallas jäätmekäitlus korraldatud aastaringse ühtse prügimajade süsteemina, mis on reguleeritud volikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirjaga. Määruse § 3 lõikega 2 järgi kehtestab XXX Vallavalitsus jäätmeveo teenustasu aastase tasuna. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kinnistu ja elamu omanikuna loetakse kostja liitunuks XXX vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas või kui palju kostja reaalselt prügimaja kasutab. Teenustasu suuruse määramise õigus on antud määruse kohaselt XXX Vallavalitsusel.
31.Jäätmeveo teenustasu on kehtestatud XXX Vallavalitsuse vastavanimelise määrusega, mis võeti vastu 07.02.2008. Kuni 01.01.2011 oli aastase tasu suurus 46,02 eurot ning alates 01.01.2011 46 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et viidatud määrus on kehtiv ning seda ei ole vaidlustatud.
32.Kohus leiab, et eeltoodud õigusaktide kohaselt oli kostjal kohustus tasuda igal aastal jäätmeveo tasu sõltumata sellest, kuidas kostja ise pidas otstarbekaks temal tekkinud jäätmetega toimida. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendanud, et tema suhtes oleks vaidlusaluste arvete esitamise ajal kehtinud mõni jäätmeseaduse § 69 lõigetes 4 ja 41 kehtestatud erand. Kostja ei ole isegi tõendanud ühegi nõuetekohase vastavasisulise taotluse esitamist hagejale kui haldusorganile. Kostja ei ole välja toonud, millisel õiguslikul alusel oleks tal olnud võimalik taotleda enda tasu maksmisest vabastamist. Samas ei saanud kostja ainuüksi omapoolse taotluse või kirja esitamisel pidada end tasu maksmisest vabastatuks, kui puudus nõuetekohane taotlust rahuldav haldusotsustus.
33.Kohus leiab, et hageja on oma nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid piisavalt tõendanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjale kuulub XXX saarel elamu kinnistu XXX külas (toimiku lk 26). Kinnistul asuvad elamu ja saun-suvemaja (toimiku lk 27-32). Iseenesest puudub nimetatud asjaolude üle poolte vahel vaidlus. Hageja esitas kohtule foto XXX küla prügimajast (toimiku lk 78) ning prügimaja asukoha plaani (toimiku lk 79). Kas prügimaja on kostja elamust liiga kaugel, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust. Tähtsust omab vaid see, et hageja on kohaliku omavalitsusena täitnud jäätmeveo korraldamisest tulenevad kohustused ning kostjal oli võimalik prügimaja kasutada.
34.Hageja esitas kostjale 2009. aasta eest prügiveo arve nr 27149 summas 46,02 eurot (toimiku lk 33), mille tasumise tähtaeg oli 30.04.2009. 2010. aasta eest esitas hageja kostjale prügiveo arve nr 27168 summas 46.02 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 21.05.2010 (toimiku lk 34). 2012. aasta eest esitas hageja kostjale prügiveo arve nr 272558 summas 46 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 08.06.2012 (toimiku lk 35). 2013. aasta eest esitas hageja kostjale prügiveo arve nr 27462 summas 46 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 08.09.2013 (toimiku lk 36). 2014. aasta eest esitas hageja kostjale prügiveo arve nr 27568 summas 46 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 30.10.2014 (toimiku lk 37). Iseenesest puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja on hageja esitatud arved kätte saanud, kuid ei ole neid tasunud. Hageja saatis 21.05.2010. aastal kostjale meeldetuletuse tasumata jäätmeveo arvete kohta (toimiku lk 40-41).
35.2011. aasta eest esitas hageja kostjale prügiveo arve nr 27320 summas 46 eurot (toimiku lk 38) ning nimetatud arve kostja tasus 06.09.2011 (toimiku lk 39). Miks kostja tasus nimelt 2011. aasta arve, jättes ülejäänud aastate eest jäätmeveo tasu maksmata, kostja vastuväidetest ei selgu. Kostja on menetluse käigus nõustunud, et tal on kohustus tasu maksta, kuid on leidnud, et hageja ei ole tõendanud tasu kulupõhisust. Kuivõrd jäätmeveo tasu on alates 01.01.2011 olnud muutumatult 46 eurot aastas, jääb ebaselgeks, kuidas 2011. aastal oli kostja arvates tasu suurus põhjendatud ning teistel aastatel mitte.
36.Kohus leiab, et kostja väited, et hageja ei ole tõendanud tasu mõistlikkust ning kulupõhisust ei ole asjakohased. Kulu suuruse kehtestanud haldusakt on kehtiv ja seaduslik, seda ei ole vaidlustatud ning tsiviilvaidlusi lahendaval kohtul puudub pädevus haldusakti kehtetuks tunnistada või tuvastada selle tühisust.
37.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 järgi on haldusorganile seadusega antud volitus ehk kaalutlusõigus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Seega on XXX Vallavalitsusel õigusaktidega antud volitus kaaluda, milline jäätmeveo aastatasu on põhjendatud. Kehtivate õigusaktide alusel antud haldusakt on kehtiv ka siis, kui haldusakti adressaat kehtestatud tasu suurusega ei nõustu või peab seda ebamõistlikuks. HMS § 60 lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. HMS § 61 lg 2 sätestab haldusakti kehtivuse eelduse ning näeb ette, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega saab tsiviilvaidlusi lahendav kohus lähtuda vaid sellest, et XXX Vallavalitsuse 07.02.2008 määrus jäätmeveo teenustasu kehtestamise kohta on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik kõigile, sealhulgas kostjale. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et haldusakt oleks tunnistatud kehtetuks või oleks muul põhjusel oma kehtivuse kaotanud.
38.Jäätmeveo tasu suurust kehtestav haldusakt ei ole tühine ainuüksi seetõttu, et kostja ei pea tasu suurust mõistlikuks. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan, sellest ei selgu haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Eelnimetatud asjaoludele ei ole kostja viidanud. Lisaks sätestab HMS § 63 lg 4, et haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Järelikult puudub tsiviilvaidlusi lahendaval kohtul pädevus teha kindlaks haldusakti tühisust.
39.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja põhinõue kostja suhtes kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis oleks välistanud tema poolt vaidlusaluste jäätmeveo tasude arvete tasumise. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 230,04 eurot.
40.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 67,40 eurot. Hageja esitas kohtule viivise arvestuse (toimiku lk 42), millest nähtub viivise arvestus päevade kaupa koos põhivõlgnevuse summaga. Kuivõrd hageja esitas kohtule viivise arvestuse, on ebaõiged ja asjakohatud kostja väited, et viivise arvestust ei ole võimalik kontrollida. Hageja on viivise arvestuse esitamisel lähtunud võlgnetava põhivõlgnevuse summast, arvete tasumise tähtaegadest ning ajas muutunud seadusjärgse viivise määrast. Arvestusest on selgelt nähtav viivitatud päevade arv ja kohaldatud viivise määr, vastavalt kehtivatele määradele.
41.Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 67,40 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotles kostjalt ka sellise viivise väljamõistmist, mis muutub sissenõutavaks pärast hagi esitamist. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast (26.09.2015) põhivõlgnevuse summalt 230,04 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
42.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus selgitas hagejale 15.12.2015 pöördumises võimalust esitada menetluskulude nimekiri, kuid hageja nimekirja või taotlust ei esitanud. TsMS § 174 lg 1 näeb muuhulgas ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalides nähtub, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot. Kokku tasus hageja riigilõivu summas 75 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivuna 75 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.