Eesti Vabariigi nimel
Kohus Kohtukoosseis
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
11.04.2016, Tallinnas 2-14-37675 OÜ Muldia hagi Indrek Saul OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2109,76 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.08.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Indrek Saul OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Muldia (registrikood 12586809), lepinguline esindaja adv. Kaido Ehasoo Kostja Indrek Saul OÜ (registrikood 10169482), lepinguline esindaja Kerli Kase Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Jätta Harju Maakohtu 28.08.2015 otsus tsiviilasjas nr. 2-14-37675 muutmata, kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud Indrek Saul OÜ kanda. Välja mõista Indrek Saul OÜ-lt OÜ Muldia kasuks 400 eurot apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud OÜ Muldia esitas 20.01.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Indrek Saul OÜ-lt võla ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. OÜ Muldia esitas 06.02.2015 Harju Maakohtule hagi, milles palus Indrek Saul OÜ-lt välja mõista põhivõla 2083,08 eurot, viivise 26,68 eurot ja edaspidise viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras 0,02% põhivõlalt alates 07.02.2015 kuni nõude täitmiseni. Kostja on Kernu vallas, Laitses, Lossi tee 9 asuva korteriomandi omanik ning on kohustatud hoolitsema korteriomandi kaasomandi osa eest. Ühistut moodustatud pole ja hageja valiti 15.04.2014 korteriomandi omanike poolt Lossi tee 9 kinnistu valitsejaks. Alates 15.04.2014 täidab hageja oma kohustusi korteriomandi mõttelise osa hooldamisel. Koostatud on majanduskava. Hageja sõlmis lepingud korteriomandi omanike huvides kaasomandi mõttelise osa haldamiseks, hooldamiseks, omanike teenindamiseks. 20.05.2015 sõlmis hageja lepingu Elektrilevi OÜ-ga 15.04.2014 otsuse ja volituse alusel ning vahendas korteriomanikele, sh kostjale, teenust ning hageja kohustub tasuma neid arveid. Kooskõlas 15.04.2014 koosoleku otsuse p 1.3 esitab hageja korteriomanikele arveid järgmise kuu 10. kuupäevaks, milles näidatakse ära korteriomaniku eelneva kuu kohustused, teenused, tasud, kommunaal- ja hoolduskulud. Hagejal on kohustus tasuda korteriomanike nimel lepingupartnerite ees arveid. Otsustades valida hageja valitsejaks ja kohustades koosolekul hagejat korteriomandeid valitsema, sai hageja korteriomanikelt käsundi. Seega on hageja ja korteriomanike vahel lepinguline suhe, mis vastab käsundi kui lepingu tunnustele, kohustades hagejat korteriomandite omanike huvides nende kaasomandi mõttelist osa haldama, hooldama ja vahendama teenuseid ning korteriomanikel on kohustus selle eest tasuda. Kostja jättis täitmata oma kohustused arvete nr 171014 - 1170,78 eurot, nr 1910174 - 1384 eurot, nr 091114 - 1420,31 eurot, nr 171214 - 1579,60 eurot, nr 080115 - 1528,39 eurot tasumisel kokku 2083,08 eurot. Kostja poolt viidatud ja nn esitamata arved jäävad perioodi, mis pole hagi esemeks. Kostja väited, mis puudutavad Maahotell Laitz OÜ olemist vaidlusaluse perioodil valitsejaks, on põhjendamata ning kostja seos Maahotell Laitz OÜ-ga ei puutu vaidlusesse. Maahotell Laitz OÜ oli valitseja kuni 15.04.2014. Perioodil 15.04. - 17.10.2014 ei esitanud hageja kostjale arveid, ja kostja ei pidanudki siis tasuma, kuna see tulenes 15.04.2014 koosolekul kokkulepitust. Arvelt nr 171014 on viivis 23.10.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.02.2015, s.o 106 päeva eest kokku 3,62 eurot; arvelt nr 191014 viivis 104 päeva eest 7,99 eurot; arvelt nr 091114 viivis 87 päeva eest 7,31 eurot; arvelt nr 171214 viivis 45 päeva eest 5,22 eurot; arvelt nr 080115 viivis 24 päeva eest 2,54 eurot. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. 15.04.2014 otsus pole kehtiv. Kostja saatis 16.04.2015 SM vastuväite protokollis kajastatud otsuse mittevastavuse kohta. Nimelt ei osalenud SM
koosolekul ühegi päevakorra punkti arutamisel ega hääletamisel. Ta juhatas koosolekut, kuid ei registreerinud osalejaid ega protokollinud päevakorra punkide hääletamist. Kohtule esitatud protokoll on allkirjastatud pärast koosoleku lõppu, hääletustulemused on võltsitud, Indrek Saul OÜ oli otsuste hääletamisel vastu. I. Saul oli vastu hageja valimiseks valitsejaks. Otsuse vastuvõtmiseks oleks selle poolt pidanud hääletama 2 korteriomanikku. Kuna vajalikul arvul poolthääli polnud, ei valitud hagejat valitsejaks. Samade hääletustulemustega jäid vastu võtmata ka päevakorra p-d 1.1.-1.4 ja p 2. Hagejal ei ole õigussuhet kostjaga ja seetõttu ka nõuet kostja vastu. Hageja pole esitanud arveid aprill - oktoober 2014.a eest, olles esitanud need vaid novembri, detsembri 2014 ja jaanuari 2015 eest. 2014.a oktoobrikuu arves polnud kirjas, millise perioodi eest see esitati, viimane arve on saadud 11.02.2015, rohkem pole arveid esitatud. Eelnev kinnitab, et hageja ei pea ise end valitsejaks. Valitsejaks on Maahotell Laitz OÜ, kes peaks arved esitama, viimane on aga võlgu kostjale ca 45 974,80 eurot. SM ja MM tegevus hageja valitsejaks nimetamiseks on kantud soovist vältida Maahotell Laitz OÜ võlgade tasaarvestamist kostja nõudega Maahotell Laitz OÜ vastu. Kostja ja Indrek Saul on olnud Lossi tee 9-6 omanikeks ja kasutajateks 2003.aastast ja tasunud kõiki kulusid Maahotell Laitz OÜ-le, 2011 ja 2012.a oli valitsejaks Laitse Loss OÜ (hilisem nimetus Maahotell Laitz OÜ), kes on samade isikute kontrolli all nagu Muldia OÜ. Valitseja väljavahetamine ei olnud vajalik. M. ja SM omanduses on mitmeid korteriomandeid, mida kasutavad ning neil on mitmeid äriühinguid ja seega on neil korteriomanikega konflikt. Nad ei saa olla samal ajal korteriomanike ringis ning valitseja omanike ringis. KOS § 19 lg 4 kohaselt ei saanud korteriomanik MM hääletada koosolekul hageja valitsejaks nimetamisel, sest otsustati temaga tehtavat tehingut. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 28.08.2015 otsusega hagi ja mõistis Indrek Saul OÜ-lt välja võla 2083,08 eurot, seisuga 06.02.2015 viivise 26,68 eurot ja alates 07.02.2015 viivise VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni. Kohus mõistis kostjalt välja hageja menetluskulude katteks riigilõivu 250 eurot ja kostja menetluskulud jättis kostja enda kanda. Kostja on korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr 1194710, mis asub Harjumaal, Kernu vallas, Laitse külas, Laitse loss, Lossi tee 9, omanik. Viidatud korteriomandi reaalosaks on eluruum nr 6. Vaidlus puudus selles, et eelmärgitud kohas asuva ehitise mõttelise, sh vaidlusaluse korteriomandi ja maatüki mõtteliste osade hooldamiseks, majandamiseks pole asutatud ühistut. KOS § 8 lg 1, § 15 lg 1 alusel valitsevad korteriomandi omanikud kokkuleppel ühiselt, kui seaduse või kokkuleppega ei ole ette nähtud teisti. KOS § 20 lg 1 p 1-2, 4 lg 2 p 1-2, 5 järgi võivad korteriomandite valitsemist ja majandamist korteriomanikud korraldada selliselt, et nimetavad selleks valitseja, kellel on õigus ja kohustus viia omanike otsuseid ellu, rakendada kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks abinõusid, sh korrashoiuks, remondiks, valitsema rahalisi vahendeid, nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ja teha volituste piires tehinguid, võtta vastu igapäevase majandamistegevuse raames sooritusi, esitada nõudeid. KOS § 20 lg 1 alusel otsustavad korteriomanikud häälteenamusega valitsejaks nimetamise. KOS 18 lg 6 järgi korteriomanike üldkoosoleku otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla valitseja ja üks korteriomanik. Kui on moodustatud majanõukogu, kirjutab protokollile alla ka majanõukogu esimees või selle liige. Korteriomanikel on õigus protokollidega tutvuda. Hageja esitatud Lossi tee 9 asuvate korteriomanike koosoleku protokolli 15.04.2014 kohaselt on korteriomanikud otsustanud valida valitsejaks OÜ Muldia. Viidatud protokollile on alla
kirjutanud MM, kes esindas korteriomandit 2 ja 3, SM kui Maahotell Laitz OÜ ja korteriomandi nr 1 esindaja. MM on valitseja OÜ Muldia juhatuse liige. Kostja pole väitnud, et oleks moodustatud majanõukogu või MM poleks korteriomandite nr 2 ja 3 esindaja või et SM poleks Maahotell Laitz OÜ esindaja. Kostja esitatud e-kirjast 16.04.2014 nähtub, et protokollis on palju asju, mida ei arutatud, ja et kostja kirjutab alla vaid sellele, mida arutati, kuid e-kirjast ei nähtu, mis on protokollis valesti, s.t mis protokollis on märgitud, kuid mida ei arutatud vmt. Seega ei tõenda eelmainitud e-kiri, et protokoll oleks võltsitud või kajastaks muid andmeid võrreldes sellega, mida koosolekul arutati, või ei kajasta neid õigesti nagu näiteks seda, et SM ei võtnud arutamisest ega otsustamisest osa, et kostja hääletas Muldia OÜ valitsejaks nimetamise ja päevakorra punktide 1.2-1.4 ja 2 vastu. KOS § 19 lg 4 sätestab, et korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse temaga tehtavat tehingut, kui lahendatakse tema ja teiste korteriomanike õiguslikku vaidlust või kui tema kohta kehtib käesoleva seaduse § 14 kohaselt tehtud otsus. Korteriomandiseadusest ei tulene, et valitsejaks ei võiks olla korteriomandi omaniku poolt juhitav või tema omandis olev (osad, aktsiad omandis) äriühing. Seega ei olnud Muldia OÜ valitsejaks nimetamisel tegemist KOS § 19 lg 4 tuleneva situatsiooniga. Oma 16.04.2014 e-kirjas, mille kostja kirjutas seoses eelmisel päeval toimunud koosoleku ja protokolliga, ei ole ta kordagi väitnud, et koosolekul ei osalenud MM. Eeltoodu alusel on otsitud kostja väited kohtumenetluses, et MM ei osalenudki koosolekul ja otsuse vastuvõtmiseks puudusid vajalikud poolthääled. Eeltoodu alusel oli MMl õigus osaleda Muldia OÜ valitsejaks nimetamisel. KOS § 19 lg 2 sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. 15.04.2014 toimunud koosoleku protokollist nähtuvalt osales koosolekul 4 korteriomanikku. Kostja ei ole väitnud, et korteriomandite nr 1, 2, 3 omanikele kuulub vähem kui pool kaasomandi osadest. Seega oli koosolek otsustusvõimeline. 05.11.2014 koosoleku protokollist nähtuvalt kutsuti Muldia OÜ valitseja kohalt tagasi ja see kinnitab asjaolu, et just 15.04.2014 toimunud koosolekul ta valitsejaks nimetatigi. 19.01.2015 toimunud koosoleku protokollist nähtuvalt otsustas koosolek tühistada kõik 05.11.2014 vastuvõetud otsused. Ka kostja ise kinnitas, et 19.01.2015 tühistati kõik 05.11.2014 vastuvõetud otsused, seega ka see, et hageja kutsuti 05.11.2014 valitseja kohalt tagasi. Kohus leidis, et 15.04., 05.11.2014 ja 19.01.2015 koosoleku protokollidega on tõendatud, et 15.04.2014 koosolekul valiti hageja valitsejaks KOS § 20 lg 1 järgi. Kostja väited, et alates 15.04.2014 oleks valitsejaks nimetatud Maahotell Laitz OÜ kooskõlas KOS § 20 lg 1, on tõendamata. Nii on ainetud kostja väited, et valitsejaks on Maahotell Laitz OÜ, kellelt kostja ootab teenuse, haldamise kohta vastavaid arveid hagetaval perioodil ehk 2014.a. oktoobri- novembri- ja detsembrikuu eest. Eeltoodu tõttu ei oma vaidluses tähtsust kostja õiguslikud suhted Maahotell Laitz OÜ–ga ja nende omavahelised võimalikud võlgnevused. Sellel põhjusel ei oma kostja ning Maahotell Laitz OÜ vaheline saldoteatis ega Laitse Loss OÜ arved 2011-2012 vaidluses tähtsust ning kohus neile hinnangut ei andnud. Samal põhjusel ei ole Maahotell Laitz OÜ omanike ringil seoses Muldia OÜ omanikega vaidluses tähtsust. Mis puudutab kostja väiteid, et teatud perioodil pole hageja talle arveid esitanud, siis need väited ei oma vaidluses tähtsust, sest hageja nõuab tasu 2014.a oktoobri-, novembri- ja detsembrikuul osutatud teenuste eest, mille eest on arved kostjale esitatud. Ühes arves, s.o nr. 171014-1 - 17.10.2014 ei ole märgitud, millist perioodi on silmas peetud, kuid kostja ei esitanud mingeid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja oleks hagejalt palunud arve kohta selgitusi selle ebaselguse tõttu. Hageja väitis, et perioodil 15.04. - 17.10.2014 ei esitatudki arveid. Seega on viidatud arvest mõistlikult võttes aru saada, et tegemist on osaliselt oktoobris 2014.a ostetud küttega.
KOS § 13 lg 1 kohaselt kohustub korteriomanik tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja nõudis tasu küttegraanulite eest (osaliselt) oktoobris arve nr 171014-1 järgi 170,78 eurot, remondimakse tasumist oktoobris 2014.a arve nr 191014-1 järgi 384 eurot, tasu küttegraanulite eest, teenuste (haldus, prügivedu, üldkindlustus, elektrienergia, tööjõukulud) arve nr 091114-1 järgi oktoobris 2014 - 420,31 eurot, tasu küttegraanulite eest, teenuste (haldus, prügivedu, üldkindlustus, elektrienergia, tööjõukulud) novembris 2014 arve nr 171214-1 järgi 579,60 eurot, tasu küttegraanulite eest, teenuste (haldus, prügivedu, üldkindlustus, elektrienergia, tööjõukulud) detsembris 2014 arve nr 080115-1 järgi 528,39 eurot. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud viidatud arvetes kajastatud kohustuste olemasolu, mahtu ja suurust. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja kohustuste maht 2014.a. oktoobris, novembris ja detsembris on kokku 2083,08 eurot ja selle tõttu puudub vajadus anda sisulist hinnangut majanduskavale, Elektrilevi AS lepingule, mis on sõlmitud hagejaga ja Elektrilevi AS poolt hagejale esitatud arvetele. Kuna hageja on valitud valitsejaks ning tõendamata on kostja väide, et valitsejaks on Maahotell Laitz OÜ, ja kuna vaidlust ei olnud selles, et kostja on teenuseid saanud, siis sai hageja valitsejaks nimetamisega korteriomanikelt käsundi mh kostja korteriomandi mõttelise osa majandamiseks, teenuste osutamiseks ja vahendamiseks. Käsundi sisuks on ka kostja KOS 13 lg 1 tulenevate kohustuste täitmine ning hagejale osutatud teenuste eest tasumine VÕS § 619 järgi. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja jättis 2014.a oktoobris, novembris, detsembris KOS § 13 lg 1 tulevad korteriomandil lasuvad kohustused täitmata kokku 2083,08 eurot, siis rikkus ta seadusest ja käsundist (lepingust) tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2 alusel kostjalt kohustuse täitmist ja VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 1 alusel viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Viivise arvestuse ja suuruse enda üle vaidlust polnud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kokku 06.02.2015 seisuga 26,68 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 07.02.2015 (pärast hagi esitamist) viivist võlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esitas 17.08.2015 menetluskulude nimekirja, s.o pärast kohtu määratud tähtaega. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust seda hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või oma antud tähtaega ei pikenda või ei menetle seda § 331 lg 1 sätestatud juhul. Kohus leidis, et puudus mõjuv põhjus ja alus § 331 tulenevalt märgitud taotluse sisuliseks läbivaatamiseks. TsMS § 174 lg 1 II lause alusel määrab kohus asja materjalide pinnalt kindlaks menetluskulud, juhul kui nimekirja esitatud pole. Toimiku materjalidest nähtuvalt tasus hageja riigilõivu kokku 250 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale TsMS § 162 lg 1, 2, § 138 lg 1, 2 alusel välja mõista. Apellatsioonkaebus Indrek Saul OÜ palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja hindas ebaõigesti poolte esitatud tõendeid ja väiteid. Hageja nõue põhines väidetavalt 15.04.2014 toimunud üldkoosolekul tehtud otsustel. Nimetatud üldkoosoleku otsus on õigustühine ning protokollis toodud otsuseid ei ole kunagi vastu võetud, millest tulenevalt puudus hagejal volitus sõlmida korteriomandite nimel lepinguid ja selle alusel arveid esitada. Sellist protokolli ei ole koostatud, MM ei ole koosolekul osalenud, seega ei saa rääkida ka kehtivast protokollist.
Kohus on ebaõigesti tulenevalt KOS § 19 lg-st 4 lugenud, et Muldia OÜ valitsejaks nimetamisel ei olnud tegemist situatsiooniga, mille kohaselt korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse temaga tehtavat tehingut. Viidatud sätte mõte ei seisne selles, et valitsejaks ei või olla korteriomandi poolt juhitav või tema omandis olev äriühing, vaid juhul, kui otsustatakse korteriomanikuga tehtavat tehingut, siis puudub korteriomanikul hääleõigus. 15.04.2014 üldkoosoleku protokollist nähtub, et otsuste tegemisel osales ja võttis valitseja nimetamise ja tagandamise otsustamisel hääletamisel osa SM, kes esindas korteriomandit nr 1 omanikuna ning kes on ühtlasi OÜ Muldia juhatuse liige. Seega ei oleks SM, juhul kui selline koosolek oleks toimunud, tohtinud ega saanud hääletada sisuliselt enda valimise poolt valitsejaks, kuivõrd nimetatud otsustus on seotud iseendaga. Kohtu järeldused on vastuolus KOS § 20 lg-ga 1, mille kohaselt valitseja nimetamine ja tagandamine eeldab häälteenamust, millest võib järeldada, et protokollile peavad alla kirjutama kõik üldkoosolekul osalenud ja valitseja nimetamisel ja tagasiastumise otsustamisel osalenud isikud. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja väited ja tõendid selle kohta, et protokoll ei kajasta üldkoosolekul toimunut. Kohus ei selgitanud välja korteriomanike tegelikku tahet, mille alusel oleks võimalik hinnata ka muid asjaolusid, millele pooled on tuginenud. 15.04.2014 üldkoosolekut ei ole väidetud viisil toimunud, millest annab tunnistust asjaolu, et kostja ei ole protokolli õigsust oma allkirjaga kinnitanud. MM ei ole koosolekul üldse osalenud ja seega on arusaamatu, kuidas saab protokollil olla tema allkiri. Et MM koosolekul ei osalenud, ei antud üldkoosolekul volitust lepingu sõlmimiseks ning ei valitud ka valitsejat. Seega puudus hagejal igasugune õigus valitsejana tegutseda ja hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, milles väljenduks korteriomanike heakskiit valitseja volitamiseks lepingute sõlmimiseks. Korteriomanikud ei ole lepingu sõlmimist nt OÜ-ga Elektrilevi ja mingite teenuste osutamiseks heaks kiitnud. Nimetatust tulenevalt ei saa hagejal olla kostja ega teiste korteriomanike vastu mingit nõuet. Kostja on kogu vaidluse kestel vaidlustanud hageja õiguse mingeid teenuseid osutada ja arveid esitada ning seega on selge, et kostja vaidlustas kõik esitatud arved. Kostja oma käitumisega püüdis katkestada ja lõpetada hageja omavolilist tegevust korteriomanike nimel tegutsemisel ja keeldus arvete maksmisest. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus käsitles otsuses kõiki kostja seisukohti ja selgitas piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda maakohtu põhjendusi üle. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Maakohus leidis õigesti, et korteriomanike 15.04.2014 üldkoosolekul vastu võetud otsustest oli kostja teadlik, mida tõendab vahetult pärast koosoleku toimumist, 16.04.2014, hagejale saadetud e-kiri (t lk 73). KOS § 15 lg 4 kohaselt saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ühe kuu jooksul selle vastuvõtmisest. Korteriomanikud ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Seega on vastuvõetud otsus kehtiv. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles osas, et praegusel juhul ei ole tegemist KOS § 19 lg-s 4 viidatud olukorraga. Nimetatud sättest ei tulene keeldu korteriomaniku poolt juhitavale või tema omandis olevale ettevõttele olla valitseja. Praegusel juhul sõlmis hageja lepingud kommunaalteenuste osutajatega oma nimel ja vahendas teenuste osutamist korteriomanikele. Seega oli hagejal valitsejana kohustus lepingupartnerite ees arveid tasuda. Arvete alusel saadud teenuste tarbimise või teenuse maksumuse osas vaidlust ei olnud. Taolist korteriomanike üldkoosoleku otsust, milles oleks väljendatud, et hagejalt nimetatud teenuste vahendamist enam ei soovita, vastu võetud ei ole. Kostja oma kohustusi, tasuda saadud teenuste eest, täitnud ei ole. Kostja vaidlustas küll kogu hageja nõude, kuid ei ole väitnud, et ei ole saanud/tarbinud arvetel nimetatud teenuseid, sh elekter ja küte, prügivedu jms. Samuti ei ole kostja väitnud, et on nimetatud teenuste eest tasunud otse teenuse osutajatele. Seega tuleb kostjalt välja mõista tasumata arvete alusel kujunenud võlgnevus. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. OÜ Muldia palus Indrek Saul OÜ-lt välja mõista lepingulise esindaja tasu 400 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus, tutvunud vastustaja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja töö sisulise kirjeldusega, leiab, et apellatsioonkaebusega tutvumisele, selle analüüsile ning vastuse koostamisele kulunud aeg 4 tundi on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu. Vastustaja esindaja ühe töötunni maksumus 100 eurot ei ületa tavapärast esindajatasu määra. Seega tuleb vastustaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada kogu ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.