Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. märts 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-14432
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi L.J-i vastu võlgnevuse
Tsiviilasja hind
väljamõistmiseks 4704 eurot ja 88 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, aadress XXX), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (epost XXX) Kostja: L.J (isikukood XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
elukoht
Kirjalik menetlus
Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi L.J-i võlgnevuse väljamõistmiseks.
Mõista L.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 3633,33 eurot, s.o põhivõlg 2772,98 eurot, sissenõudmiskulud 90 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 24. septembri 2024 seisuga 770,35 eurot.
Mõista L.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 2772,98 eurolt alates 25. septembrist 2024 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi L.J-i vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista L.J-ilt välja intressi summas 166,03 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, haldustasu 23,60 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 770,35 eurot.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
vastu
Saata otsus kostja teadaolevale e-posti aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jätta 14,7% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 85,3% ulatuses L.J-i kanda.
Mõista L.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 682,4 eurot.
Mõista L.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Aktiva Finance Group OÜ esitas 24. septembril 2024 hagiavalduse L.J-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2772,98 eurot, intressi 166,03 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, haldustasu 23,90 eurot, sissenõudmiskulud 90 eurot, kuni 24. septembrini 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 1186,50 eurot ja alates 25. septembrist 2024 edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.
2(7)
Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue AS Inbank Finance ja kostja vahel 10. septembril 2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006494505, mille alusel sai kostja laenu summas 1900 eurot ja kohustus laenu tagastama 24 kuu jooksul osamaksetena. Samuti tuleneb hageja nõue AS Inbank Finance ja kostja vahel 3. oktoobril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89006664775, mille alusel sai kostja kauba eest ostu tasumiseks laenu 872,98 eurot ja kohustus laenu tagastama 24 kuu jooksul osamaksetena. Kuna kostja jättis mõlema lepingu puhul tasumata osamaksed, saatis laenuandja 5. jaanuaril 2022 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingud üles 26. jaanuaril 2022. Laenuandja loovutas kostja vastu nõude Aktiva Finance Group OÜ-le 26. jaanuaril 2022.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14. oktoobri 2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Tartu Linnavalitsuse vastuse kohaselt puudub neil kostjaga kokkupuude ja teave tema elu- või viibimiskohast. Eesti Töötukassa vastuse järgi on kostja 20. jaanuaril 2024 esitanud enda aadressi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korterinumber). xxxx rahvastikuregistri kohaselt kostjal xxxx kehtiv aadress puudub. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt on menetlusinfosüsteemis märgitud kostja elukohaks xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx. novembri 2021 seisuga) ning e-post XXX (6. aprilli 2024 seisuga). Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 20. jaanuaril 2025 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 5. veebruaril 2025, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 25. veebruaril 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 222-145432, p 23).
3(7)
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.
Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik). VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
4(7)
Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et laenuandja tegi päringud Maksehäireregistrisse, mille kohaselt krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Laenuandja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli kostja keskmine sissetulek lepingu nr L89006494505 sõlmimisel 1024,89 eurot ja lepingu nr L89006664775 sõlmimisel 904,43 eurot. Laenutaotluse nr P89006494505 kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 1200 eurot kuus ning muud finantskohustused 40 eurot kuus. Laenuandja arvestas, et peale laenu väljastamist jäi kostjale 883,66 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks (1024,89-40,00-101,20). Laenutaotluse nr P89006664775 kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 1200 eurot kuus ning muud finantskohustused 200 eurot. Laenuandja arvestas, et peale laenu väljastamist jäi kostjale 658,34 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks (904,43-200,00-46,09). Laenuandja hinnangul oli kostja puhul tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Riigikohus on 24. novembri 2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja kohustusi üldse mingil viisil kontrollinud.
5(7)
Kostja on saanud laenu kokku 2772,98 eurot. Kostja ei ole sõlmitud lepingute tarbeks teostanud ühtegi tagasimakset. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 2772,98 eurot. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0% aastas. Hageja nõude intressi väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne, jätab kohus hageja nõude lepingutasu 19,90 euro ja haldustasu 23,60 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.