Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tunnustada enda nõuet XXXOÜ pankrotimenetluses summas 1 471 440,93 II rahuldamisjärgu nõudena. Harju Maakohus kuulutas 17.04.2014 välja XXXOÜ pankroti (edaspidi ka võlgnik või töövõtja). 07.05.2014 esitas hageja nõudeavalduse summas 1 471 440,93 eurot. 04.06.2015 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja (edaspidi ka tellija) nõudele vastu kostjad. Hageja nõue tuleneb: 1) 14.06.2010 ehitustööde töövõtulepingust nr XXX(edaspidi ehitusleping I) ja 2) 16.06.2009 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust nr XXX(edaspidi ehitusleping II). Ehituslepingu I alusel on võlgnik kohustatud hüvitama lepingurikkumisest tulenevalt 1 138 541,46 eurot ja ehituslepingu II rikkumisest tulenevalt 332 889,47 eurot. Ehitusleping I puudutab XXX koolikompleksi renoveerimist ja moderniseerimist. Hageja esitas 03.06.2011 selle lepingu ülesütlemisavalduse. Ehitusobjektil toimunud viivituse tõttu ei õnnestunud XXX kooli renoveerida kokkulepitud tähtajaks ning Haridus- ja Teadusministeerium, kellele hageja pidi objekti üle andma, kaotas kooli üürimiseks huvi. Objekt konserveeriti. Ligikaudu 83-85% ehitustöö tegemiseks ette nähtud aja jooksul suudeti teostada vaid 31% kokkulepitud töödest. Hageja kahju seisneb: 1) hageja vara väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahjus summas 343 658,24 eurot; 2) hageja poolt arvete alusel tasutud summas 912 527,84 eurot; 3) hoonete valvamise kuludes 2012a maikuu seisuga summas 34 360,20 eurot; 4) ekspertiiside tegemise kuludes summas 13 000 eurot; 5) hoonete konserveerimise kuludes summas 29 600 eurot; 6) kohtumenetluse-eelsetes õigusabikuludes summas 10 349,13 eurot; 7) lepingu lõpetamise tõttu Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt nõutud leppetrahvis 15 110,70 eurot, mis tasuti tasaarvestuse teel. Kõik summad on ilma käibemaksuta. Võttes arvesse Swedbank AS-ilt sissenõutud garantiid summas 339 421 eurot, nõuab hageja 1 019 185,11 euro hüvitamist.

22.09.2006 oli XXX kooli kinnisasja tõenäoliseks müügihinnaks 319 558,24 eurot. 21.08.2012 on maatüki arvestuslik väärtus 24 100 eurot. Seega moodustab vara väärtuse vähenemine 343 658,24 eurot. Hageja on tasunud lepingu I alusel arveid summas 912 527,84 eurot vastusooritust saamata. Ehitusekspertiis puudutas töid teostanud isikute pädevust, sisaldas paikvaatlust, osalemist valduse ülevõtmisel, dokumentatsiooniga tutvumist ja hagejat asjatundjana nõustamist. Hoonete valvamine oli vajalik, et vältida inimeste ja loomade kahjulikke mõjutusi perioodil juuni 2011 kuni aprill 2012. Hoonetele ilmastikust tulenevate kahjulike mõjutuste vältimiseks tuli hoone konserveerida. Ehituslepinguga I seotud küsimused olid õiguslikult keerukad ning vajasid õigusabi. Ehitusleping II puudutas XXX kooli renoveerimist. Lepingu p 7.4 kohaselt pidi XXX kooli I etapi kasutusluba olema olemas 12.01.2010 ja II etapi kasutusluba 14.06.2010, muudatuse järgi vastavalt 30.08.2010 ja 30.10.2010. I etapi kasutusluba väljastati 31.08.2010, II etapi kasutusluba 06.04.2011. Võlgnik hilines kasutusloaga 67 päeva. Avastati ka vaegtööd. Hageja nõue tuleneb: 1) vaegtööde kõrvaldamise ja ehitustööde lõpuleviimise kuludest summas 240 715,87 eurot; 2) leppetrahvist II etapi kasutusloajärgsete töödega hilinemise tõttu 67 päeva summas 56 626,39 eurot; 1) leppetrahvist II etapi kasutusloajärgsete tööde tähtaegse teostamata jätmise eest summas 35 151,60 eurot; 2) kohtumenetluse-eelse õigusabi kuludest summas 5 471,26 eurot; 3) leppetrahvist lepingu II p 11.2 ja 11.5 nimetatud garantiikirja ja pangagarantii esitamisega viivitamise eest perioodil 10.05.2011-17.04.2014 summas 90 371,07 eurot; 4) Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt hagejalt nõutud leppetrahvist summas 2 932,36 eurot. Vaegtööd fikseeriti 14.04.2011 ülevaatusel. Märgiti 130 puudust sisetöödes ning puudusi esines ka teostusdokumentides ja välitöödes. Kuna võlgnik vaegtöid ei kõrvaldanud, kaasas hageja lepingu II p 12.6 alusel täiendavad töövõtjad. Täiendavad töövõtjad on vaegtöid kõrvaldanud summas 240 715,87 eurot. Kostjate vastus Kostjad vaidlevad hagile vastu. Ehituslepingu I osas on samasisuline hagi jäetud tsiviilasjas nr 2-13-42443 rahuldamata. Võlgnik lepingut rikkunud ei ole. Leping sõlmiti 14.06.2010 ja tööd ei saanud valmida 15.08.2010. Tellija oli viivituses juba lepingu sõlmimisega.

Kostjad on seisukohal, et tellija on põhjendamatult keeldunud Tellija ja Töövõtja vahel sõlmitud Lepingu tähtaegade pikendamisest, mis oli tingitud ehitajale riigihanke menetluse käigus üle antud projektdokumentatsiooni pealiskaudsusest, selle olulistest vigadest ja ebapädevatest projektlahendustest, samuti rasketest ilmastikuoludest. Töövõtja ei saa vastutada omapoolsete kohustuste täitmata jätmise eest, kui see on tingitud ja põhjustatud tellijast tulenevatest asjaoludest, muuhulgas ja eelkõige tellija poolt töövõtjale tööde üleandmiseks antud ehitusprojekti puudustest ja mittenõuetekohasusest, uute tehniliste lahenduste osas otsuste vastuvõtmise ja muudatustööde kooskõlastamisega viivitamisest. Tööde käigus ilmnes hankemenetluse kohaselt tööde teostamise alusdokumendiks olnud AS Amhold poolt koostatud projektdokumentatsiooni (töö nr T-I-KT-X/01/09.07.31) mittevastavus. XXX kooli ehitustööde osas ehitajale riigihanke käigus üle antud projektdokumentatsioon on pealiskaudne ja oluliste vigadega, projektlahendused on vasturääkivad, ei lähtu tegelikust olukorrast ja on ehitustehniliselt ebakorrektsed ja ebapädevad. Riigihanke aluseks olnud arhitektuurne projekt ei vasta põhiprojekti staadiumile, samuti esinevad suured lahknevused eriosade projektidega ja muud ebakõlad projekti üksikute osade vahel. Ehitusprojekt on koostatud ilma uuringuid läbiviimata, hoone konstruktsioone avamata. Projekteerimise käigus on rikutud head projekteerimistava, ei ole tehtud piisavas mahus uuringuid ja avatud olemasolevate hoonete põhikonstruktsioone. Ehitusprojekti mittevastavuse osas puudub poolte vahel vaidlus – tellija on 18.02.2011. a kirjas nõustunud, et on selgunud mitmeid asjaolusid, kus põhiprojektijärgne lahendus vajas ja vajab korrigeerimist. Hoonete arhitektuurne projekt ei vastanud Eesti standardist EVS 811:2006 "Hoone ehitusprojekt" ja selle rakendusstandardist EVS 865-2:2006 "Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus" tulenevatele põhiprojekti staadiumile esitatavatele nõuetele. Tellija poolt hankemenetluses ehitustööde aluseks esitatud projektdokumentatsioon tekitas töövõtjas küsimusi juba hankemenetluses pakkumise tegemisel. Selliselt on töövõtja hankemenetluses esitanud mitmeid küsimusi ehitustööde aluseks oleva ehitusprojekti kohta. Tööde käigus ilmnes, et töövõtja ei saanud ehitusprojektis ettenähtud lahendusi ilma täiendavate uuringute ja ekspertiisideta ehituse aluseks võtta. Tööde käigus on tunnustatud erialaspetsialistidelt tellitud mitmeid ekspertiise – nt ekspertiisid hoonete vundamentide, seinte ja vahelagede tehnilise seisukorra, nende tugevdamiseks vajalike meetmete ja fassaadide ehitustehnilise lahenduse kohta. Ekspertide arvamused tõid esile rea tõsiseid probleeme algselt esitatud ehitusprojektis, mille lahendamiseta ei olnud ehitustööde jätkamine võimalik. Projektlahenduste täpsustamine, nõuetele vastavuse kontrollimine ja uute lahenduste väljatöötamine pidurdas oluliselt ehitustööde tempot ulatuses, mida töövõtja lepingu sõlmimisel ei saanud ette näha. Ehitusprojekti puuduste ja ebakorrektsuse tõttu ilmnes vajadus teha lisatöid peamaja, spordihoone, õpilaskodu ja välistrasside ehituses. Piirkond on ka radooniohtlik.

Lisaks ilmnesid rasked ilmastikuolud, mis on käsitatavad vääramatu jõuna. Hageja keeldus põhjendamatult tähtaegade pikendamisest. Töövõtja ei vastuta hageja põhjustatud asjaolude eest. Kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Kahju ei saa olla suurem kui väidetav vara väärtus. Vara väärtuse vähenemine on tingitud tellija ja tema ainuosaniku otsusest maatükil kooli mitte pidada. Võlgnik on ehitustöödesse panustanud 1 049 595,15 eurot. Ei saa väita, et renoveerimistöödega kaasnevatesse lammutustöödesse investeerimine vähendab kinnistu väärtust. Pindi Kinnisvara AS-i hindamisakti kohaselt on hoonete jääkasendusmaksumus 961 100 eurot, järelikult on ehitustööd vara väärtust kasvatanud. Seetõttu ei saa rääkida kahjust. Samuti on hageja esitatud esimene hindamisakt tehtud 4 aastat enne lepingu sõlmimist (aastal 2006). Pindi Kinnisvara AS-il puudus ka info täpselt teosetatud ehitustööde kohta, mis omavad aga määravat tähendust. Pankrotivõlgnik on aasta jooksul teinud töid. Seetõttu ei ole arvete tasumine käsitletav kahjuna. Kuna võlgnik ei ole lepingut rikkunud, ei ole nad kohustatud tasuma ka ekspertiisikulu, konserveerimise ega kohtumenetluse eelset õigusabikulu. Hageja ei ole esile toonud leppetrahvi tasumise aluseid ega asjaolusid. Leppetrahvi nõue on kunstlikult konstrueeritud, kuna hageja peab leppetrahvi maksma enda ainuaktsionärile. Ka ehituslepingu ülesütlemisel oleks hageja saanud lepingu täitmist jätkata kolmanda isikuga. Kui leppetrahvi tasuti seetõttu, et riik ei soovinud XXXs kooli pidada, siis selle eest pankrotivõlgnik ei vastuta. Samuti tuleks hagejal selgitada, mida ta on teinud leppetrahvi nõude vältimiseks. Ehituslepingu II seisnes probleem seisnes selles, et ehitusprojekt oli puudulik ning tekkis ettenägematud lisa- ja muudatustööde tegemise vajadus. Pooled tähtaja pikendamises lõpuks kokku ei suutnud leppida ning hageja kaasas teised töövõtjad. Lisatööde tegemise eest võlgnik ei vastuta nagu ka tähtaja möödalaskmise eest VÕS § 641 lg 3 järgi.ˇ Hageja nõue vaegtööde hüvitamiseks on ebaseaduslik kuna hageja võttis võlgnikult võimaluse vaegtööd teha ja tööd lõpule viia. Vaegtööde kulud ületavad lepinguhinna jääki, hageja ei ole arvestanud tasumata arvet summas 33 101,16 eurot ja tasumata tööde jääki summas 62 946,60 eurot, mistõttu ei ole hageja summas 96 047,76 euro ulatuses kahju saanud. Kohtumenetluse-eelse õigusabi kulud on põhjendamatud, kuna hageja põhitegevuseks on ehitustööde tellija funktsioonide täitmine, tema koosseisus on juriidiline osakond, mistõttu täiendava õigusabi kaasamine on põhjendamatu. Garantiinõue on arusaamatu. Võlgniku tegevus ehitusobjektil lõppes hageja initsiatiivil ca 2 aastat tagasi ja töödele kehtestatud 2-aastane garantii oli samuti lõppenud. Tööd, mis tehti teiste töövõtjate poolt võlgnik garantiid anda ei saa.

Kohtuvälise nõude kahju kohta esitas hageja alles aasta pärast tööde tegelikust lõpetamisest, mis näitab hageja ebajärjekindlust oma otsustes. Kohtumenetluses leidsid kostjad, et tööd ei ole lõppenud. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Harju Maakohus kuulutas 17.04.2014 välja XXXOÜ pankroti. 07.05.2014 esitas hageja nõudeavalduse summas 1 471 440,93 eurot. 04.06.2015 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja nõudele vastu kostjad (I kd, t lk 19-35). Pankrotiseaduse § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on kohtusse esitatud 06.07.2015 (esmaspäev), s.o tähtaegselt. Hageja nõue tuleneb kahest töövõtulepingust: hageja, võlgniku ja OÜ XXX(pankrotis) vahel sõlmitud 14.06.2010 ehitustööde töövõtulepingust nr XXX(I kd, t lk 36-52) ja hageja ja võlgniku vahel 16.06.2009 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust nr XXX(II kd, t lk 8-47). Lepingute sõlmimise faktis vaidlus puudus, samuti selles, et 03.06.2011 ütles hageja ehituslepingu I üles (I kd, t lk 53-57). Kohus loeb need faktilised asjaolud tuvastatuks. Kohus leiab, et poolte vahel oli töövõtusuhe VÕS § 635 lg 1 mõttes. Hageja nõue seisneb lepingu rikkumisega seotud kahju hüvitamises. Hageja leiab, et kogu hagis viidatud kahju oli VÕS § 127 lg 4 alusel põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega ning VÕS § 127 lg 3 mõttes kostjale ettenähtav. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Esmalt vaatleb kohus ehituslepingut I. Hageja ütles selle ehituslepingu üles, kuna võlgnik ei suutnud teha töid tähtaegselt. Kostjad vaidlevad ülesütlemisele vastu, kuna tööde tähtaegne teostamine oli võimatu kuna projektdokumentatsioon oli puudulik ja oluliste vigadega, projektlahendused olid ebapädevad ning ilmastikuolud olid rasked. Hageja oli ka viivituses ehitusprojekti korrigeerimislahenduste osas ja muudatustööde kooskõlastamises. Samuti keeldus hageja lisatööde eest tasumast. Ka töövõtja ütles lepingu samal kuupäeval üles. Kohus annab lepingu I ülesütlemisele järgmise hinnangu. Ehituslepingu I p 7.2 järgi leppisid pooled tööde lõpptähtajaks kokku 21.07.2011. Hageja märkis, et pikendas tööde teostamise tähtaega kuni 15.08.2011. Puudub vaidlus, et tööd ei ole valminud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kuna kokku lepitud lõplikuks tähtajaks oli 21.07.2011 ei ole õige kostjate argumentatsioon, et tööd pidid valmima 15.08.2010. Vastavalt lepingu p 4.1 võttis võlgnik endale ülesandeks teostada uuringuid ja projekteerimistöid hankedokumentides määratud mahus. Seega oli projekteerimine võlgniku lepinguline kohustus. Hagejal oli lepingu p 5.1 järgi vaid informatsiooni (mitte projekti)

edastamise kohustus ning p 5.2 järgi pidi hageja tagama, et üleantavad pinnad olid seisundis, milline võimaldab võlgnikul alustada ehitustööde tegemist. Seega on poolte kohustused selgelt määratletud. Lepingu p 3.1 järgi on poolte õiguste ja kohustuste aluseks leping lisadega ning õigusaktid ja standardid (RYL). Lepingu lisaks on mh ka hankedokumentide (V kd, t lk 129191) lisa 2: tehniline kirjeldus (p 21.1; V kd, t lk 2-19), kuid hankedokumendis märgitud projektdokumentatsioon: AS XXX tööd nr T-I-KT-X/01/09.07.31. (V kd, t lk 20-37) ei tee olematuks võlgniku poolt lepinguga võetud projekteerimistööde tegemise kohustuse. Tunnistajana üle kuulatud riigihanke ettevalmistaja ja projektijuht XXX andis ütlusi, mille kohaselt riigihanke käigus projektdokumentatsiooni kohta küsimusi ei esitatud. Hankedokumentide pakkumisvormides kinnitab võlgnik (koos kaaspakkujatega), et on hankedokumentidega tutvunud ja talle on antud võimalus saada täiendavat informatsiooni ning kinnitab, et tal on kõik võimalused ja vahendid riigihanke nõuetekohaseks teostamiseks (V kd, t lk 197). Samasisuline kinnitus sisaldub ühispakkumises (V kd, t lk 192-230). Seetõttu ei ole õige kostjate argumentatsioon, et võlgnikus tekitas ehitustööde aluseks olev projektdokumentatsioon küsimusi juba hankemenetluses. Hanget käsitleb kohus lepingulises mõttes kui hageja oferti teatud tingimustel lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste käigus jõudsid pooled ehituslepingu sõlmimiseni. Kohus lähtub lepingu tingimustest ning kuivõrd võlgniku ülesanne oli teostada uuringuid ja projekteerimistöid hankedokumentides märgitud mahus, ei saa võlgnik hagejale ette heita ebapiisavaid uuringuid ega ebapädevat projektdokumentatsiooni. Võlgnik, tegutsedes oma majandus- ja kutsetegevuses, pidi aru saama millise lepingulise kohustuse ta endale võtab. Seda kohustust tuli ka täita. Kostjad käsitlevad lumerohket talve vääramatu jõuna. VÕS § 103 lg 2 kohaselt „/.../ vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.“ Kohus leiab, et lumerohke või külm talv ei ole käsitatav vääramatu jõuna. Võlgnik pidi lepingu sõlmimisel aru saama, et tööde tegemise aeg hõlmab ka talve ning talv võib olla külm või lumerohke. Lumerohke talv on asjaolu, mille esinemise tõenäosusega tuleb arvestada. Seetõttu leiab kohus, et vääramatu jõuga antud juhul tegemist ei olnud. Kostjad heidavad hagejale ette, et hageja viivitas muudatustööde kooskõlastamisega ja keeldus lisatööde eest tasumast. Kohus leiab, et hagejale ei ole saa ette heita seda, et hageja kostjaga lepingu täitmiseks koostööd ei teinud. Ka kostjate vastuses on esile toodud pooltevaheline suhtlemist lepingu täitmise teemal. Seda kinnitavad ka ehitustööde protokollid, milles lepingu pooled on püüdnud leida lahendusi tekkinud probleemidele ning poolte aktsepteeritud lisa/muudatustööde ettepanekud, millega neid probleeme lahendati (V kd, t lk 39-42, 90-93). Lisaks sellele nähtub töövõtja lisa-/muudatustööde ettepanekutest, et hageja lisa- või muudatustöödega nõustus ning nõustus ka nende hinnaga (IV kd, t lk 8-23; V kd, t lk 38, 43, 72-75, 78-79, 88-89, 94-95, 98). Samas ei saa hagejalt oodata, et ta kõigi lisa- või muudatustöödega nõustuks ja nende eest täiendavalt tasuks. See saab toimuda kokkuleppe vormis, milleks on vaja mõlema poole vabalt kujunenud tahteavaldust. Töövõtja ei saa dikteerida tellijale viimase tahteavaldusi, selle andmise kohustus ei tulene ka seadusest. Kohus leiab, et lepingupooled on piisavalt koostööd teinud ning hagejale koostöö puudumist lepingulise eesmärgi saavutamisel ette heita ei saa. Ei ole tavapäratu, et ehitustööde tegemisel tekib vajadus täiendavate tööde tegemiseks, seda vajadust on antud juhul aga adekvaatselt ka lahendatud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd lepingu järgi pidi uuringuid ja projekteerimistöid teostama kostja, ei saa ebapiisavast projekteerimisest või üllatuslikest asjaoludest tulenevat ette

heita hagejale. Kohtu hinnangul on hageja kostjaga piisavalt teinud lepingu täitmiseks koostööd. Hageja lepingut rikkunud ei ole. 03.06.2011 on hageja lepingu üles öelnud (V kd, t lk 53-57). Pooled ei vaidle, et võlgnik oli lepingu I täitmisega ajakavast maas. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Seetõttu leiab kohus, et hageja poolt lepingu ülesütlemine on kehtiv. Võlgnikul alust lepingut üles öelda ei olnud. Kohus leiab, et hagejal oli oluline huvi tööde teostamise tähtaja vastu, sest tegemist oli koolimajaga ning hageja huvi seisnes selles, et kooliaasta alguseks saaks antud rajatises õppetööga alustada. See huvi oli võlgnikule ka teada. Kohus hindab antud juhul võlgniku suutmatust tähtaegselt töid teostada oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi. VÕS § 196 lg 2 järgi saanuks hageja lepingu üles öelda ka täiendavat tähtaega andmata. Samas on hageja andnud ehitustööde käigus kostjale võimaluse korrigeerida ehitustööde ajakava ja pikendanud tööde teostamise aega kuni 15.08.2011, kuid kostja ei ole suutnud töid tähtpäevaks teostada. Kostja on seega lepingut rikkunud ning vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Tekkinud kahju peab olema lepingurikkumisega põhjuslikus seoses ning kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3 ja 4). Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (näit Riigikohtu lahend 3-2-1-173-12). Riigikohtu lahendis 3-2-1-178-13 on märgitud, et kahju ettenähtavust tuvastades tuleb arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi või kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju. Nendel põhimõtetel annab kohus järgnevalt hinnangu hageja kahju suurusele. Hageja leiab, et lepingurikkumise tõttu on hageja vara vähenenud summas 343 658,24 eurot. Enne ehituslepingu I sõlmimist hinnati vara väärtuseks 319 558,24 eurot (5 000 000 krooni) (I kd, t lk 98-146) ning pärast lepingurikkumist 24 100 eurot. Kostjad märgivad, et on ehitustöödesse panustanud 1 049 595,15 eurot ning hoonete jääkasendusmaksumus on 961 100 eurot. Kostjate hinnangul on ehitustööd vara väärtust kasvatanud. Kohus leiab, et vara väärtuse vähenemisest tingitud kahjunõue on alusetu. Antud juhul jäid ehitustööd pooleli. Pooleli olevad ehitustööd, eriti veel juhul, kui ehitustööd hõlmavad lammutustöid nagu käesoleval juhul, võivad selles staadiumis tõesti vara väärtust vähendada, kuid nimetatu ei ole käsitatav kahjuna.

Antud situatsioonis oleks tavapärane käitumine see, kui tellija jätkab tööde teostamist (teise töövõtjaga). Antud juhul kaotas tellija objekti (ja tööde lõpetamise) vastu huvi, kuna kooli sellesse hoonesse enam ei planeeritud. Asjaolu eest, et hageja soovis muuta ehitise funktsionaalsust (ei soovinud seda kasutada enam koolina) ei vastuta töövõtja. Nimetatu ei ole ka võlgniku käitumisega põhjuslikus seoses, sest ehitise kasutamisest koolina võinuks loobuda ka lepingu täitmisel, s.o tegemist ei ole immanentselt töövõtjast sõltuva asjaoluga. Kohus nõustub sellega, et tegemist on spetsiifilise objektiga ning eriti väikeses kohas on raske leida objektile teine rakendus. Viimane väljendub ka turuhinnas. Seda riski ei kanna aga võlgnik. Kohus leiab, et eelkõige avaldab antud ehitiste turuhinnale mõju ehitiste funktsionaalsuse muutmine, mitte asjaolu, et tööd jäid pooleli. Poolelijäänud töid oleks saanud jätkata. Samuti on selge see, et halvas kasutuskõlbulikkuses hoone turuväärtus on suurem kui pooleldi lammutatud (kasutuskõlbmatu) hoone turuväärtus. Viimast ei saa aga võlgnikule ette heita, sest sellisel juhul heidetaks võlgnikule ette lammutustööde tegemist s.o lepingu täitmist. Kohus leiab, et vara väärtuse väehenemisest tulenev nõue summas 343 658,24 eurot ei ole põhjendatud, sest see kahju ei ole võlgniku käitumisega põhjuslikus seoses. Hageja on kostjale tasunud 9 arvet summas 912 527,84 eurot. Selles asjaolus vaidlus puudub ja kohus selle asjaolu tuvastatuks. Hageja nõuab seda summat tagasi. Kostjad leiavad, et töid on tehtud ja seetõttu ei saa nende arvete tasumist käsitada kahjuna. Kohus nõustub kostjatega. Lepingu ülesütlemise korral jäävad poolte õigused ja kohustused kuni ülesütlemiseni kehtima. Võlgnik on lepingujärgseid töid teinud ja hageja nende eest tasunud (I kd, t lk 147-200; II kd, t lk 1-15). Lepingu p 8.2 järgi tasus hageja kostjale tehtud tööde eest vastavalt tööde vastuvõtmisele ning kostja esitatatud arvete alusel. Igakuiseks arveldamiseks koostati lepingu p 16.3 järgi „Teostatud Tööde rahaline akt“, mille allakirjutamisega fikseeriti tööde rahaline seis. Hageja on arvete tasumisega seega nõustunud vastavate töödega ja nende hindadega. Tunnistaja XXXandis ütlusi, mille järgi kirjutas ta aktidele hageja eest alla. Ta teadis palju töid on mahuliselt tehtud, kuid tööd olid tehtud ebakvaliteetselt, probleemid tulid pärast välja. Tunnistajana üle kuulatud XXXtugines aktide allkirjastamisel ja raha maksmisel omanikujärelevalve infol, kuid see info ei vastanud tegelikkusele. Kohtu hinnangul puudub alus tehtud tööde eest tasutud arveid käsitada kahjuna ning kostjalt need välja mõista. Hageja tugineb hagis sellele, et tasus võlgnikule arved, kuid vastusooritus jäi saamata - tööde vaheetappidel puudub väärtus ilma lepingulist põhikohustust saavutamata. Taas argumenteerib hageja oma seisukohta sellega, et ehitise funktsionaalsus on jäänud saavutamata. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Kui hageja ütleb lepingu üles, ei saa ta enam nõuda lepingu teiselt poolelt selle täitmist, mh lõplikku täitmist ega ka funktsionaalsust. Hageja saab nõuda vaid vaheetappide täitmist ning hagejal on põhjust tasuda nende tööde eest, mis kuni lepingu ülesütlemiseni tehtud said. Tunnistaja XXX kinnitas, et mahuliselt olid tööd aktides märgitud mahus tehtud. Seetõttu tuli hagejal ka nende tööde eest tasuda. Kohus leiab, et kuivõrd aktides märgitud tööd olid tehtud, ei saa tasutud arveid käsitada lepingulise kahjuna (ega ka alusetu rikastumisena) ning kohus peab seda nõuet põhjendamatuks. Hageja saanud nõuda puuduste kõrvaldamist või parandustööde maksumuse hüvitamist nagu ehituslepingu II puhul, kuid sellist nõuet hageja ei ole esitanud. Kohus leiab, et võlgnikupoolse lepingurikkumisega on põhjuslikus seoses hoone konserveerimise kulud summas 29 600 eurot (II kd, t lk 57-71) ja hoonete valvamise kulud summas 34 360,20 eurot (I kd, t lk 30-56), sest kui võlgnik poleks lepingut rikkunud, poleks tõusetunud hagejale vajadust pooleliolevat ehitist konserveerida ega valvata – lepingu kehtimise ajal oli valdusega seotud riisiko võlgniku kanda (lepingu p 16.1). Antud kulu pidi olema võlgnikule ka ettenähtav. Kohus leiab samuti, et lepingurikkumisega on põhjuslikus seoses ekspertiiside tegemise kulud summas 13 000 eurot (II kd, t lk 16, 19, 21-22, 24, 26, 29,

116-193) ja õigusabikulud summas 10 349,13 eurot (II kd, t lk 17-18, 20, 23, 25, 27-28, 72-75), sest kui poleks olnud lepingu rikkumist, poleks olnud vajadust teostada ekspertiise ega kasutada juriidilist teenust. Suuremahuliste ehitustööde puhul on ekspertiisi tegemine ning õigusabi kasutamine põhjendatud. Kohus leiab, et ka need kulud pidid olema võlgnikule ettenähtavad. 07.12.2007 sõlmisid hageja ja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu üürilepingu XXX kooliruumide üürimiseks. Haridus- ja Teadusministeerium on nõudnud hagejalt leppetrahvi 15 110,70 eurot (II kd, t lk 76-90). Hageja leiab, et võlgnik on vastutav ka antud leppetrahvist tuleneva kahju suhtes. Kostjad vaidlevad sellele vastu. Kohus leiab, et võlgnik on vastutav antud leppetrahvist tuleneva kahju suhtes, sest tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-178-13 majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi. Võlgnik oli majandustegevuses tegutsev isik ning seega pidi võimalus, et koolimaja antakse rendile ning selle lepingu mittetäitmisest võib hagejale tekkida leppetrahvi nõue, ettenähtavaks. Kohus peab seda kahju põhjendatuks. Võlgnik vastutust ei vähenda see, et hageja pidi leppetrahvi maksma enda ainuaktsionärile (riigile). Kohus peab seega põhjendatuks hageja nõuet summas 102 420,03 eurot (13 000 + 34 360,20 + 29 600 + 10 349,13 + 15 110,70) ja põhjendamatuks sellest lepingust tulenevat ülejäänud nõuet. Hageja on nõudesummadest maha arvanud Swedbank AS-ilt sissenõutud garantii summas 339 421 eurot. Kohus võtab selle arvesse ning selle tehte tegemise tulemusena ei jää hagejale tunnustatavat nõuet. Kuivõrd ei ole põhinõuet, ei saa olla ka viivisenõuet. Seetõttu jääb ehituslepingust I tulenev nõue rahuldamata. Järgmisena käsitleb kohus ehituslepingut II, mis puudutas XXX kooli renoveerimist. Esimesena heidab hageja töövõtjale ette puudusi töös - vaegtööde kõrvaldamise ja ehitustööde lõpuleviimise kulud moodustuvad 240 715,87 eurot. Vaegtööd fikseeriti 14.04.2011 ülevaatusel (III kd, t lk 59-60, 75-80). Kostjad vaegtöid tunnistavad (VI kd, t lk 5). Kostjad märgivad, et hageja ei võimaldanud võlgnikul puudusi kõrvaldada. See väide ei ole aga kinnitust leidnud. 16.05.2011 kirjas palub hageja võlgnikul jätkata pooleliolevate ehitustööde ja vaegtööde teostamisega hiljemalt 18.05.2011 ja lõpetada kõik pooleliolevad tööd hiljemalt 17.06.2011. Samas kirjas märgib hageja, et juhul kui võlgnik ei suuda pooleliolevaid ehitustöid jätkata hiljemalt 18.05.2011, kavatseb hageja kaasata tööde lõpuleviimiseks täiendavaid töövõtjaid tuginedes ehituslepingu II p-le 12.6 (III kd, t lk 61-63). 01.06.2011 kirjas teavitas hageja, et kaasab pooleliolevate ehitustööde teostamiseks täiendavad töövõtjad (III kd, t lk 6466). Seega on hageja võlgnikule andnud võimaluse vaegtööd ise kõrvaldada. Pooled on nõustunud, et vaegtööde tegemise lõplik tähtaeg oli 10.05.2011 (VI kd, t lk 15). Ehituslepingu II p 12.6 kohaselt oli hagejal õigus ehitustööde mittetähtaegse ja/või nõuetekohase valmimise korral kaasata täiendavalt töövõtjaid. Hageja on seda ka teinud ning tasunud täiendavate töövõtjate esitatud arved (III kd, t lk 81-174). Hageja kahju suurus on 240 715,87 eurot, mille hüvitamise kohustus sama lepingupunkti järgi on võlgnikul. Kostjad ei ole esile toonud, et täiendavate töövõtjate tehtud tööd ei olnud asjakohased või seotud lepingulise eesmärgi saavutamisega. Seetõttu peab kohus neid töid vajalikeks ning võlgnikul on nende tööde kui lepingulise kahju hüvitamise kohustus.

Kohtu sellist järeldust ei väära ka kostjate väide, et ka selle ehitusprojekti dokumentatsioon oli puudulik ning tekkis ettenägematu lisa- ja muudatustööde tegemise vajadus. Analoogiliselt eelmise lepinguga oli ka selle lepingu puhul võlgnikul kohustus teha ise uuringuid ja projekteerimistöid hankedokumentides märgitud mahus (p 4.1), hagejal oli vaid informatsiooni andmise kohustus (p 5.1). Seega ei saa vabandavaks pidada seda, et ehitusprojekti dokumentatsioon oli puudulik. Puudulikust dokumentatsioonist tulenevat riisikot kannab võlgnik, kuna dokumentatsiooni koostamine oli võlgniku kohustus. Kostjad on esitanud teostatud tööde rahalise akti nr 18 ja nr 5, mille kohaselt oli muudatustööde kogumaht 27% lepingu mahust (VI kd, t lk 8-13). Kohtu jaoks ei tõenda need tõendid lepingulise kohustuse täitmise võimatust võlgniku poolt - aktides on märgitud teostatud tööd, samuti lisatööde maksumus, mida hageja on aktsepteerinud. Pigem näitavad need tõendid kui hästi on võlgnik suutnud täita p 4.1 kohustust kõik tööd õigesti projekteerida. Kostjad leiavad, et tänu lisa- ja muudatustöödele tuli pikendada ka lepingu tähtaega. Seda on võlgnik ka 28.10.2010 kirjaga palunud, mida hageja on aktsepteerinud pikendades lepingu tähtaega kuni 10.02.2011 (III kd, t lk 49-55). 09.02.2011 ei olnud aga ehitustööd ikkagi valmis (III kd, t lk 56-57), kasutusluba saadi 06.04.2011 ja 14.04.2011 teostati objektil ülevaatus tuvastades, et kõik tööd on lõpetamata (III kd, t lk 58, 61-63). Seega on hageja olnud nõus lepingu tähtaja pikendamisega võlgniku poolt märgitud ulatuses, kuid võlgnik ei ole sellele vaatamata töid lõplikult teostanud ning selle asemel lahkus objektilt. Kohtu hinnangul ei ole kostjate etteheited hageja suhtes põhjendatud ning lepingu (pikendatud) tähtaja rikkumise eest on vastutav võlgnik. Kostjate vastuväidete kohaselt ületab hageja vaegtööde kõrvaldamise ja ehitustööde lõpetamise kahju suurus lepinguhinna jääki ning seetõttu põhjendamata. Kohus kostjatega ei nõustu. Hagejal on õigus lepingulise eesmärgi saavutamisele. Ka lepingus olid pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus pooleliolevad või vaegtööd kolmandate isikute kaudu lõpetada ja võlgnik pidi hüvitama sellega seotud kahju. Võlgnikule pidi olema ettenähtav, et kolmandatelt isikutelt tööde tellimine võib olla kallim kui seda teeks võlgnik ise, sest lepingud kolmandate isikutega ei allu olemasolevale lepingulisele hinnaregulatsioonile, vaid turuhinnale. Kostjad väidavad, et hageja ei ole arvestanud tasumata arvet summas 33 101,16 eurot ja tasumata tööde jääki summas 62 946,60 eurot. Hageja väitel on aga kõik arved tasutud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks tasumata arveid. Kostjate sellekohane vastuväide on seetõttu tõendamata. Kohus peab hageja kahjunõuet summas 240 715,87 eurot põhjendatuks. Hageja nõuab leppetrahvi II etapi kasutusloajärgsete töödega hilinemise tõttu 67 päeva summas 56 626,39 eurot. Leppetrahv seondub just II etapiga (III kd, t lk 58), mitte I etapiga (III kd, t lk 48), mistõttu jätab kohus kostjate väited selle etapiga seotud asjaolude osas tähelepanuta. Kohtuistungil tunnistasid kostjad, et II etapi kasutusloaga hilineti 67 päeva. Ehtiuslepingu II p 5.10 järgi on hagejal leppetrahvi nõudmise õigus. Leppetrahvi suurus tuleneb p-st 12.3 ja moodustab 56 626,39 eurot. Kohus peab seda nõuet põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks ka leppetrahvi II etapi kasutusloajärgsete tööde tähtaegse teostamata jätmise eest summas 35 151,60 eurot. Kostjate vastuväidet, et võlgnik soovis töid ise teha on kohus eelpool käsitlenud pidades seda väidet põhjendamatuks. Ehituslepinguga II seonduvad ka kohtumenetluse-eelse õigusabi kulud summas 5 471,26 eurot (III kd, t lk 175-186). Kostjate vastuväited nendele kuludele on samad mis ehituslepingu I puhul

ning sama on ka kohtu argumentatsioon. Kohus jääb varemesitatud põhjenduste juurde ja leiab, et ka ehituslepingu II puhul on õigusabikulud põhjendatud. Hageja nõuab leppetrahvi garantiikirja ja pangagarantiiga viivitamise pärast. Kostjad vaidlevad sellele vastu. Garantii andmise kohustus tuleneb ehituslepingu II p-st 11.1. Vastavalt p-le 11.2 algab garantii tähtaeg ehitamise lõppemise päevast (s.o 2 ehitustööde etapi täieliku valmimise ja tellijale üleandmise päevast). Pangagarantii andmise kohustus tulenes p-st 11.5. Kostjad väitsid algselt, et võlgniku tegevus ehitusobjektil lõppes hageja initsiatiivil ja töödele teostatud 2-aastane garantii on samuti lõppenud, hiljem väitsid kostjad, et kuivõrd tööd ei lõppenud, ei tulnud garantiid anda (VI kd, t lk 5). Kohus kostjatega ei nõustu. Võlgnik on tööd objektil lõpetanud - pooled ei vaidle, et objekt vaadati üle 14.04.2011 ja vaegtööd tuli kõrvaldada 10.05.2011. Kohus nõustub hagejaga, et leppetrahvi tuleb arvestada alates 10.05.2011, mis oli viimane võlgniku poolt tööde teostamise tähtaeg - selleks ajaks tuli anda ka viidatud lepingu punktides märgitud garantii. Tähtaja rikkumisel oli hagejal lepingu II p 12.3 järgi õigus leppetrahvi nõuda. Kohus peab hageja leppetrahvinõuet summas 90 371,07 eurot alates 10.05.2011 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 17.04.2014 põhjendatuks. 30.08.2011 on Haridus- ja Teadusministeerium nõudnud hagejalt leppetrahvi summas 2 932,36 eurot (III kd, t lk 187-189). Kostjad vaidlevad sellele nõudele vastu. Analoogiliselt ehituslepinguga I peab kohus ka antud leppetrahvi nõuet samadel motiividel põhjendatuks. Seega peab kohus ehituslepingust II tulenevat nõuet summas 431 268,55 eurot (240 715,87 + 56 626,39 + 35 151,60 + 5 471,26 + 90 371,07 + 2 932,36) põhjendatuks. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet summas 431 268,55 eurot II rahuldamisjärgu nõudena. Nõue summas 1 040 172,38 eurot jääb rahuldamata. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st 1. Kuivõrd kohus ühest lepingust tuleneva nõude jättis rahuldamata ja teisest lepingust tuleneva nõude rahuldas, leiab kohus, et õige on jätta menetluskulud poolte enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.