Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-108340

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-15-108340 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 2 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.

XXXOÜ esitas 21.04.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiiremenetluse avalduse võlgnikult 5 911.88 euro saamiseks. Kohus tegi 23.04.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis on 23.04.2015 saadetud aadressile XXX. Kohus luges makseettepaneku kättetoimetatuks 24.04.2015 esitatud vastuväite alusel. Võlgniku XXXOÜ lepinguline esindaja XXX esitas 24.04.2015 nõudele vastuväite. 20.05.2015 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja avaldaja nõue anti Harju Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. XXXOÜ esitas 26.07.2015 Harju Maakohtule hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hageja taotleb kostjalt suuliselt sõlmitud alltöövõtulepingu alusel esitatud osaliselt tasumata arvest nr 304 tuleneva põhivõlgnevuse 5 911.88 euro, 24.07.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 323.36 euro ning lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatus määras tasumata põhivõlgnevuselt alates 25.07.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 17.08.2015 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 18.08.2015 hageja esitatud menetlusdokumendis märgib hageja, et ei välista kostjaga kompromissi sõlmimist ning palub kohtul teha tagaseljaotsus, kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta. Kohus on 27.08.2015 edastanud hagimaterjalid elektronposti aadressile XXX, millelt kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX kinnitas 31.08.2015 menetlusdokumentide kättesaamist. 21.09.2015 esitas kostja e-posti aadressilt XXX vastuse hagiavaldusele, millega vaidles hagile vastu ja soovis esitada vastuhagi. Kostja on seisukohal, et on tasunud kõikide teostatud tööde eest täielikult ja kokkulepitud hindade alusel ning hageja ei ole hagis kirjeldatud töid teostanud. Hageja poolt lõpetamata tööd lõpetati ettevõtte XXX OÜ poolt. Hageja esitatud töö

2-15-108340 lõppülevaatuse akti kinnitanud kostja töötajal XXX puudus õigus tööde lõppülevaatuse akti allkirjastada. Kostja töötajale XXX serveeriti akti allkirjastamise vajadust kui formaalsust. Tegelikult oli kostja töötaja XXX teadlik, et hageja ei teostanud vaidlusaluseid töid. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kulud hageja kanda ning esitas taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. 24.10.2015 esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles ei võta ühtegi kostja poolt esitatud väidet õigeks ning vaidleb nendele vastu, kostja vastuväited on põhjendamatud ja tõendamata. Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde ning esitas samuti taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus määras kohtuistungi ajaks 28.10.2015, kuid istung lükati edasi kostja esindaja haigestumise tõttu. 18.03.2016 määras kohus uueks istungiajaks 29.03.2016. 28.03.2016 e-kirjas palus kostja istungi edasi lükata, sest poolte vahel käib kompromissi arutelu. Kohus ei rahuldanud kostja taotlust istungi edasilükkamiseks. 29.03.2016 edastas kostja kohtule e-kirja, et hageja esindab ka teda istungil ning soovis 30 päeva aega kompromissi arutamiseks. Kohus teavitas kostjat 29.03.2015 e-kirjaga, et kui pooled koos istungi edasilükkamise taotlust ei esita, tuleb pooltel kohtusse ilmuda. Lisaks selgitas kohus, et kui keegi kostjat menetluses esindab, tuleb kohtule esitada esindaja volikiri ning haridust tõendav dokument. Samuti selgitas kohus asjaolu, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, siis teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 29.03.2016 kohtuistungile jättis kostja esindaja ilmumata. Hageja esindaja selgitas, et sai päev enne kohtuistungit kõne kostjalt, milles kostja pakkus välja, et istungit ei toimuks ja leiaks kompromisslahenduse. Hageja esindaja selgitas, et kostjal oli 1,5 aastat aega kompromisslahenduse leidmiseks, kuid juhul, kui seda tehakse viimasel minutil, ei saa seda tõsiselt võtta. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus selgitas, et pooltel on võimalik sõlmida kompromiss enne kohtuotsuse tegemist. Samuti selgitas kohus, et pooltel on võimalik kompromissi sõlmida kuni lahendi jõustumiseni. Kohus lahkus lahendit tegema. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu suuliselt sõlmitud alltöövõtulepingu alusel esitatud osaliselt tasumata arvest nr 304 tuleneva põhivõlgnevuse 5 911.88 euro ja 24.07.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 323.36 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt XXXOÜ hageja XXXOÜ kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (5 911.88 eurot) alates 25.07.2015 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 6 235.24 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda.

2-15-108340

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 450 euro väljamõistmiseks. Kuna kohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses, siis mõistab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 450 eurot. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-108340 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.