Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erika Scholler
Menetluse liik
Puudutatud (isa) Y
XXXXXXXXXXX),
lepinguline advokaat Aleksei Forstiman
(isikukood esindaja
Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
(isikukood
(laps),
Q
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. novembri 2022. a määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 2).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Y menetluskulud X kanda.
4.Maakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Jätta X avaldus lapsega suhtlemise korra muutmiseks läbi vaatamata.
Jätta Y menetluskulud X kanda.
Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
5.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud X kanda.
2-21-9375
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 10. juunil 2021 Harju Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik) vastu alaealise lapse Q-ga (laps) suhtlemise korra muutmiseks.
2.11. aprillil 2022 teatas avaldaja, et avaldaja ja laps elavad juba kaheksa kuud Limassolis (Küpros) ning ei plaani Eestisse tagasi tulla. Maakohus selgitas avaldajale, et kui avaldaja soovib viia asja arutamist teise liikmesriigi kohtusse, tuleb selle kohta esitada avaldus. Samuti selgitas kohus, et kui avaldaja ei pea võimalikuks menetluse jätkumist, võib ta avalduse tagasi võtta või sellest loobuda. Maakohus selgitas, et kuna avalduse asjaolud on muutunud, tuleb avaldajal esitada kohtule avalduse terviktekst, mis kajastab muutunud asjaolusid (lapse elukoht). Avaldaja ei soovinud avaldust tagasi võtta, vaid selgitas, et soovib suhtlemise korra muutmist, kuid ta ei saa seda esitada, sest ta ei suhtle lapse isaga ning ei tea tema materiaalseid võimalusi lapse külastamiseks. Avaldaja leidis, et kõige õigem on kohtualluvuse muutmise või suhtluskorra ettepaneku tegemine lapse isa poolt. Avaldaja palus viia menetluse Küprosele.
3.Lapse isa leidis vastuses lapse ema seisukohale, et isegi kui laps on asunud elama teise Euroopa Liidu liikmesriiki, siis säilib lapse varasema alalise elukohariigi kohtualluvus. Tõendamata on, et lapse harilikuks viibimiskohaks on Küpros. Lapse isa palus jätta avalduse rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 11. novembri 2022. a määrusega avalduse läbi vaatamata ning menetluskulud meneltusosaliste endi kanda, v. a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-i 2 alusel läbi vaatamata, kui ilmneb, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Avaldaja on oma seisukohas kinnitanud, et avalduses esitatud nõue ei ole enam asjakohane ning möönab, et tema ei saa nõuet muuta. Seega ei ole avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Nõude esitamine on avaldaja ülesanne ning selle formuleerimist ei saa panna
2-21-9375 puudutatud isikule. Seetõttu ei ole põhjendatud ka asja arutamise üleviimine teise liikmesriigi kohtusse.
6.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku selgituste kohaselt tuli menetluskulud jätta avaldaja kanda, kuna maakohus jättis avalduse läbi vaatamata. Avaldaja esitas alusetu avalduse ning eksitas menetluse ajal kohut lapse ja isa suhete osas. Puudutatud isik pidi vastama avaldaja alusetutele väidetele, mistõttu tekkisid puudutatud isikul menetluskulud.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
9.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 kohaselt vaidlustatud osas tühistada ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda.
13.Kolleegiumi hinnangul on maakohus praegusel juhul TsMS § 172 lg 1 alusel jätnud menetluskulud ekslikult menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui avaldus jääb rahuldamata hagita menetluses, mida saab algatada üksnes avalduse alusel, jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 ei reguleeri aga seda, kelle kanda jäävad menetluskulud juhul, kui hagita menetluse avaldus jääb läbi vaatamata. Hagita menetluse avalduse läbi vaatamata jätmise korral saab kohus jaotada menetluskulud muu hulgas TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, ega pea lähtuma eeldusest, et lapsesse puutuvates asjades kannab kumbki vanem enda menetluskulud ise (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 13).
14.Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et esitatud hagita menetluse avaldus jäi läbi vaatamata ning avaldaja esile toodud asjaolud jäid tuvastamata. Avaldaja esitas avalduse sooviga vähendada lapse ja isa kohtumiste pikkust ja sagedust põhjendusega, et lapse isa on vaimselt ebastabiilne ning lapsele ei ole turvaline isaga suhelda. Avaldaja ei suutnud menetluses tõendada, et lapse isal on vaimse tervise probleemid ning et isa on lapsele ohtlik. Nii esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlused (vt Harju Maakohtu 06.07.2021. a määrus ning 27.02.2021 määrus) kui ka kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramise taotluse jättis maakohus rahuldamata (vt Harju Maakohtu 19.08.2021 a määrus).
2-21-9375
15.Eelnevaid asjaolusid arvestades peab kolleegium õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt avaldaja kanda.
16.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud samuti avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
17.Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust, määrab maakohus menetluskulud TsMS § 177 lg 2 kohaselt rahaliselt kindlaks pärast lahendi jõustumist (vt Riigikohtu 13. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794 p 14). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.