2-14-22293/29 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

lepingu p-ist 2 tulenevat ostuhinna tasumise kohustust. Hageja luges lepingu oluliseks rikkumiseks asjaolu, et kostja ei ilmunud notari juurde asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kohus nõustus hagejaga, et kostja on oma lepingulisi kohustusi oluliselt rikkunud ja seega oli hageja õigustatud lepingust taganema. Hageja on 08.05.2014 lepingust taganemise ja leppetrahvi nõude avalduse kostjale kätte toimetanud hiljemalt 15.05.2014. Kostja on hagejale vastanud, et ta ei nõustu leppetrahvi nõudega ja ülesütlemine pole kehtiv (tl 25). Hageja on leidnud, et kostja sai taganemisavalduse kätte hiljemalt 09.05.2014, s.o järgmisel päeval pärast selle koostamist. Kohus leidis, et hagejapoolne avaldus lepingust taganemiseks tuleb lugeda kostja poolt kätte saaduks alates 15.05.2014, s.o päeval, millal kostja vastas esitatud avaldusele. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude. Kostja ei ole leppetrahvi suurusele vastuväited esitanud, kuid kohtuvaidlustes märkis, et ta taotleb leppetrahvi vähendamist. TsMS § 402 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kohus leidis, et antud juhul puuduvad TsMS §-s 437 sätestatud alused asja arutamise uuendamiseks. Kuna kostja esindaja tõi kohtuvaidluste käigus esile asjaolu, millele ta ei olnud varem viidanud, jättis kohus esitatud väite tähelepanuta. Kohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes seoses hageja poolt lepingust taganemisega 15.05.2014 ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 8000 eurot. Hageja on esitanud viivise nõude. Kuigi kostja ei ole viivise nõudele vastuväiteid esitanud, leidis kohus, et viivist tuleb arvestada alates 22.05.2014, sest kostja sai hageja lepingust taganemise ja viivisenõude avalduse kätte 15.05.2014, avalduses oli hageja poolt antud tasumise tähtaeg 7 päeva ning viivist saab arvestada alates 22.05.2014. Kohtu arvutuste kohaselt on kostja kuni 13.06.2014 olnud viivituses 23 päeva, seega on viivise summa 41,58 eurot (50,63: 28=1,808; 23x1,808=41,584). Kohus leidis, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista viivitusintress rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.06.2014 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus leidis, et põhjendatud hageja menetluskulu on tasutud riigilõiv 425 eurot (tl 17). Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist OÜ Advokaadibüroo In Jure poolt esitatud arve nr 44/2014 alusel summas 1 800 eurot (sh käibemaks 300 eurot). Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et õigusabi on osutatud ajamahuga 15 tundi ning tunnitasu hinnaks on 120 eurot. Esitatud avaldusest ja arvest nähtuvalt sisaldab tunnitasu ka käibemaksu. Kuna hageja palus enda kasuks kostjalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga, pidi hageja tulenevalt TsMS § 174 lg 10 käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei saa esindajakuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole seda teinud. Seega arvestas kohus lepingulise esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta, mis kohtule esitatud arve arvestuse järgi on 100 eurot tunnis, mis ei ole kõrgem keskmisest tunnihinnast. Kohus luges põhjendatuks ja vajalikuks õigusabile kulunud ajaks 10 tundi. Kohus luges põhjendatuks ajakuluks istungil osalemise eest 11.02.2015 ajakuluga 1 tund. Kohus vähendas muus osas õigusabile kulunud aega. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1 425 eurot.

10.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus hindas hageja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud summas 1425 eurot (sh riigilõiv 425 eurot ja esindaja tasu 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta)) ja mõistis need kostjalt hageja kasuks välja. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud väite, et põhjendatud ja mõistlikud kulud on 6,3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus menetluskulude suuruse hindamisel on kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga ja põhjendatud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud otsuses kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks ringkonnakohtus esindaja õigusabi kulu 720 eurot (koos käibemaksuga, 5 h). Ringkonnakohus märgib, et kohus mõistab hageja ringkonnakohtus kantud põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Hageja esindaja tunnihind 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta) ei ole ringkonnakohtu arvates ülemäärane. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 3,30 tunni ulatuses summas 420 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et üldjuhul peaks asja materjalidega tutvumisele ning esmasele õiguslikule analüüsile, aga ka kliendiga suhtlemisele ning talle õigusliku olukorra selgitamisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Ringkonnakohus jätab põhjendatud ja vajalikuna arvestamata ajakulu, mis hageja esindajal on kulunud eelnimetatud tegevustele ehk kulu 1 tunni ja 30 minuti ulatuses (apellatsioonkaebuse läbitöötamine ja konsultatsioonid kliendiga). Ringkonnakohus määrab kindlaks hageja ringkonnakohtus kantud põhjendatud menetluskulud summas 420 eurot. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku summas 1845 eurot (1425 eurot + 420 eurot). Ringkonnakohus mõistab Kristjan Võrnolt välja Graborg OÜ kasuks viivise menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.