Otsuse avalikult teatavaks 06. aprill 2016, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohtuasi
KÜ Põhja hagi võõrandamiseks
Hagi hind
3500 eurot
S.
G.
vastu
korteriomandi
15.03.2016 Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende Hageja: KÜ Põhja (RK xxx, asukoht Põhja allee 5-39, 30324 Kohtla-Järve) esindajad Hageja lepinguline esindaja: S. G. (e-post [email protected] ) Kostja: S. G. (IK xxx, elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ Põhja hagi.
2.Kohustada S. G.it (IK 35809142240) võõrandama talle kuuluv korteriomand asukohaga Põhja allee 5-60, Kohtla-Järve (registriosa number xxx).
3.S. G.il on korteriomandi vabatahtlikult võõrandamiseks aega 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul talle kuuluvat korteriomandit ei võõranda, võõrandada Põhja allee 5-60, Kohtla-Järve (registriosa number 1258107) asuv korteriomand täitemenetluse korras. Menetluskulude jaotus
5.Välja mõista S. G.ilt KÜ Põhja kasuks menetluskulud 617 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 12 eurot, tõlkekulud 50 eurot ja õigusabikulu 255 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-15-15554 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas hagi kostja vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja S. G.i omandis korteriomand asukohaga: xxx (registriosa nr 1258107). Elumajas on moodustatud KÜ PÕHJA (RK xx), kes teostab elamu haldamist ja majandamist. Kostja on korteriühistu liige. Kostja on kohustatud täitma KÜ põhikirja punktis 4.2 loetletud kohustusi 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja rikub teiste korteriomanike õigusi: korraldab joominguid, korter on antisanitaarses seisundis; korteris elavad ebaseaduslikult kolmandad isikud ning kostjal on seisuga 01.10.2015 majandamiskulude võlgnevus 324, 79 eurot perioodi 31.12.14-30.09.15 eest. Kostjat on korduvalt hoiatatud vajadusest täita oma kohustused korteriomanikuna. Korteriomanike 15.06.2015 üldkoosolekul otsustati, et korteriomanikud ei pea võimalikuks kostja edasist kuulumist hageja korteriomanike hulka ning et kostjal tuleb sundvõõrandada talle kuuluv korter. Koosolekul osales 60 ühistuliikmest 33. Otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud liikmed. Nõue korteriomandi võõrandamiseks esitati kostjale 26.01.2015, milles märgiti et kui kostja omandi võõrandamise nõuet ei täida, esitatakse hagi kohtusse. Kostja on nõude allkirja vastu kätte saanud.
KOSTJA VASTUS
2.Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse sai kostja kätte isiklikult allkirja vastu 23.10.2015 (tl 83). Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust hagile.
KOHTUISTUNG
3.15.03.2016 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja selgitas, et teisi võlgnikke peale kostja ei ole. Kostja ei maksa vee eest, kuid korteris elab mitu inimest. Tarakanid on ainult kostja korteris. Probleemid algasid pärast kostja ema surma. Varem maksis arved kostja ema ja hoolitses puhtuse eest. Anda kostjale mõistlik aeg, 1 kuu korteri vabatahtlikuks võõrandamiseks. Kui kostja seda ei tee, siis on korteriühistul õigus pöörduda kohtutäituri poole.
4.Kostja ei ole nõus hageja nõuetega. Elab korteris koos vennaga. Kõik on korras ja arved makstud. Tal on teistsugused arved, kui kohtule esitati. Kui tema juures käis politsei ja piirkonna juht, probleeme ei olnud. Terve maja on tarakane täis. Tunnistab, et tema korterit on käidud desinfitseerimas mitmeid kordi. Kuid mitte ainult tema, vaid ka teiste kortereid. Korteris elektrit ja gaasi ei ole. Elektri võlg 21.01.2016 seisuga on 825 eurot, mis on tekkinud alates septembrist 2014. Tunnistab, et pildid on tehtud tema korterist. Korteriühistu koosolekutel ei käi.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, uurinud tõendeid ja kuulanud menetlusosalised kohtuistungil ära, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja omandis on korteriomand asukohaga: Põhja allee 5-60, Kohtla-Järve (registriosa nr 1258107) (tl 28) ning kortermajas on moodustatud KÜ PÕHJA (RK 80038057) (tl 27). Korteriomandi võõrandamise kohustuse sätestab korteriomandiseaduse (KOS) § 14, mille lõige 1 järgi, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse
2-15-15554 kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 3 kohaselt otsustavad eeltoodud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest. KOS § 14 lg-s 5 märgitakse, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5 alusel hagi esitada ka korteriühistu (RKTKo 3-2-1-187-12 p 14).
6.Korteriomandi võõrandamise nõude on esitanud korteriühistu. Kostja ei ole osutanud sellele, et KÜ üldkoosolekul osalenud korteriomanikele kuulub vähem kui pool korteriomanditest või otsuse poolt ei olnud enamik üldkoosolekul osalenutest. Korteriomanike 15.06.2015 üldkoosoleku otsusega otsustati, et korteriomanikud ei pea võimalikuks kostja edasist kuulumist hageja korteriomanike hulka ning et kostjal tuleb sundvõõrandada talle kuuluv korter. Koosolekul osales 60 ühistu liikmest 33 ja otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud liikmed (tl 29). Kostja ei ole korteriomanike otsust vaidlustanud ega korterit võõrandanud. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS §s 11 loetletud kohustused, on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist (KOS § 14 lg 2 p 13). Korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud.
7.Hageja tugineb asjaolule, et kostja on korduvalt rikkunud teiste korteriomanike suhtes oma kohustusi (lärm, kaklused, joomingud nii öösel kui päeval, korteris on putukad, majandamiskulude võlgnevus rohkem kui aasta eest). Kostja väitel on tal korteris kõik korras. Kostja on teadlik võõrandamisnõude aluseks olnud etteheidetest ning kostjale on mitmel korral antud aega olukorra parandamiseks. Toimiku materjalides olevate kahjuritõrje aktidega (tl. 4145) ja fotodega kostja korterist (tl. 57, 58) on tõendatud, et kostja korter on äärmiselt halvas seisus, korteris on mustus ja kahjurid. Kohtuistungil selgus, et korteris puudub ka elekter ja gaas. Teiste korteriomanike poolt Ida Prefektuurile esitatud avaldusest nähtub, et korterist tuleb trepikotta ebameeldivat lõhna ja lapsed kardavad trepikotta siseneda (tl. 46). Hageja väitel ööbivad kostja alkoholijoobes sõbrad trepikojas. Kostja väitel ta ei tea miks sõbrad trepikojas ööbivad ning tüli tekkimisel saadab ta nad korterist välja.
8.Kohtu hinnangul on kostja rikkunud oma kohustust hoida korras tema kaasomandi reaalosaks olev korter ning kostja on viinud selle ebasanitaarsesse seisundisse, mis omakorda on toonud kaasa teisi korteriomanikke oluliselt häirivad mõjud, mis ületavad tavakasutusest tekkiva lävendi. Samuti on kostja rikkunud KOS § 11 lg 2 sätestatud kohustust tagada, et tema külalised ei häiriks teisi korteriomanikke. Selline tegevus näitab kostja hoolimatust teiste korteriomanike suhtes. Korteriomanik on kohustatud nii korteriomandi reaalosa, kui ka kaasomandi osa kasutama nii, et oleks välistatud tõsine ebameeldivus ja negatiivne mõju teiste korteriomanike elukvaliteedile. Kostja pole esitanud ühtegi väidet, et ta on püüdnud korterit korrastada ja puhastada ning võtnud ise midagi ette kahjuritest vabanemiseks. Lisaks on kostja olnud majanduskulude tasumisega viivituses rohkem kui aasta (tl. 82). Korteriomandi võõrandamisele sundimine on küll äärmuslik abinõu, kuid eeltoodu alusel leiab kohus, võttes arvesse vastukaaluks olevat kostja huvi korteris elada, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
2-15-15554
9.Hageja arvates tuleb kostjale anda korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab arvestades korteri seisukorda ja nõudlust Kohtla-Järve korterite osas, et nimetatud tähtaeg on asjaolusid arvestades liiga lühike, Vabatahtliku täitmise tähtaega tuleb pikendada kuni 2 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud aega peab kohus mõistlikuks ajaks, mille jooksul on kostjal võimalik vabatahtlikult kohustus täita. Kostja võib korteriomandi võõrandada mis tahes viisil (müüa, kinkida). Tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 126 lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Hageja ei ole korteriomandi väärtust märkinud. Hagis on märgitud tsiviilasja hinnaks 3500 eurot (tl 6). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 847 eurot sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud tunnihinnaga 90 eurot kokku 547 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et hageja tunnihind 90 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Tasu 210 eurot dokumentidega tutvumise, konsultatsiooni ja hagi koostamise eest 2, 20 tundi, on põhjendatud osaliselt. Kohus loeb dokumentidega tutvumise ja konsultatsioonile kulunud aja, hagi koostamise aja sisse so 1, 40 tundi tasu 150 eurot. Menetlusse võtmise määrusega tutvumise ja vastuse (menetluskulude nimekirja) koostamine (tl 72) kokku 25 min, tasu 37, 50 eurot; kohtumine kliendiga, konsultatsioon, toimiku materjalidega tutvumine enne kohtuistungi toimumist 50 min, tasu 75 eurot, menetluskulude nimekirja koostamine 25 min tasu 37,50 eurot (tl 92) ei ole põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb põhjendatud ajaks 25.01.2016 ja 10.02.2016 koostatud dokumentaalse tõendi taotluste koostamise eest (tl 80, 86) kokku 10 minutit 25 minuti asemel, tasu 15 eurot. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 11.00 ja lõppes 11.45 (tl 90). Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks koos ettevalmistusega kohtuistungiks 60 min, tasu 90 eurot. Kohus leiab, et tasu dokumentide tõlkimisele 5 lk, tasu 50 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulu 12 eurot (päring kinnistusraamatusse 7 eurot ja äriregistrisse 5 eurot) on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks kokku 317 eurot 547 euro asemel. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 617 eurot, sh. riigilõiv 300 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 12 eurot, tõlkekulud 50 eurot ja õigusabikulu 255 eurot.
2-15-15554
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.