X avaldus Y vastu vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning isa ja laste suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Y (Y) avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.05.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Avaldaja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II F (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikutele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2022 määrus osas, millega maakohus rahuldas X avalduse (resolutsiooni p 1); lõpetas X ja Y ühise hooldusõiguse laste C ja F viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ning andis laste C ja F viibimiskoha (sh elukoha) määramise ainuhooldusõiguse X-le (resolutsiooni p 1.1).
Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning rahuldada X avaldus suhtlemiskorra määramiseks osaliselt. Muuta Harju Maakohtu 30.05.2022 määruse punktides 1.2 ja 1.2.1-1.2.5 kindlaksmääratud suhtlemiskorda vastavalt tervikresolutsiooni sõnastusele. Jätta muus osas Harju Maakohtu 30.05.2022 määrus muutmata. Rahuldada Y määruskaebus osaliselt. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda.
8.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
8.1.Jätta rahuldamata X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
8.2.Rahuldada X avaldus lastega suhtlemiskorra määramiseks osaliselt ning määrata kindlaks vanemate X ja Y suhtlemiskord laste C ja F-ga järgmiselt:
8.2.1.Lapsed elavad kahel järjestikkusel nädalal ema juures ja seejärel kahel järjestikkusel nädalal isa juures.
8.2.2.Lapsed veedavad pühad selle vanemaga, kelle juures parasjagu elavad.
8.2.3.Isadepäeva veedavad lapsed isaga, emadepäeva veedavad lapsed emaga.
8.2.4.Laste sünnipäevadel on eemalviibival vanemal õigus lastega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku leppima vanemaga, kelle juures lapsed parasjagu elavad.
8.2.5.Laste sünnipäevapeod korraldab see vanem, kelle juures lapsed graafikujärgselt viibivad, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.
8.2.6.Isa sünnipäeva XX.XX veedavad lapsed alati isaga ja ema sünnipäeva XX.XX veedavad lapsed alati emaga.
8.2.7.Vanemad suhtlevad lastesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti või sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades vanemad helistavad teineteisele ja vastavad kõnele.
8.2.8.Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkuleppe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja sms-i teel.
8.2.9.Kui vanem ei saa kokkulepitud ajal lastega kohtuda (laste haigus, vanema hõivatus, vms objektiivne põhjus), teavitab ta teist vanemat sellest vähemalt 2 päeva ette. Ärajäänud kohtumised asendatakse.
8.2.10.Kumbki vanem ei takista laste ja eemalviibiva vanema suhtlemist sidevahendi teel.
8.3.Jätta Y avaldus rahuldamata.
8.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja I, laste ema) esitas 21.11.2021 Harju Maakohtule avalduse Y (avaldaja II, laste isa) vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning isa ja laste suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Laste ema palub lõpetada ühine hooldusõigus laste F ja C suhtes laste eluja viibimiskoha määramise osas ning anda selles osas ainuhooldusõigus üle emale. Lisaks palub ema määrata kindlaks laste suhtlemiskord isaga. Avalduse kohaselt said laste ema ja isa tuttavaks 2013. aastal ning algul olid nende suhted head. Hiljem hakkas ema märkama, et isal on probleeme alkoholi tarvitamisega. Laste ema oli 2013. aastal lapseootel, kui laste isa kasutas tema vastu esimest korda tüli käigus füüsilist jõudu. Pärast juhtumit isa vabandas ning ühiselt otsustati, et ta peab laskma endale panna alkoholivastase ampulli. Ta ei joonud umbes poolteist aastat. Poolteist aastat hiljem astus laste ema majanduskooli. Laste isa oli sellele vastu ja leidis, et abikaasa peab olema koduperenaine. Laste isa hakkas uuesti alkoholi tarbima, jättes lastega tegelemise üksnes ema õlgadele. 2016. aastal otsustas laste ema abielu lahutada, kuid selgus, et ta ootab teist last. Seetõttu otsustati kokku jääda. Laste ema müüs Maardu linnas korteri ja ostis korteri Lasnamäel, lõpetas õpingud ning sünnitas noorema lapse. Laste isa alkoholi tarvitamisega kaasnes laste ema alandamine ja allasurumine. Isa rõhutas ema asjatundmatust ja sõltuvust isast, jättes lastega tegelemise üksnes ema hooleks. 2018. aastal palus laste ema isal välja kolida. Mõlemad lapsed jäid elama emaga. Laste isa ei osalenud kasvatamises ega toetanud lapsi rahaliselt. Ema läks tööle, kuid kaotas mitu töökohta, sest pidi lastega tihti haiguslehel olema. Isa ei olnud nõus lastega tegelema ja laste emal puudus ka muu tugivõrgustik. Vanemad sõlmisid 2020. aastal kokkulepe, mille kohaselt läks otsustusõigus laste elukoha määramise üle isale ning emaga suhtlemise osas lepiti kokku suhtlemiskord. Vanemad leppisid kokku, et kui kokkulepe lõpeb kehtivusaja möödumisel, registreeritakse laste uus elukoht ema juures. Alguses suhtlemiskord toimis ning ema nägi lapsi regulaarselt. Mõne aja möödudes hakkas laste isa emaga jälle halvasti käituma (alandamine, pretensioonid, psühholoogiline survestamine, ema elamistingimuste naeruvääristamine), suhtlemiskorda rikkuma ja lastega manipuleerima. Kui kokkuleppe kohaselt oli emal õigus lastega kohtuda, pakkus isa lastele emaga kohtumise asemel nt basseini ujuma minemist või millegi ostmist. Emale teatas aga isa, et lapsed ei taha temaga kohtuda. Hetkel puudub laste emal võimalus lapsi näha. Isa arvab, et tal on õigus kõiki lastega seotud küsimusi ise otsustada ning ta ei pea emale mingeid selgitusi ega infot andma. Laste isa sõnakasutus ja laste ema alandamine ei ole kohane käitumine. Laste isal on uus elukaaslane ning probleem alkoholi liigtarvitamisega on jäänud tahaplaanile. Laste isa suhtes on algatatud kriminaalasi seoses ebaseadusliku jälitamise pealtkuulamisseadmete paigaldamisega laste ema korterisse pärast lahkuminekut.
ja
Kui laste ema hilineb kohtumisele, ei anna laste isa talle võimalust kohtuda lastega samal päeval hiljem, väites, et dresseerib sellega ema. Sama juhtub, kui ema hilineb lastele helistamisega. Isa ei anna vanema lapse käsutusse ema kingitud telefoni. Laste isa ei pea kinni kokkulepetest, mistõttu
on luhta läinud ka ema puhkuseplaanid. Isa ei anna vanemale lapsele kaasa kõiki vajalikke asju, nt õpikuid, leides, et laps peab oma asjade eest ise vastutama. Laste isa ei ole nõus arvestama ema töögraafikuga ning ta ei pea vajalikuks laste ema laste haigestumise või nende tervisliku olukorra kohta informeerida. Isa nimetab emapoolset vanaema rumalaks. Laste isa ei ole nõus arutama noorema lapse üleviimist lasteaia teise rühma, kus tema õpetajaks ei oleks lapse isa uus elukaaslane. Ema leiab, et isa ei ole võimeline laste emaga ühist hooldusõigust teostama ega koostööd tegema. Laste isa kuritarvitab hooldusõigust, mistõttu tuleks see lõpetada. Hooldusõiguse osaline lõpetamine ja emale üleandmine aitaks ära hoida tarbetuid vaidlusi ning see kaitseks laste huve. Ema omalt poolt aktsepteerib täielikult laste isa. Vaid ema suudab tagada laste suhtlemise ja normaalsete suhete olemasolu mõlema vanemaga.
2.Laste isa esitas 05.01.2022 seisukoha ning avalduse, milles palub jätta laste ema avaldus rahuldamata, lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskohaga seonduvates küsimustes ja anda lõpetatud osas ainuhooldusõigus laste isale. Pärast vanemate lahkuminekut elasid lapsed kaks nädalat ema ja kaks isa juures. See tekitas lastes segadust, sest nad pidid oma asju pidevalt kaasas kandma. Seepeale tegi isa ettepaneku, et lapsed elavad ema juures ja isa maksab elatist, või elavad lapsed isa juures ja ema kohtub lastega. Ema otsustas, et lapsed elavad isa juures. Lapsed elavad isa juures, kuna ema elustiil oli selline, et emal oli raske taastuda pärast neid kahte nädalat, kui lapsed olid isaga koos. Fl olid peale kahenädalast emaga viibimist vigastused ja pikad mustad sõrmeküüned. Isa sõnul joob ema alkoholi. Isa pole kunagi takistanud ema ja laste suhtlemist. Isa on pakkunud emale lastega suhtlemist ka nädala sees, aga ema ei haara sellest võimalusest kinni. Laste ema oli juba enne isaga kohtumist suitsiidne. Kui ema oli C-ga kolmandat kuud rase, püüdis ta endalt tablette süües elu võtta. Ema ei suuda enda tervislikust seisundist tulenevalt laste eest hoolitseda. Lapsed ei soovi emaga elada. Nad on nõus veetma kaks päeva ema juures, kuid elada tahavad isaga. Ema ei suuda laste juuresolekul end vaos hoida, väljendab end ebaviisakalt, karjub sageli, ei suuda lastega ühist keelt leida ning võib ka isiklikuks minna. Laste ema surub enda arvamust peale ega hooli laste huvidest. Seega ei ole võimalik laste ühist hooldusõigust teostada.
3.Lasnamäe Linnaosa Valitsus leiab, et laste viibimiskoha küsimustes tuleks vanematel laste huvides omavahel kokkulepe saavutada. Laste huvides on elada ühes kodus ja teise vanemaga suhelda regulaarse graafiku alusel. C koolikohustuse täitmiseks on tema huvides elada ühes kohas isa juures ja üle nädala nädalalõpud veeta emaga. Samamoodi on ka F-le mõistlikum esmaspäevast reedeni elada isa juures ja üle nädala nädalavahetustel viibida ema juures. Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetab laste ema avaldust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, kuid võttes arvesse laste praegust elukorraldust ja arvamust, ei toeta ainuhooldusõiguse andmist emale laste viibimiskoha määramise osas.
4.Lastele määratud esindaja on seisukohal, et laste ema ja isa võiksid läbida kas perenõustamise või tegutseda tõsiselt lastega suhtlemise küsimuse lahendamisel kompromissi saavutamiseks. Laste esindaja ei leia, et laste huvides oleks vajalik vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine.
5.Laste ema palub jätta isa avalduse rahuldamata. Lapsed on liiga väiksed selleks, et valida, kellega nad elada soovivad. Neile on lihtne survet avaldada ning nende tunnete ja soovidega manipuleerida. Piisab sellest, et nad puhkusele kaasa võtta, lõbutseda ja öelda, et nii jääb alati, kui nad isaga koos elada soovivad. Isa on lastele palju kordi öelnud, et ema ei armasta neid. Sageli on lapsed emale
süüdistavas vormis öelnud, et ema ei tulnud neile järgi, kuna ei armasta neid. Tegelikult isa lihtsalt ei andnud emale lapsi. Ka laste vanaema (laste isa ema) on lastele rääkinud, et ema on süüdi selles, et vanemad enam koos ei ela, ja et ema on paha naine. F tahab isaga elada, kuna isa viib ta autoga lasteaeda ja lubas maja osta. C soovib elada isaga, kuna ema korteris ei olevat puhas, kuigi see ei vasta tõele. Isa nimetab ema laste kuuldes mustaks, millega mõjutab lapsi.
6.12.04.2022 ärakuulamisel jäid pooled oma avalduste juurde. Isa selgitas, et ema saab lastega suhelda, kuid ainult üle nädala nädalavahetustel, sest nädala sees käib laps koolis. Koolivaheajal olid lapsed emaga. Isa sõnul pole lastel midagi ema juures käimise vastu, kuid nad ei taha emaga elada. Ema selgitas, et kohtumiste võimaldamine on toimunud kohtumenetluse ajal. Muidu kirjutab isa pidevalt, et lastel on tervisega midagi viga, mistõttu jäävad kohtumised ära. Ema sõnul sõitis isa koos lastega ema loata Euroopa piires välismaale. Tagasi tulles vahetas isa elukohta, aga ei andnud emale sellest teada ega küsinud ema arvamust. Laste isa kirjutas talle SMS-ides, et paigaldas ema koju kaamerad ja jälgis teda mitmeid aastaid, sh koos sõpradega. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas 30.05.2022 määrusega laste ema avalduse ning lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ja andis laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise ainuhooldusõiguse laste emale. Isa avalduse jättis maakohus rahuldamata. Lisaks määras maakohus isa suhtlemiskorra lastega kindlaks järgmiselt: - Üle nädala igal nädalavahetusel reedel võtab isa kell 18.00 lapsed laste elukohast (või muust kohast, kus lapsed tol hetkel viibivad) ja toob tagasi ema juurde koju pühapäeval kell 18.00. - Lapsed viibivad isa juures paaris aasta jõulupühadel (24.12, kella 18.00 - 25.12, kella 18.00-ni) ning paaritu aasta jõulupühadel ema juures (24.12-25.12). - Aastavahetustel lapsed viibivad ema juures paaris aasta aastavahetused (30.12, kella 18.00 - 02.01, kella 18.00-ni) ning paaritu aasta aastavahetused isa juures (30.12-02.01). - Isadepäeva veedavad lapsed isaga, emadepäeva veedavad lapsed emaga. Isa võtab lapsed kell 18.00 nende elukohast ja toob lapsed elukohta tagasi järgmisel päeval kell 18.00. - Laste sünnipäeval on isal õigus lastega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku leppima emaga. - Laste sünnipäevapeod korraldab see vanem, kelle juures lapsed graafiku järgselt viibivad, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. - Isa sünnipäeva XX.XX veedavad lapsed alati isaga ja ema sünnipäeva XX.XX veedavad lapsed alati emaga. - Vanemad suhtlevad lastesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti või sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades vanemad helistavad teineteisele ja vastavad kõnele. - Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkuleppe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms-i teel. - Kui vanem ei saa kokkulepitud ajal lastega kohtuda (laste haigus, vanema hõivatus vms objektiivne põhjus), teavitab üks vanem teist vanemat sellest vähemalt 2 päeva ette. - Kumbki vanem ei takista laste ja eemalviibiva vanema suhtlemist sidevahendi teel. Maakohus leidis, et vanemad ei ole võimelised teostama ühist hooldusõigust ilma laste huvisid kahjustamata. Maakohus tuvastas, et ühise hooldusõiguse teostamine on võimatu laste isa käitumise tõttu. Laste isa on teatanud emale, et laste ema pole mitte keegi, et tema küsimustele vastata, ja ta ei ole kohustatud suhtlema laste teemal emaga. Isa ei ole teavitanud laste ema laste asukohast, on sõitnud lastega välismaale ilma ema nõusolekuta ja ema teavitamata, vahetanud elukohta sellest emale teada andmata. Ema sai elukoha vahetusest teada kolm nädalat hiljem, kui isa lubas lastega suhelda. Isa on emale kirjutanud, et ei kavatse lapsi emale anda, aga nad võivad
tulla külla, kui nad soovivad ja on terved. Laste isa ei andnud lapsele ema ostetud telefoni, et ema saaks lapsega suhelda. Kui ema on hilinenud lastele järele tulemisega või helistamisega nt 6 minutit, on järgnenud isa halvustav suhtumine ning ema ja laste suhtlemise takistamine. Lisaks laste ema pidevale solvamisele on laste isa kirjutanud ka solvavalt manalateele läinud laste vanaema kohta. Laste isa suhtes on laste ema avalduse alusel algatatud kriminaalasi ebaseadusliku jälitustegevuse kohta. C on põhjendanud määratud esindajale soovi isa juures elada, sest isa viib teda kooli ja koos isa elukaaslase Z-ga teeb isa ka süüa. Isaga käidi muinasjutumaal ja elati hotellis. F-ga pikemat juttu rääkida ei õnnestunud, kuna ta oli liiga häbelik. Lastekaitsespetsialistile ütles C, et talle meeldib rohkem isa juures olla, kuna lastega tegeletakse ja toit on maitsev, isa korteris on puhtam ja ilusam. Ema töötab palju kodus ja mängib vähem. Emaga käivad lapsed jalutamas ja mängivad rohkem kodus. F ütles, et talle meeldib rohkem isa juures olla, kuna isa viib teda lasteaeda autoga ning isa lubas osta uhke maja. Maakohtu hinnangul on mõlemal vanemal vaimne ja majanduslik valmisolek lapsi kasvatada, samuti on mõlema vanema elamistingimused lastele sobivad. Laste isa on küll pühendunud laste eest hoolitsemisele, kuid on soovinud laste ema laste elust välja tõrjuda nii, et laste ema ja laste hingeline seotus katkeks. Sellise olukorra jätkumisel võõranduksid lapsed emast. Kohtumenetluse ajal on ema saanud lastega rohkem suhelda, kuid maakohus ei veendunud selles, et kohtumenetluse lõppedes isa oma käitumist ema suhtes muudaks. Seda enam, et isa suhtes on ema avalduse alusel algatatud kriminaalasi. Määruskaebus
8.Laste isa palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes nende viibimiskohaga seonduvates küsimustes ja anda lõpetatud osas ainuhooldusõigus üle isale. Alternatiivselt palub isa saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Viimase kahe aasta vältel ei ole isa kordagi rikkunud laste huve. Lapsed on isa juures elades hästi koheldud ega ela ohtlikes tingimustes. Isa on nõus minema perelepitaja juurde, kuid ema sellega ei nõustu. Ema ei saanud enne kohtumenetlust lastega kohtuda, sest isa oli kolm nädalat lastega Poolas, millest teavitas ema juba kolm kuud enne reisi. Isa palus pikka aega ema luba reisile minekuks. Laste isa elab aadressil XXX alates 2021. a suvest ning laste emale oli see teada juba 08.06.2021 elatise hagi koostamisel. Ka laste ema kasutab isaga suheldes ebatsensuurseid väljendeid, rääkides, et lapsed on saadud hoopis teiselt mehelt, blokeerides laste isa ära jne. Ema ei ole mitu aastat külastanud lasteaias toimunud koosolekuid ega arenguvestlusi. Maakohus ei pööranud tähelepanu laste ema ebastabiilsele emotsionaalsele seisukorrale. Ema on kaks korda püüdnud teha enesetappu. Kaamerad olid paigaldatud laste ohutusest lähtudes ajal, mil lapsed elasid koos emaga. Kahe aasta jooksul ei ole isa väidetavas kriminaalasjas kutsutud kordagi ülekuulamisele ning ta ei ole tänasel päeval kahtlusalune. Lapsed on juba peaaegu kaks aastat elanud püsivalt koos isaga, kellesse nad on kiindunud ning kes on ainuisikuliselt laste elukorralduse üle otsustanud. Vanemad ei ole võimelised kokkuleppeid sõlmima ning selliselt ei ole laste huvidest lähtudes võimalik ka lapsi tulevikus ühiselt kasvatada. Vanemate kasvatusmeetodid on erinevad, erinev on
nägemus laste arengust ja vajadustest. Isa teab laste harjumusi, on kursis nende arenguga. Isa elab kõigi mugavustega korteris, kus lastel on omaette tuba. Hooldusõiguse isale üleandmine vastab praegusele faktilisele elukorraldusele. Menetluse edasine käik
9.Laste ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
10.Lasnamäe Linnaosa Valitsus leiab, et kui ainuhooldusõigus antakse üle laste isale laste viibimiskoha määramise osas, on laste huvid paremini kaitstud. Kohtu poolt kindlaksmääratav suhtlemiskord võimaldab emal suhelda oma lastega. Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetab laste isa määruskaebust.
11.Lastele määratud esindaja on seisukohal, et laste huvides ei ole vajalik vanemate ühist hooldusõigust lõpetada.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Ringkonnakohus saatis 16.01.2023 pooltele kirja, milles pakkus välja omapoolsed variandid suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning palus pooltel teada anda, kas nad on nõus kohtu poolt pakutud kompromissiettepanekutega. Esimese variandina pakkus kohus välja suhtlemiskorra, mille kohaselt elaksid lapsed peamiselt isa juures, kuid kohtuksid suhtlemiskorra alusel regulaarselt emaga. Teise variandina pakkus kohus välja suhtlemiskorra, kus lapsed elaksid kaks nädalat ühe vanema ning kaks teise juures. Samuti andis ringkonnakohus võimaluse teha omapoolseid kompromissiettepanekuid suhtlemiskorra osas. Laste isa teatas 30.01.2023, et laste ema ei nõustunud ühegi kohtu poolt pakutud ettepanekuga ning omapoolseid variante ta samuti ei pakkunud. Laste ema esitas 31.01.2023 seisukoha, mille kohaselt oleks ta nõus ettepanekuga, et lapsed elaksid kaks nädalat ema juures. Sellega ei ole nõus laste isa. Ema on terve suve kirjutanud isale e-kirju erinevate pakkumistega, kuid isa vastused ei seondunud suhtlemiskorraga. Isa muudab kokkuleppeid vastavalt enda soovile. Kui lapsed elavad isaga, ei ole emal võimalik hooldusõigust teostada. Kui lapsed elaksid ema juures, saaks ema rohkem osaleda laste arengus ja kasvatamises. Laste isa edastas laste perearstile palve, et perearst ei annaks emale laste tervise kohta infot. Fl on tekkinud lasteaias käitumisprobleemid ning tal esinevad vihahood. Ema pani talle aja psühholoogi juurde, kuid isa keeldub probleemiga tegelemast. Ema soovib, et lapsed käiksid huviringides, kuid isa seda ei toeta.
14.Ringkonnakohus kuulas vanemad 20.02.2023 selleks korraldatud istungil ära. Isa avaldas, et ei ole nõus suhtlemiskorraga, mille kohaselt elaksid lapsed kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga. Isa sõnul on tütre jaoks raske ühest kohast teise kolida ning asju kaasas vedada. Isa elab hetkel Saha-Lool, varem elas Lasnamäel. Lapsed käivad koolis ja lasteaias endiselt Lasnamäel. Emale sobib kahenädalane regulatsioon paremini, sest siis saab ta rohkem osaleda laste elus. Ema soovib panna ühte last ujumistrenni, kuid isa mitte. Kui lapsed elavad isaga ning kohtuvad kindlaks määratud aegadel emaga, tekivad probleemid ning isa ei anna alati lapsi emale. Ema kinnitas, et saab elukorralduslikult olla lastega kaks nädalat. Isa ütles, et talle sobivad elukorralduslikult mõlemad variandid. Ema sõnul on lapsed ise liiga noored, et otsustada, kumma vanema juures nad elada tahavad. Kui lapsed on ema juures, siis soovivad nad elada emaga, ning kui isa juures, siis
soovivad elada isaga. Ema selgitas, et lastel on väga raske, C tunneb kogu aeg süüd põhjusel, et talle meeldib olla emaga. F-l on agressiivsushood. Suvel elasid lapsed umbes kolm kuud ema juures ning nad olid siis rõõmsad. Isa sõnul tütrele siiski kahenädalane regulatsioon ei sobi, sest ema juures on teine elukorraldus, isa juures on kasvatamisprotsess teistsugune. Isa märkis, et kui kahenädalane regulatsioon kehtis, oli toona 2-aastane F esimesel nädalal isa juures problemaatiline ja agressiivne. Teisel nädalal olukord paranes. Isa kinnitas, et temaga lapsel agressiivsusprobleemi ei ole ning isa arvates ei saa F emalt piisavalt tähelepanu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt (resolutsiooni punktide 1 ja 1.1 osas). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab rahuldamata ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning rahuldab ema avalduse suhtlemiskorra määramiseks osaliselt. Suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas tuleb muuta maakohtu määruse punktides 1.2 ja 1.2.1-1.2.5 kindlaksmääratud suhtlemiskorda vastavalt käesolevas määruses esitatud resolutsiooni terviklikule sõnastusele. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Isa määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
17.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm nr 3-2-1-15915 p 28). Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm nr 2-21-233 p 15). Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. PKS § 137 lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (RKTKo nr 3-2-1-35-16 p 12).
18.Asja materjalidest nähtuvalt sündis vanemate kooselust 2014. aastal tütar C ning 2017. aastal poeg F. Vanemad läksid lahku 2018. aastal ning lapsed jäid elama emaga. 12.10.2020 sõlmisid vanemad omavahel kirjaliku kokkuleppe, milles leppisid kokku, et mõlemad lapsed asuvad elama
isaga ning isale kuulub otsustusõigus laste elukoha määramisel (dtl 12). Emaga suhtlemiseks lepiti kokku suhtluskord. Pooled leppisid kokku, et kui kokkulepe lõpeb kehtivusaja möödumisel, registreeritakse lapse uus elukoht ema juures. 20.09.2021 sõlmisid vanemad Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vahendusel uue lühiajalise kokkuleppe, milles määrasid kindlaks, millistel päevadel on lapsed ema ja millistel isa juures (dtl 13).
19.Esmalt analüüsib ringkonnakohus ema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
19.1.Poolte kirjavahetusest nähtub, et kui laste ema on teavitanud, et ta jõuab lastega kohtuma kokkulepitust hiljem, ei ole isa seda enam võimaldanud, teatades, et ta „dresseerib“ sellega laste ema (dtl 15). Kui ema helistas lapsele kokkulepitust 6 minutit hiljem, ei võimaldanud isa tal enam lapsega rääkida (dtl 17). Kui vanemad on algselt kokku leppinud, et ema võtab C kolmapäeval, siis on isa teatanud, et talle ja lapsele see ei sobi ning ema peab võtma lapse neljapäeval (dtl 22). Isa on teatanud, et ärajäänud kohtumist ei pea asendama (dtl 41). Samuti on isa emale öelnud, et kõik hakkab olema nii, nagu tema otsustab (dtl 44). Kirjavahetusest nähtub, et olenemata ema palvetest ja soovidest otsustab isa, kuidas ja kellega lapsed pühad veedavad ning millal ja kelle sünnipäevale lähevad (dtl 234). Ema poolt esitatud sõnumite väljavõtetest nähtuvalt on laste isa suhtlus laste emaga olnud üleolev ja solvav. Isa on kasutanud ema suhtes korduvalt ebasobivaid väljendeid, nimetades teda näiteks lolliks krantsiks (dtl 232), debiilikuks, lambaks, abordijäänuseks, mustaks (dtl 238). Isa on öelnud emale, et tema ema on rumal, et otsustas ta siia ilma sünnitada (dtl 45). Samas nähtub, et ka ema on isa suhtes kasutanud ebatsensuurseid väljendeid ning öelnud talle näiteks, et ta haiseb nagu prükkar ning tema suust tuleb vaid prügi (dtl 238). Ema on halvustanud isa uut elukaaslast, nimetades teda viljatuks (dtl 319). Ringkonnakohtu arvates nähtub viidatud tõenditest, et isa ei soovi laste emaga suhelda, sealhulgas lapsi puudutavates küsimustes. Vanemate omavaheline suhtlus on konfliktne ja mõlemad käituvad üksteisega taunitavalt ebaväärikalt. Laste isa on arvamusel, et kuna lapsed elavad peamiselt tema juures, on temal õigus ka kõiki lastega seonduvaid küsimusi otsustada. Kirjavahetusest ilmneb isa üleolev suhtumine emasse. Isa ei suuna lapsi emaga suhtlema ja kohtuma. Pigem pakub isa emale uusi aegu lastega kohtumiseks endale sobivatel tingimustel, võimupositsioonilt.
19.2.Tõenditest nähtub, et kui ema on uurinud laste tervise kohta (peale seda, kui isa väitis, et lapsed on haiged), vastas isa, et kuna laste ema ei ole mitte miski, ei ole ta kohustatud talle mingit infot andma (dtl 42). Ema on esitanud kohtule perearstikeskuse poolt saadetud e-kirja, mille kohaselt on isa 2020. aastal edastanud perearstikeskusele teate, et emale ei tohi laste tervise kohta infot avaldada (dtl 452). Terviseküsimustega seonduvalt kirjeldas ema määruskaebemenetluses esitatud seisukohas olukorda, kus ta pani F-le aja hambaarsti juurde ning palus isal laps sinna viia, kuna laps pidi sel ajal isa juures olema. Algselt vastas isa, et saab lapse hambaarsti juurde viia, kuid üks päev enne teatas, et ta on sel ajal tööl. Ema viis lapse seejärel ise arsti juurde. Arsti juures selgus, et F-l on hambas kolm auku ning need tuleks ära parandada. Ema palus, et isa viiks lapse aukude parandamiseks hambaarsti juurde. Ema sõnul isa seda ei teinud ning sai alles 11.10.2022 lastekaitsetöötaja abiga lapsele hambaarsti juurde aja pandud (dtl 453). Ema arvates viitab eeltoodu sellele, et vanemate vahel on erimeelsused ka juba laste tervist puudutavates küsimustes. Isa on kohtule selgitanud, et pani lapse hammaste kontrolliks kirja lasteaias, samuti hambaarsti külastusele profülaktiliseks raviks. Seal selgus, et ravida oli vaja vaid ühte hammast (väljavõte digiloost, dtl 504). Ema sõnul on F-l ka agressiivsushood ning käitumishäired, millega tuleks tegeleda. Isa on aga avaldanud, et lapsega on kõik korras ning probleem on hoopis emal, lastekaitsetöötajatel ja
õpetajatel (dtl 454). Ema pani lapsele aja psühholoogi juurde, kuid isa lapse probleemi ei tunnista. Isa selgitas ringkonnakohtule, et on probleemist teadlik ning on ka ise pöördunud lapsega neuroloogi ja psühholoogi poole (digiloo väljavõte neuroloogi visiidist, dtl 501-502). Laste tervise kohta info andmisest keeldumise osas leiab ringkonnakohus, et kõiki laste terviseandmeid on emal laste seadusliku esindajana võimalik iseseisvalt ilma isa nõusolekuta digiloost vaadata. Samuti on emal õigus saada infot näiteks laste perearstilt, kuna arstil puudub alus olenemata isa vastavast korraldusest info edastamisest keelduda. Seda on arst emale ka kinnitanud (dtl 452). Erimeelsused laste ravi osas, sh kas ja millise arsti juurde tuleb last viia, viitavad samuti vanemate omavahelistele suhtlusprobleemidele. Isa ei taha last viia just selle konkreetse arsti juurde, keda ema soovitab või kelle juurde on ema aja kinni pannud. Samas on isa ise lapsega arstide poole pöördunud ja ei saa väita, et isa oleks jätnud lapse ravita. Esitatud tõenditest ei nähtu, et isa lapse tervisest ei hooliks või talle ravi tagada ei sooviks. Tegemist ei ole sellise erimeelsusega, mis seaks ohtu laste huvid ning mille tõttu tuleks isa hooldusõigust osaliselt piirata.
19.3.Ema on esitanud tõendeid ka selle kohta, et isal olid varasemalt alkoholiprobleemid ning ta oli ema suhtes vägivaldne (dtl 231-232). Ringkonnakohus leiab, et kuna ema on ise avalduses kinnitanud, et laste isal enam alkoholiprobleeme pole, siis ei oma see praeguse asja lahendamisel tähendust. Asja materjalidest ei nähtu, et isa oleks laste suhtes vägivaldne olnud.
19.4.Ema on välja toonud, et laste isa paigaldas tema koju ebaseaduslikult valvekaamerad ja pealtkuulamisseadme. Tõenditest nähtuvalt on isa 2019. aastal tunnistanud, et paigaldas seadmed juba kaks aastat tagasi kooselu ajal ning näitas neid enda sõnul psühholoogile (dtl 299). Isa väitis, et soovis kaamerate paigaldamisega tagada laste ohutust, sest emal olid psüühilised häired. Samas on isa öelnud, et jälgis koos oma sõpradega ema ning nad naersid ema üle (dtl 301). Isa on saatnud emale pildi kaamerasalvestisest, kus ema lamab aluspesus voodil (dtl 300). Ema on esitanud jälgimisseadmete paigaldamise osas kriminaalmenetluse algatamise avalduse (dtl 304). Kriminaalmenetlus on 30.01.2023 otsusega lõpetatud (dtl 508). Ringkonnakohus on seisukohal, et aastaid tagasi paigaldatud valvekaamerate ning pealtkuulamisseadmetega toimunud intsident ei puutu antud hetkel otseselt lastega seonduvasse vaidlusesse. See on vanemate omavaheliste suhete küsimus.
19.5.Ema heidab isale ette, et kui lapsed ema juurde tulevad, ei anna isa C-le kaasa kõiki kooliks vajalikke õpikuid, vaid leiab, et laps peab ise oma asjade eest vastutama. Ema on esitanud tõendina sellekohase kirjavahetuse (dtl 33-34). Samuti tõi ema välja, et vanemate vahel esinevad vaidlused laste riiete osas. Nimelt väidab isa, et ema ei too lapsi koju tagasi samades riietes, millega nad lahkusid. Tülid tekivad sellest, kui maha jäävad aluspesu või isegi sokid. Lapsi nädalaks ema juurde viies paneb isa lastele kaasa ühe paari aluspesu, sokid ning paar särki, ema aga ostab iga kord lastele riideid (dtl 456-457). Õpikute kaasaandmise osas leiab ringkonnakohus, et tegemist on vanemate erinevate kasvatusmeetoditega ning see ei oma hooldusõiguse vaidluse kontekstis määravat tähtsust. Paari aluspesu ja sokkide pärast tülitsemine viitab vanema väiklusele ja kiuslikule käitumisele teise vanema suhtes, kuid see ei ole hooldusõiguse piiramise aluseks.
19.6.Ema sõnul ei ole isa nõus arutama F üleviimist lasteaia teise rühma, kus lapse õpetajaks ei oleks isa uus elukaaslane. Ema on esitanud kirjavahetuse, milles isa ei nõustu ema sooviga rühma vahetada (dtl 50). Ema leiab, et isa uus elukaaslane ei tee temaga lapse õpetajana lapse osas koostööd. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka nimetatud asjaolu ei saa olla isa hooldusõiguse
piiramise aluseks. See, et lapse õpetajaks on või oli isa elukaaslane, kellega lapsel on hea suhe ning kellega ta on harjunud ka koos elama, ei kahjusta lapse huve ega heaolu.
19.7.Ringkonnakohtule esitatud seisukohas toob ema välja, et isa ei ole nõus panema lapsi huviringidesse. Ema ettepanekule viia C ujumistrenni vastas isa, et ei saa garanteerida, et ta lapse ujuma viib, sest neil on nädalavahetusel muud plaanid (kirjavahetus, dtl 456). Ema sõnul käis F lasteaia ajal karate trennis, kuhu ema ta kirja pani. Sügisel 2022 võttis isa ette teatamata lapse trennist ära. Isa selgitas ema väidete osas kohtule, et alates septembrist 2022 käib C edasijõudnute matemaatikaringis. F osas märgib isa, et ta võttis lapse karatest ära, sest lasteaia õpetaja sõnul hakkasid lapsed pärast treeningut teiste laste peal õpitud võtteid kasutama ning see tekitas konflikte. Isa lisas, et alates septembrist 2022 külastab F loovuslabori ringi XXX ning ka ema on sellest teadlik. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et mõlemad vanemad soovivad, et lapsed huviringides käiksid. Vanemad on eri meelt, millistes ringides lapsed käima peaksid. Tegemist ei ole aga sellise erimeelsusega, mis põhjendaks ühe vanema hooldusõiguse piiramist. Kui lapsed käivad huviringides, mis neile meeldivad, siis tuleks mõlemal vanemal laste huve ja soove toetada.
20.Hinnates kõiki eeltoodud väiteid ja tõendeid kogumis, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus piiras ekslikult isa hooldusõigust laste viibimiskoha määramise osas PKS § 137 lg 1 alusel. Vanemate omavahelised keerulised suhted ei ole aluseks isa hooldusõiguse piiramiseks. Vanemate erimeelsused lapsi puudutavates küsimustes ei ole nii suured, et need seaksid otseselt ohtu laste huvid ning õigustaksid emale ainuhooldusõiguse üleandmist laste viibimiskoha määramisel.
21.Järgmisena käsitleb ringkonnakohus isa avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
21.1.Isa avalduse kohaselt ei suuda ema end laste juuresolekul vaos hoida, väljendab end ebaviisakalt ja ei arvesta laste soovidega. Samuti ei ole emaga võimalik ühist keelt leida. Kolleegium on seisukohal, et isa sellised väited on paljasõnalised. Asjas nähtub, et ema ja isa omavaheline kõnepruuk on sageli ebaviisakas ning neil on suuri raskusi, et ühist keelt leida. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et ema end laste juuresolekul vaos hoida ei suudaks või nendega ebaviisakalt suhtleks. Isa on ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel öelnud, et laste suhted mõlema vanemaga on väga head. Pooled on kinnitanud, et 2022. aasta suvel elasid lapsed peamiselt emaga. Seega ei ole alust ema hooldusõigust piirata.
21.2.Isa sõnul sai F ühel korral vigastusi sel ajal, kui lapsed kaks nädalat ema juures elasid. Samuti olid F-l ema juurest tulles pikad ja mustad küüned. Isa on esitanud selle kohta tõenditena fotod (dtl 171-173). Samuti heidab isa emale ette, et ema elab arusaamatut eluviisi ja tarbib alkoholi. Selle kinnituseks on isa esitanud fotod ema korterist, kus nähtuvad alkoholipudelid (dtl 174-178). Isa esitatud fotodelt nähtub, et lapse otsmikul on väike kriimustus ning lapse küüned on pisut mustad, kuid mitte pikad. Ringkonnakohus leiab, et üksnes nende kahe foto põhjal ei saa teha järeldust, et ema oleks lastele kuidagi ohtlik või nende suhtes hoolimatu. Lastel võib mängides või muu tegevuse käigus ikka väikeseid vigastusi või kriime tekkida. Edasises menetluses ei ole isa enam väitnud, et ema lastele ohtlik oleks. Samuti ei ole menetluses esitatud andmeid selle kohta, et emal oleks alkoholiprobleeme, et ta korter oleks räpane või lastele elamiseks sobimatu. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on oma seisukohas välja toonud, et ema korter on ilus ja puhas ning sisustatud vastavalt laste vajadustele (dtl 187). Ka lastele määratud esindaja kinnitas, et ema korter on ilus ja korras ning lastel on elamiseks omaette tuba (dtl 204). F lasteaia direktor on kirjutatud
iseloomustuses märkinud, et lasteaias käies ei ole ema olnud kunagi joobes ning on käitumiselt olnud väga viisakas (dtl 184). Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et isa poolt esitatud väited ja tõendid ei anna alust ema hooldusõiguse piiramiseks.
21.3.Isa on välja toonud, et laste ema sõi 2014. aastal suures koguses tablette, talle kutsuti kiirabi ning tal diagnoositi enesetapukatse. Isa sõnul sooritas ema ka enne temaga kohtumist enesetapukatse. Lisaks on ema vennal diagnoositud skisofreenia. Isa märgib, et laste ema võib langeda masendusse, mõelda välja lugusid ja rääkida iseendaga. Ema ise on kohtule selgitanud, et 2014. aasta vahejuhtum leidis aset seetõttu, et laste isa tuli tol päeval purjus peaga koju ning oli agressiivne, poolte vahel tekkis suur tüli. Ema võttis Paracetamoli rohkem, kui oleks pidanud, ning selle tagajärjel hakkas tal halb. Ema esitas toonase EMO-sse pöördumise kohta ka epikriisi (dtl 259). Asjaolu, et 2014. aastal selline vahejuhtum aset leidis, ei anna ringkonnakohtu arvates alust järeldada, et ema oleks vaimselt ebastabiilne ning ei suudaks käesoleval ajal laste eest hoolitseda. Ema poolt esitatud epikriisist ei nähtu, et tal oleks diagnoositud suitsiidikatse. Ema on kinnitanud, et tal on stabiilne töökoht ning ta saab oma eluga hakkama. Kuna laste isa on jätnud lapsi ka pikemaks perioodiks ema juurde elama (nt 2022. aasta suvel), siis kinnitab see seda, et ema vaimne tervis on laste eest hoolitsemiseks sobilik.
21.4.Isa sõnul ei soovi lapsed emaga elada ning see on otseselt ema käitumisega seotud. Lapsed on nõus emaga aega veetma ning ööbima ema juures kaks päeva, kuid elada soovivad lapsed isa juures. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitsespetsialist on oma arvamuses samuti välja toonud, et C-le meeldib rohkem isa juures olla, sest seal tegeletakse lastega rohkem ning toit on maitsev. Isa korteris on puhtam ja ilusam ning ema töötab kodus palju ja mängib vähem. F on avaldanud, et talle meeldib ka rohkem isa juures olla, kuna isa viib teda lasteaeda autoga ning isa lubas uhke maja osta (dtl 189). Ringkonnakohus leiab, et laste tahe ja laste tegelikud huvid ei ole alati samastatavad. F on hetkel 6aastane ning C 8-aastane. Lastekaitsetöötajale esitatud vastuste põhjal ei saa järeldada, et isa juures elamine vastaks rohkem laste huvidele kui ema juures elamine. See, et isa sõidutab lapsi autoga, lubab osta uhke maja ning isa kodus mängitakse lastega rohkem, ei kaalu üles laste huvi emaga piisaval määral aega veeta. Laste ema ütles ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel, et kui lapsed on tema juures, siis soovivad nad elada emaga ning isa juures olles soovivad elada isaga. Ringkonnakohus on seisukohal, et laste tahe on muutlik ja võib sõltuda, kumma vanemaga nad parajasti koos aega veedavad. Ema väljendatu, et tütar tunneb end süüdi, et ta soovib emaga koos olla, viitab sellele, et nii väikest last ei tohi seada valiku ette, kumba vanemat ta eelistab. Lapse huvides ei ole ühe vanema halvustamine teise poolt. Sund vanemate teravas konfliktis nende vahel valida kahjustab last. Seetõttu ei ole laste tahe praegusel juhul aluseks isa avalduse rahuldamiseks.
22.Kolleegium on seisukohal, et ka isa avalduses esitatud asjaolud ei anna alust laste viibimiskoha määramise osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja selle isale üleandmiseks. Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema, ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtutel lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga (RKTKm 2-20-1708 p 19).
Asjas on tuvastatud, et mõlemal vanemal on lastega lähedane ja usalduslik suhe ning mõlemal vanemal on valmisolek ja võimalus lapsi kasvatada. Mõlemad vanemad on laste suhtes armastavad ja hoolivad, kuid nende arusaamad ja kasvatusmeetodid on erinevad. Antud juhul ei ole vanemate erimeelsused lapsi puudutavates küsimustes siiski nii suured, et need seaksid otseselt ohtu laste huvid ning õigustaksid ühele vanemale ainuhooldusõiguse üleandmist laste viibimiskoha määramisel. Ka kohalik omavalitsus ja lastele määratud esindaja on maakohtule esitatud arvamustes leidnud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole antud juhul põhjendatud ega vajalik. Ringkonnakohus nõustub sellega. Laste parimate huvide tagamiseks tuleb vanematel hoolimata oma erimeelsustest lapsi puudutavates olulistes küsimustes kokkuleppele jõuda ning ka omavahelist suhtlust parandada.
23.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus suhtlemiskorra kindlaksmääramise küsimust.
24.PKS § 143 lg-te 1 ja 2 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult ning vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. PKS § 143 lg 21 järgi lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada PKS § 123 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt peab lähtuma esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt (RKTKm nr 2-17-3347 p 23).
25.Praeguses asjas on ema taotlenud suhtlemiskorra kindlaksmääramist selliselt, et lapsed elavad tema juures ning kohtuvad isaga üle nädala igal nädalavahetusel ning üle nädala (neil nädalatel, mil isa lapsi enda juurde nädalavahetusel ei võta) kolmapäeva õhtust neljapäeva õhtuni. Isa ei ole oma avalduses suhtlemiskorra kindlaksmääramist taotlenud. Samas on isa menetluses avaldanud, et soovib suhtlemise jätkumist seni kehtinud kokkuleppe alusel selliselt, et lapsed elavad isa juures, kuid kohtuvad emaga üle nädala nädalavahetustel (võttes aluseks poole vahel 12.10.2020 sõlmitud kokkuleppe). Kohus peab kaaluma kõiki võimalikke suhtlemiskorra alternatiive, mitte võrdlema omavahel üksnes vanemate poolt välja pakutud variante (RKTKm nr 2-21-5895 p 16). Ringkonnakohus on pooltele välja pakkunud kaks erinevat suhtlemiskorra varianti, mh sellise, mille kohaselt elavad lapsed kaks nädalat emaga ning kaks nädalat isaga. Ema teatas 20.12.2023 ringkonnakohtu kohtuistungil, et on sellise suhtlemiskorraga nõus, sest siis saaks ta rohkem laste elus osaleda. Ema sõnul on ta lastega sellise suhtlemiskorra variandi ka läbi arutanud ning lapsed on sellega nõustunud. Samas leidis ema, et lapsed on liiga väiksed, et ise otsustada. Isa märkis, et tema sellise korraga nõus ei ole, sest tema sõnul on tütre jaoks pidev asjade kaasatassimine raske ja väsitav. Asjas ei ole esitatud selliseid kaalukaid asjaolusid, mis õigustaksid vanemate ebavõrdset suhtlemist lastega. Ema on õigustatult välja toonud, et tal on samuti õigus täisväärtuslikult laste elus, sh nende arengus ja kasvatamises, osaleda. Ema soovib stabiilsust lastega suhtlemisel. Senise kokkuleppe alusel ei ole isa talle seda taganud. Kahenädalane vahelduv elukoht kummagi vanema juures tagab selle, et vanemad saavad võrdselt laste elus osaleda, olenemata nende omavahelistest keerulistest suhetest ja suhtlemisprobleemidest. Laste parimates huvides on see, et mõlemad vanemad saaksid osa ka nende argipäeva muredest ja rõõmudest. Üks vanem ei tohiks jääda kõrvale korrapärasest suhtlusest.
Mõlemad vanemad on avaldanud, et elukorralduslikult neile kahenädalase vahelduva elukoha variant sobiks. Lastel on mõlema vanemaga väga head suhted ning mõlemal vanemal on laste kasvatamiseks sobilikud elamistingimused. Kuigi lapsed on seniajani elanud peamiselt isa juures, ei ole ka ema juures pikemalt viibimine nende jaoks võõras, sest nad elasid näiteks möödunud suvel kolm kuud enamuse ajast emaga. Mõlema vanema juurest on lastel mugav käia koolis, lasteaias ja huviringides. F lasteaed ja C kool asuvad Lasnamäel. Ema elab samuti Lasnamäel ning isa SahaLool. Seega sobib ka ema elukoht laste päevarežiimidega ning lapsed ei pea liiga kaugelt kooli ja lasteaeda sõitma. Kahe nädala tagant õpikute ja muude vajalike asjade teise vanema juurde kaasavõtmine ei saa olla lapse jaoks nii koormav, kui isa seda väidab. Tõendatud ei ole isa väited, et ema juures pikemalt viibimine lastele mingit kahjulikku mõju avaldaks või et just ema oleks F agressiivsushoogudega kuidagi seotud. Ema on tõendina esitanud 20.10.2022 Tallinna XXX lasteaias aset leidnud ümarlaua protokolli, millest nähtuvalt on F agressiivsusprobleeme vanematega arutanud lastekaitsetöötajad ning lasteaia töötajad (dtl 468473). Töötajad on tähelepanu juhtinud sellele, et vanemad peavad lapse nimel koostööd tegema ning pöörduma ka ise psühholoogi poole. Lastekaitsetöötaja on leidnud, et kui vanemate vahel käib üksteise süüdistamine, ei ole ka psühholoogist kasu. Ringkonnakohus on seisukohal, et lapse probleemid võivad olla seotud vanemate omavaheliste suhetega, kuid nendega ei ole võimalik seostada üht konkreetset vanemat.
26.Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemiskorda selliselt, et lapsed elavad kahel järjestikkusel nädalal ema juures ja seejärel kahel järjestikkusel nädalal isa juures. Pühad veedavad lapsed selle vanemaga, kelle juures parasjagu elavad. Isadepäeva veedavad lapsed isaga ning emadepäeva veedavad lapsed emaga. Laste sünnipäevadel on eemalviibival vanemal õigus lastega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku leppima vanemaga, kelle juures lapsed parasjagu elavad. Muude punktide osas jääb maakohtu poolt kindlaks määratud suhtlemiskord muutmata.
27.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
28.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) ning seda, et kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Maakohtu menetluskulude jaotust ringkonnakohus ei muuda, sest nende kulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on põhjendatud ka ringkonnakohtu tehtava lahendi puhul. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.