Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
06.04.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-17834
Tsiviilasi
KÜ Mahla 76, EK, RP ja AP hagi UP ja KP vastu küttesüsteemide rikkumiste kõrvaldamiseks ja Mahla 76 elamu küttesüsteemi taastamiseks ning kandeseina omavoliliselt ehitatud ukseava kinniehitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.11.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Mahla 76, EK, RP ja AP määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: KÜ Mahla 76 (rk 80142151), seaduslik esindaja RG Hageja II: EK (ik XXXXXXXXXXX) Hageja III: RP (ik XXXXXXXXXXX) Hageja IV: AP (ik XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja v/adv Nigul Saar Kostja I: UP (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II: KP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja v/adv Taimar Ehrlich
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.11.2015 määrus menetluskulude jaotuse (resolutsiooni punkt 3) osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud 50% ulatuses võrdsetes osades hagejate ja 50% ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda.
3.Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Võtta tsiviilasjas nr 2-12-17834 hagist loobumine vastu; 2) Lõpetada tsiviilasjas nr 2-12-17834 KÜ Mahla 76, EK, RP ja AP hagis UP ja KP vastu küttesüsteemide rikkumiste kõrvaldamiseks ja Mahla 76 elamu
küttesüsteemi taastamiseks ning kandeseina omavoliliselt ehitatud ukseava kinniehitamiseks menetlus; 3) Jätta poolte menetluskulud 50% ulatuses võrdsetes osades hagejate ja 50% ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda; 4) Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada KÜ Mahla 76 (registrikood 80142151) arveldusarvele nr EE322200221016684639 pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 319,55 eurot. Riigilõiv summas 63,91 eurot on tasutud 02.05.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123 KÜ Mahla 76 poolt ning riigilõiv summas 575,19 eurot on tasutud KÜ Mahla 76 poolt 14.05.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123.
4.Rahuldada KÜ Mahla 76, EK, RP ja AP määruskaebus osaliselt.
5.Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.KÜ Mahla 76, EK, RP ja AP esitasid 04.05.2012 Harju Maakohtule hagi UP ja KP vastu küttesüsteemide rikkumiste kõrvaldamiseks ja Mahla 76 elamu küttesüsteemi taastamiseks ning kandeseina omavoliliselt ehitatud ukseava kinniehitamiseks.
2.Hagejad esitasid 22.11.2015 kohtule hagist loobumise avalduse. Hagejad põhjendasid hagist loobumist sellega, et kostjad on rahuldanud nõuded pärast hagi esitamist. Kohus määras hagejatele kohustuse kontrollida kostjate väidet korteriomandite küttesüsteemi ülevaatamisega. Hagejate esindaja vaatas 06.11.2015 kostjate korteriomandid üle ja tuvastas, et kostjate korteriomandites on kõikide radiaatorite möödaviigud olemas. Kostjad on menetluse vältel kõrvaldanud hagi esemesse määratud asjaolud ja taastanud küttesüsteemi ja kostjad on esitanud täiendavad dokumendid nende rajatud ukseava tehnilise lubatavuse osas. Hagejad palusid kohtul määrata kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja neilt välja mõista. Hagejad palusid kohtul tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja pool riigilõivust kostjatelt välja mõista.
3.Vastuseks hageja avaldusele kostjad ei nõustunud hagejate seisukohaga, et kostjad on kõrvaldanud küttesüsteemi rikkumised ja taastanud küttesüsteemi. Kostjad leidsid, et alust hagi esitamiseks ja ukseava kinniehitamise nõudmiseks ei olnud algusest peale. Hagist loobumise puhul tuleb hagejal kanda oma menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lõike 2. Kostjad on nõus menetluse lõpetamisega, kui hagejate kulud jäävad hagejate kanda. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohtu 26.11.2015 määrusega võeti hagist loobumine vastu ja lõpetati menetlus. Maakohus jättis poolte menetluskulud hagejate kanda ja tagastas neile poole menetluses tasutud riigilõivust.
5.Kohus põhjendas, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada (TsMS § 428 lõike 1 punkt 3, § 429 lõige 4). Hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huve, seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks.
6.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lõike 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab ta selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
7.Maakohus leidis, et TsMS § 168 lõike 4 alusel tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostjad ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole võimalik kohtul üheselt tuvastada, kas kostjad on hagejate nõuded pärast hagi esitamist rahuldanud. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 alusel tagastas kohus pool menetluses tasutud riigilõivust. Määruskaebus
8.KÜ Mahla 76, EK, RP ja AP paluvad tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud hagejate kanda. Hagejad ei vaidlusta määrust menetluse lõpetamise ega riigilõivu tagastamise osas. Hagejad paluvad tühistada maakohtu lahendi vaidlustatud osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta hagejate menetluskulud kostjate kanda ning mõista need kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja vastavalt 10.11.2015 taotlusele.
9.Hagis nõudsid hagejad kostjate kohustamist ehitada kinni Mahla 76 korterelamu kahe korteriomandi vahelisse kandvasse vaheseina ehitatud ukseava, taastada kostjatele kuuluva kahte korteriomandit läbiv keskküttesüsteem ning panna tagasi radiaatorite ees olevad küttevee möödaviigutorud. Hagejad tuginesid oma nõudes asjaolule, et korteriomandi omanike kaasomandisse kuuluvat asja ei tohi muuta ilma kõikide kaasomanike nõusolekuta.
10.Kostjad vaidlesid hagile vastu leides, et ukse tegemiseks kandvasse vaheseina ei olnud vajadust 100% kaasomanike nõusolekule, vaid korteriühistu liikmete kvalifitseerivat hääleenamust (50%+1), ukse tegemiseks oli olemas kohaliku omavalitsuse luba, loa olemasolul on ehituslik muudatus ohutu isikutele ja ehitisele tervikuna. Küttesüsteemi ei muutnud mitte kostjad, vaid eelmine ruumide omanik. Sõltumata sellest, kes muutis küttesüsteemi, on see toimiv ja kaasomanike õigusi ei ole rikutud. Kostjad on nõus kõrvaldama küttesüsteemi tehtud muudatused, kui korterühistu tasub selle töö eest.
11.Hagejad järeldavad kostjate vastuväidetest, et nad ei vaielnud vastu, et nemad tegid kandvasse vaheseina ukseava ja et neile kuuluvates kahes korteriomandis on küttesüsteemi muudetud ning elamu projektijärgse küttesüsteemi koosseisu kuuluvad osad (möödaviigud) osaliselt ära võetud. Kostjad avaldasid 05.11.2015 istungil, et tegelikult on küttesüsteemi möödaviigud kõik olemas ja et nende poolt hiljuti kokku kutsust erakorraline KÜ koosolek on saanud neilt ukseava tehnilise lahenduse ja teostuse ohutuse kohta täiendavaid tõendeid.
12.Hagejate esindaja vaatas 06.11.2015 üle kostjate korteriomandite piires oleva küttesüsteemi ning võrdles seda kostjate endi poolt menetluses esitatud OÜ Ehitusekspert 06.05.2013 arvamusele lisatud fotodega samast küttesüsteemist. Hagejate esindaja tuvastas, et võrreldes kostjate poolt tellitud ehituseksperdi/asjatundja poolt 06.05.2013 tehtud fotodega, milledel osade ruumide radiaatorite ees puudusid möödaviigud, oli 06.11.2015 sama süsteem teistsugune ja varem puudu olnud möödaviigud olid nüüd olemas. Eelkirjeldatud asjaolud olid aluseks esitada 10.11.2015 kohtule avaldus hagist loobumiseks ja samas menetluskulu väljamõistmiseks kostjatelt, kes olid menetluse ajal teinud hagis nõutavad teod.
13.Hagejad leiavad, et maakohus on asja lõpetava määruse tegemisel rikkunud menetlusõigusnorme, kohaldades vale normi ja jättes kohaldamata TsMS § 168 lõige 5. Kostjate poolt hagi rahuldamine pärast hagi esitamist toob kaasa menetluse lõpetamisel hagist loobumise korral menetluskulude paneku kostja kanda.
14.Kohus on ka teinud väära järelduse asjas esitatud ja tõendatud asjaoludest. Kohus on määrust põhjendanud järeldusega, et kostjad ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Sellele põhjendusele vastukäivalt on kohus leidnud, et kohus ei ole võimeline tuvastama, kas kostjad on hagejate nõuded pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna mistahes muud põhjendused määruses puuduvad, ei ole võimalik aru saada ka kohtu lõplikust seisukohast, kas kostjad on nõude rahuldanud või mitte.
15.Hagejate menetluskuludeks määruskaebusega seonduvalt on riigilõiv 50 eurot ja esindaja tasu kokku 2 töötunni eest (maakohtu määruse analüüs ja kaebuse koostamine) summas 336 eurot (2x140+käibemaks). Hagejad paluvad jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud kostjate kanda, määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks (386 eurot) ja need välja mõista kostjatelt solidaarselt koos võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud viivisega. Vastuväited määruskaebustele
16.UP ja KP vaidlesid vastu hagejate määruskaebusele ja palusid jätta see rahuldamata. Kostjad ei ole haginõudeid pärast hagi esitamist rahuldanud. Pärast hagiavalduse esitamist ei ole toimunud kandeseina tehtud ukseava kinniehitamist. Ukseava kinniehitamisele ei ole ka hagejad tuginenud, vaid on leidnud, et kostja uute dokumentide valguses ei ole ukseava kinniehitamine enam vajalik. Kostjad leiavad, et hagejate väited ei muuda hagiavalduses esitatud nõuet. Hagejad on sisuliselt pidanud hagis esitatud nõuete täitmist käesoleval ajal ebaotstarbekaks. Puudub alus TsMS § 168 lõike 5 kohaldamiseks. Menetluse edasine käik
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2, § 659). Maakohus on rikkunud määruse põhjendamise kohustust ning selle tulemusel jõudnud osaliselt ebaõigele järeldusele, nagu ei oleks võimalik tuvastada, kas kostjad on peale hagi esitamist rahuldanud mõne või kõik hagejate nõuded. Maakohtu
ebaõige hinnang tingib menetluskulude jaotuse muutmise. KÜ Mahla 76, EK, RP ja AP määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
19.Määruskaebuse alusel kontrollib kolleegium maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud ulatuses, so menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled selle üle, kas hagejad said hagist loobumisel tugineda asjaolule, et kostjad olid kohtumenetluse ajal nende mõlemad nõuded rahuldanud. Eeltoodust sõltub, kas menetluse lõpetamisel kuulub menetluskulude jaotamisel kohaldamisele TsMS § 168 lõige 4 või 5.
20.TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 mõttes tuleb hinnata, kas hageja on saavutanud eesmärgi, mida ta soovis saavutada hagiavalduses esitatud nõuetega (RKTKm 3-2-1-182-15, punkt 13; RKTKm 3-2-1-55-13, punkt 13). Hagejad esitasid kohtule kaks nõuet: 1) kohustada kostjaid ehitama kinni Mahla 76 korterelamu kahe korteriomandi vahelisse kandvasse vaheseina ehitatud ukseava; 2) kohustada kostjaid taastama neile kuuluvaid korteriomandeid läbiv keskküttesüsteem. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et teise nõude all pidasid hagejad silmas, et kostjad peavad panema tagasi radiaatorite ees olevad küttevee möödaviigutorud.
21.Kolleegiumi hinnangul on ebaõige maakohtu väide, et käesoleval juhul ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas kostjad on hagejate nõuded pärast hagi esitamist rahuldanud. Maakohus ei ole põhjendanud oma sellist järeldust, mistõttu ei ole määrus selles osas seaduslik ega põhjendatud TsMS § 465 lõike 8 punkti 8 mõttes. Hagist loobumise avaldusele on lisatud fotod, millelt on võimalik võrrelda radiaatoreid 06.05.2013 ja 06.11.2015 seisuga (kd III lk 68-73). Kostjad on väitnud, et möödaviigude paigaldamist ei saa lugeda küttesüsteemi taastamiseks, sest küttesüsteem ei vasta jätkuvalt projektile. Seega ei vaidlusta kostjad asjaolu, et nad on paigaldanud möödaviigud. Kuna möödaviigude paigaldamine oli hagejate taotletavaks eesmärgiks hagiavalduse esitamisel, saab asuda seisukohale, et kostjad on hagejate nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ka kostjate muud väited ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Asjaolu, et kostjate väitel ei vastanud küttesüsteemi torustik faktiliselt projektile juba selle ehitamisel ega ka siis, kui kostjad ei olnud veel korterite omanikud, ei välista hagejate nõudeõigust endise olukorra taastamiseks kostjate kui korteriomandite omanike õigusjärglaste vastu (RKTKo 3-2-1-155-14, punkt 12).
22.Kostjate poolt kandeseina lõigatud ukseavaga seonduva nõude osas on hagejad seisukohal, et ka see nõue tuleb lugeda kostjate poolt rahuldatuks peale hagi esitamist, kuna kostjad esitasid 05.11.2015 kohtuistungil tõendid, millest nähtub, et ukseava tehniline lahendus on kandevõime tagamiseks piisav (kd III lk 51-52). Hagejad ei ole tuginenud sellele, et kostjad oleksid kohtumenetluse ajal ukseava kinni ehitanud, kuigi nimelt sellise nõue oli nende poolt kohtusse esitatud. Järelikult ei saa asuda seisukohale, nagu oleksid hagejad loobunud hagist nimetatud nõude osas põhjusel, et kostjad oleksid hagi selles osas rahuldanud. Ei ole võimalik tuvastada, et hagejad oleksid saavutanud selle nõude osas hagis taotletud eesmärki, so ukseava kinni ehitamist. Ka ei olnud nõue esitatud tingimuslikuna, nt et hagejad ei nõua ukseava kinni ehitamist, kui kostjad esitavad tõendid ukseava ohutuse kohta. Seega on ukseava kinniehitamise nõude osas õige maakohtu järeldus, et tõendatud ei ole, et kostjad oleksid rahuldanud hagejate vastava nõude.
23.Eeltoodust järeldub, et ühe hagejate nõudega seotud menetluskulud oleks alus jätta TsMS § 165 lõike 1 ja § 168 lõike 5 alusel võrdsetes osades kostjate kanda, teise nõude menetlemisega seotud kulud aga TsMS § 165 lõike 1 ja § 168 lõike 4 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et pooled ei ole menetluse kestel oma kulutusi nõuete kaupa eristanud, mistõttu on kolleegiumi arvates menetlusökonoomia põhimõtte seisukohalt mõistlik jaotada kõik asjas kantud menetluskulud selliselt, et 50% neist jäävad võrdsetes osades hagejate ja 50% võrdsetes osades kostjate kanda.
24.Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 ja § 165 lõikele 1 ning arvestades määruskaebuse osalist rahuldamist tuleb määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.
25.Kuna maakohus ei ole määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ning menetluskulude kindlaksmääramine toimub TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras pärast lõpplahendi jõustumist käesolevas tsiviilasjas (TsMS § 174 lõige 4). Seetõttu ei käsitle kolleegium käesolevas lahendis poolte väiteid menetluskulude rahalise suuruse kohta.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.