Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-13844
Kohtuasi
C avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks Q avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja Q-le üleandmiseks lapse viibimiskoha määramise ning hariduse ja tervise küsimustes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2022 kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja liik
Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
määrus
suhtluskorra
Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Piia Roosileht Eestkosteasutus Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde C vastusele lisatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 30.09.2022 määrus osas, milles maakohus määras, et paaris nädalatel viibib laps koos isaga alates esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.1 esimese lause esimene osa), ning määras tingimuse, et kui laps on selleks valmis, siis alates 01.12.2022 toimuvad paaritute nädalate nädalavahetuse kohtumised reede õhtul kella 16.00st kuni esmaspäeva hommikuni (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.1 kolmas lause), samuti osas, milles maakohus määras kumma vanemaga viibib laps jõulude ja aastavahetuse ajal (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2.2 ja 2.3). Teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta suhtluskorda vastavalt käesolevas määruses esitatud resolutsiooni terviklikule sõnastusele.
3.Täiendada Harju Maakohtu 30.09.2022 määruse resolutsiooni otsustusega tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 10.06.2022 määrusega kohaldatud ja 06.09.2022 määrusega muudetud esialgse õiguskaitse abinõud.
4.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 30.09.2022 määrus muutmata.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a X-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
7.2.Määrata kindlaks X (laps) alljärgnev suhtlemise kord C-ga (isa) ja Q-ga (ema).
7.2.1.Paaris nädalatel viibib laps koos isaga neljapäeval kella 16.00-st kuni reede hommikuni. Paaritutel nädalatel viibib laps koos isaga esmaspäeval kella 16.00-st kuni teisipäeva hommikuni, neljapäeval kell 16.00-18.30 ning reedel kella 16.00-st kuni esmaspäeva hommikuni. Lapsele tuleb lasteaeda või ema juurde järele lapse isa, kes viib lapse kohtumise lõppedes lasteaeda (kui on lasteaiapäev) või ema juurde (kui on puhkepäev või kui laps ei viibi mingil põhjusel sel päeval lasteaias).
7.2.2.Paaris aastatel veedab laps 24.–25.12 isaga ja paaritutel aastatel emaga. Kui laps ei viibi juba isa juures, võtab isa paaris aastatel lapse 24.12 kell 10.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta 25.12 kell 17.00.
7.2.3.Paaris aastatel veedab laps aastavahetuse (31.12–01.01) isaga ja paaritutel aastatel emaga. Kui laps ei viibi juba isa juures, võtab isa paaris aastatel lapse 31.12 kell 10.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta 01.01 kell
7.2.4.Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Kui isadepäev langeb paaris nädala nädalavahetusele, võtab isa lapse kell 12.00 ema elukohast ja toob lapse ema elukohta tagasi kell 19.00. Kui emadepäev langeb paaritu nädala nädalavahetusele, võtab ema lapse kell 12.00 isa elukohast ja toob lapse isa elukohta tagasi kell 19.00.
7.2.5.Lahusviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega lapse sünnipäeval tema õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks.
7.2.6.Isa sünnipäeva 25.03 veedab laps alati isaga ja ema sünnipäeva 10.10 alati emaga.
7.2.7.Kohtumise ärajäämisest tuleb teavitada teist vanemat ette esimesel võimalusel. Kui lahus elaval vanemal pole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada, siis kohtumisi ei asendata.
7.2.8.Kui laps on haige, siis kuulub kohtumine võimalusel asendamisele lähima kahe kuu jooksul. Kohtumise asendamine toimub vanemate vahelise kokkuleppe alusel, kuid tingimusel, et laps saaks ema juures viibida igas kuus vähemalt kaks nädalavahetust.
7.2.9.Suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest.
7.2.10.Vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad.
7.2.11.Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti või sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades vanemad helistavad teineteisele ja vastavad kõnele. Saadud
2-21-13844 suhtluskorda puudutavale teabele peab teine vanem reageerima hiljemalt järgmisel päeval, tehes seda e-kirja teel.
7.2.12.Kõikidel lapse üleandmistel käituvad lapsevanemad ja nendega kaasas viibivad isikud üksteise suhtes lugupidavalt ja viisakalt, s.t ei karju, ei halvusta, ei tõsta häält jne.
7.2.13.Vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest.
7.2.14.Kumbki vanem ei takista lapse ja eemalviibiva vanema suhtlemist sidevahendi teel.
7.2.15.Eeltoodud suhtluskord kehtib kuni lapse 1. klassi minekuni. Enne lapse kooliminekut lepivad vanemad kokku uue suhtluskorra, kasutades selleks vajadusel perelepitaja abi.
7.2.16.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a X-le määratud riigi õigusabi esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
7.2.17.Määrata, et kohtumäärus kehtib ja kuulub resolutsiooni punkti 7.2.1 osas täitmisele alates jõustumisest ning ülejäänud osas sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C (avaldaja, isa) esitas 02.09.2021 Harju Maakohtule avalduse X-ga (puudutatud isik I, laps) suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
2.Avaldaja ja Q (puudutatud isik II, ema) on lapse vanemad. Laps elab alaliselt emaga. Ema takistab lapse ja isa kohtumisi, isa katsed kontakti parandada ning ühiselt lapse huvides tegutseda on lõppenud edutult. Abi ei ole olnud perelepitusest ega lastekaitse poole pöördumisest.
3.Isal on kahtlus ema võimes lapse eest kohaselt hoolitseda, kuna ta on käitunud ennast kahjustavalt (lõikunud enda käsi nii rasedana kui ka pärast lapse sündi). Vanemate vahel on lahkhelid seetõttu, et ema jätab lapse võõraste inimeste järelevalve alla. Isa on palunud, et juhul kui emal on vaja kuhugi minna, võib ta alati pöörduda isa poole, kes hoiaks last hea meelega ja veedaks temaga aega. Ema käitumine rikub vaimset sidet isa ja lapse vahel. Alates lapse sünnist üritab lapse isa osaleda lapse elus, hoolitseda tema eest ja oma lapsevanema rolli täita. Lapse
2-21-13844 isa soovib võrdset võimalust lapse eest hoolitseda. Isa osaleb lapse ülalpidamises, teeb seda vabatahtlikult ja ostab lapsele kõike vajalikku.
4.Avaldaja töötab Soome ettevõttes Z OY ja täidab oma tööülesandeid Eestis, lisaks tegeleb vabakutseliselt autode ja mototehnika taastamise ning müügiga. Avaldajal on stabiilne sissetulek ja võimalus iseseisvalt oma tööaega planeerida. Isal on mugavad elutingimused, eramajas on lapsel vajalik mööbel ja mängunurk, suur territoorium, mis on aiaga ümbritsetud ja võimaldab lapsel palju aega veeta värskes õhus. Isal on olemas kõik vajalik lapse heaolu ja turvalise tagamiseks. Kodune õhkkond on sõbralik.
5.Avaldaja taotleb määrata kindlaks kuni lapse kooliminekuni kehtiv vahelduv suhtluskord, mille kohaselt laps viibib isaga üle nädala esmaspäevast kell 16.00 kuni pühapäevani kell 18.00, isa tuleb ise lapsele tema elukohta järele ning toob lapse ema elukohta tagasi. Samuti sisaldab avaldaja taotletud suhtluskord erisusi pühade ajal, isadepäeval ja emadepäeval, lapse sünnipäeval, vanemate sünnipäevadel. Avaldaja taotluse kohaselt peaksid vanemad leppima uue suhtluskorra lapse kooliminekul. Vahelduv suhtluskord tähendaks lapsele vähem sõitmist.
6.Vastuseks ema süüdistustele märgib avaldaja, et tal ei ole probleemi alkoholi ega narkootiliste ainete tarbimisega. Ka ema on kasutanud isaga rääkides ebaviisakaid sõnu ja tarbib alkoholi. Avaldaja ei ole kunagi kasutanud vägivalda lapse ema suhtes, väidetud rünnakud on tõendamata. Avaldaja ei esita emale oma nõudmisi ning püüab leida lapse emaga kontakti, et suhelda oma lapsega. Laps on alati isaga rahulik, tunneb end turvaliselt ning isa ja lapse vahel on soe ja tugev side. Isa ei ole lapsele ohtlik. Puudutatud isiku II seisukoht
7.Ema esitas 01.10.2021 vastuse suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusele ning avalduse vanemate hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes.
8.Vanemad ei ole kunagi koos elanud, sest isa soovis last saada sõpradena. Probleemid ilmnesid juba tutvuse alguses, sest avaldaja tarvitas ülemäära alkoholi ja narkootilisi aineid, ning selle tagajärjel muutus vägivaldseks nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Isa kõnemaneer ja sõnakasutus ei ole kohane ega lapsele head eeskuju andev.
9.Kohtumised lapsega on toimunud esialgu ema kodus. Jõulud ja aastavahetus veedeti koos. Pärast jõule oli avaldaja alkoholijoobes, laamendas oma kodus, saatis seosetuid ja arusaamatuid sõnumeid ning kamandas lapse ema koos lapsega öösel enda juurde. Avaldaja on korduvalt ähvardanud, et võtab emalt lapse ära. Pärast taolist ähvardust 03.01.2021 ei käinud isa last 3 nädalat vaatamas. 22.01.2021 tuli isa peale pikka pausi last vaatama, sealjuures sõimas ema lapse juuresolekul ja ähvardas lüüa.
10.Perelepitaja juures ei toimunud sisulist lepitamist. Isa esitas vaid omi nõudmisi, arvestamata lapse unegraafikuga. Kohtumised toimusid graafikujärgselt. Isa jalutas lapsega, kuid ei olnud huvitatud ema pakutud võimalusest lapsele vanni teha või muid toiminguid õppida. Kohtumine jäi 03.02.2021 ära isa joobeseisundi tõttu. Märtsis oli kohtumisi isegi enam kui oli kokku lepitud.
11.19.03.2021, kui ema viis avaldaja palvel viimase tööle, kuna avaldaja ei olnud kaineks saanud, helistas sõidu ajal emale võõras number ning selle eest sai ema avaldajalt rusikaga vastu põske. Seepeale parkis ema auto Viljandi mnt äärde kõnniteele, lahkus 4-kuuse lapsega, tellis
2-21-13844 lähimast tanklast takso ja sõitis koju. Sel hetkel ema politsei kutsumise peale ei mõelnud, soovides vaid kiiresti lahkuda. Isa oli ka järgmisel päeval tugevas alkoholijoobes ning soovis, et ema talle alkoholi viiks ja teda taaskord sõidutaks. Kõige selle juures sõimas avaldaja ema inetute sõnadega. Pärast seda tegi lapse ema avalduse politseisse ning pöördus ohvriabi poole. Kriminaalmenetlust ei algatatud.
12.19.04.2021 tuli isa last vaatama, hakkas maja ees ema tõukama ja rindu lööma, samaaegselt sõimas taaskord inetute sõnadega. Seekord kutsus ema kohale ka politsei, kes palus isal laps ema kätte anda ning kohtumine jäi ära, sest isa oli ärritunud ning sõimas nii ema kui ametnikke. Sellele järgnevalt ei ilmunud isa lapsega kohtumistele, jätkates meili teel solvamist.
13.Isa ei tunne huvi lapse arengu vastu. Isa ei saa reaalselt lapsega hakkama ilma kolmandate isikute abita. Laps on väike ja temaga on tegelenud peamiselt lapse ema. Isa ei ole korraldanud iseseisvalt lapsega seotud toiminguid. Avaldaja peab enda nõudmiste esitamisel silmas vaid iseenda, mitte lapse huve. On arusaamatu, kes lapse eest hoolitseb, kui isa on tööl. Ema on lapsehoolduspuhkusel, teeb osalise tööajaga tööd kodus ning saab enda tööaega seada vastavalt lapse huvidele.
14.Lapsele on oluline, et tal säiliks suhe isaga. Seetõttu ei tee ema isale takistusi lapsega suhtlemiseks ning on nõus kokku leppima mõistlikus suhtluskorras. Vanemate omavaheline suhtlemine on olnud komplitseeritud isa käitumise tõttu ning ema arvates ei ole isa valmis muutuma.
15.Ema tegi ettepaneku lapsega suhtlemiseks, mille kohaselt viibiks laps isaga igal esmaspäeval ja neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse kell 16.00 ema juurest ja toob tagasi hiljemalt 18.00. Lisaks saab isa viibida koos lapsega neil laupäevadel, kui vanemad õed on suhtluskorra alusel oma isaga. Siis võtab isa lapse laupäeval kell 11.00 ema juurest ning toob lapse tagasi kell 14.00, lapse rinnapiimaga toitmise lõpetamise järgselt kell 17.00. Samuti oli ema ettepanekus nähtud ette erisused tähtpäevade puhuks ning kohtumiste ärajäämine lapse haigestumise korral. Taoline suhtluskord peaks kehtima kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eestkosteasutuse seisukoht
16.Avaldaja suhtlusstiil lastekaitsetöötajaga on olnud ebaviisakas ja ähvardav. Avaldaja näeb enda soovitud suhtluskorda ainuvõimalikuna ning eeldab, et lastekaitse teeb emale selgeks, millised on avaldaja ootused suhtluskorrale lapsega.
17.Mõlemal vanemal on soov lapse kasvatamises osaleda. Kogutud infost ei selgu, mil moel ema teeb takistusi isa ja lapse suhtlemisel. Ema on valmis koostööks, mõistab isa õigusi ja kohustusi lapse osas, on toonud välja omapoolseid mõtteid, kuidas järk-järgult isa ja lapse koosveedetavat aega pikendada. Avaldajal on valmisolek lapse elus osalemiseks, kuid ta teeb sageli lapsesse puutuvaid ettepanekuid enda huvidest lähtuvalt ja lapse vajadustega vähem arvestavalt. Mõlemad vanemad ootavad, et suhtluskord lahendab erimeelsused, vähem mõistavad seda, et suhtluskord saab toimida efektiivselt juhul, kui vanemad teevad omavahel koostööd.
18.Nädala kaupa vahelduva elukohaga suhtluskord ei ole lapse huvides lapse vanusest tulenevalt. Kuna vanemate vaheline koostöö ei ole hea, ei saa sellist suhtluskorda esialgu tulevikku kavandada. Regulaarne suhtlus isaga on lapse huvides. Oluline on suhtluse järjepidevus.
2-21-13844 Lapsele määratud esindaja seisukoht
19.Vanemad peavad last kasvatama ühiselt. Lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks on vajalik kindlustada lapsele kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel, mistõttu peavad mõlemad vanemad tegema kõik selleks, et lapse kohtumine isaga sujuks tõrgeteta ning vanemad peavad vältima oma tunnete esikohale seadmist. Lapse ja isa vahelise läheduse hoidmine peab olema vanemate ühine eesmärk.
20.Ühe vanema poolt teise vanema suhtes vaimse või füüsilise vägivalla kogemine on väikelapsele trauma, see on käsitatav vaimse vägivallana lapse suhtes. Kuna esitatud materjalidest nähtuvalt võib isal olla probleeme oma emotsioonide juhtimisega, siis võiks antud juhul kaaluda ka isa suunamist vanemlusprogrammi.
21.Lapse esindaja ei toetanud suhtluskorra määramist isa soovitud mahus. Suhtluskord peab olema määratud etapiviisiliselt selliselt, et järk-järgult suureneb lapse ja isa koos veedetud aeg. Menetluse käik
22.Kohtus 08.12.2021 ärakuulamisel selgitas avaldaja, et soovib oma lapse elus osaleda võrdväärse vanemana. Vanemad leppisid ärakuulamisel kokku, et pöörduvad perelepitaja poole.
23.Ema andis kohtule 27.05.2022 teada, et perelepitus ebaõnnestus, kuna isa loobus sellest. Ema sõnul toimuvad kohtumised kokkuleppeliselt esmaspäeval ja neljapäeval kell 16.00– 18.30, isa viib ja toob last. Samuti on isa ja laps saanud viibida koos selliselt, et isa võtab lapse reedel kell 16.00 ja toob tagasi laupäeval kell 17.00.
24.Kohtus 10.06.2022 ärakuulamisel selgitas lapse ema, et tal tuleb augustis Keilas asuvast üürikorterist välja kolida ja ta soovib osta maja väljaspool Harjumaad. Lapse suhtlus isaga võiks kolimise järgselt toimida selliselt, et laps veedab isa juures iga teise nädalavahetuse reedest pühapäevani, alustades esmalt ühest ööst. Isa kinnitas, et annab lapse emale lapse elukoha muutmiseks nõusoleku juhul, kui ema kanda jäävad lapse toomise ja viimise kulud isaga kohtumistele. Ärakuulamise ajaks oli laps ööbinud kahel korral isa juures. Laps peaks minema lähiajal lasteaeda.
25.Kohus kohaldas 10.06.2022 määrusega esialgse õiguskaitse abinõusid ning määras kindlaks lapsega suhtlemise ajutise korra kohtumenetluse ajaks. Ajutine kord nägi ette, et: • paaris nädalatel viibib laps koos isaga alates esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni ning neljapäeval kell 16.00 kuni reede hommikuni. • paaritutel nädalatel viibib laps koos isaga alates esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni, neljapäeval kell 16.00–18.30 ning reedel kell 16.00 kuni laupäeval kell 17.00.
26.Kohus rahuldas 06.07.2022 määrusega osaliselt ema avalduse ning lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes, andes emale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja tervise küsimustes. Kohtumäärus on jõustunud.
27.Ema kinnitas 24.08.2022 seisukohas, et esialgu tema elukoht ei muutu ning laps jääb lähiajal elama Keilasse. Kohtu määratud ajutine suhtluskord pidi hakkama kehtima alates 27.06.2022. Lapse isa ei tulnud lapsele järele ajavahemikus 27.06.2022–22.07.2022 ega andnud teada mitteilmumisest. 24.07.2022 kirjutas avaldaja emale ning ütles, et nüüd hakkab ema ise last tooma ja viima. Kuna ema ja laps ei viibinud 25.07.2022 kodus, lepiti kohtumine kokku
2-21-13844 26.07.2022, kuid isa kohale ei ilmunud. Isa ja lapse esimene kohtumine toimus alles 28.07.2022. Kohtumised toimusid koos ööbimisega 01.08–11.08.2022. Kui laps ei soovinud 15.08.2022 isaga kaasa minna, vihastas isa ja lahkus. Avaldaja ei ilmunud kohale 18.08–19.08 ja 22.08.2022 ega andnud teada mitteilmumisest. Ema on nõus ajutises suhtluskorras toodud kohtumiste tingimustega vaid kohtumenetluse ajaks, mitte pikas perspektiivis. Ema alustas 22.08.2022 lasteaiaga harjutamist.
28.Vanemate ärakuulamisel 06.09.2022 suhtluskorras kokkuleppele ei jõutud. Avaldaja avaldas, et soovib lapsega nädalavahetusel olla selliselt, et võtab lapse reedel ja viib esmaspäeval lasteaeda. Vahepealsed kohtumised lapsega jäid avaldaja sõnul ära põhjusel, et ema ja isa ei suutnud lapse toomises ja viimises kokku leppida ning avaldaja ei pidanud seetõttu ise võimalikuks lapsele järele minna. Ülejäänud ulatuses võiks avaldaja hinnangul kehtida selline suhtluskord, nagu kohus esialgse õiguskaitse korras määras. Avaldaja ettepaneku kohaselt võiks ema tuua lapse isa juurde ning isa viia lapse lasteaeda. Laps on ka hiljuti viibinud isa juures öösiti ning probleeme ei esine. Avaldaja kinnitas, et kui ta peab lapsele lasteaeda järele minema, siis ta ka läheb.
29.Ema tõi välja, et kuna laps on hakanud lasteaias käima ning alles harjub sellega, siis on see lapse jaoks lisastressiallikas. Seetõttu peaks nädalasisesed kohtumised toimuma esialgu õhtuti ilma ööbimiseta. Lapsele peaks järele tulema isa ja lapse tooks tagasi ema. Lasteaias üleandmise korral võib juhtuda, et isa ei tule lapsele järele. Ema kinnitusel on tal võimalik nädala sees viia last isa juurde alates kell 17.00.
30.Lapse esindaja leidis, et arvestades vahepealseid suhtluspause vajab pikem koosviibimine jälle harjutamist. Ka lastekaitsetöötaja leidis, et vähemalt lähima kuu aja jooksul ei peaks nädala sees kohtumised olema ööbimisega.
31.Kohus muutis 06.09.2022 määrusega esialgse õiguskaitse abinõusid ning määras kindlaks lapsega suhtlemise ajutise korra kohtumenetluse ajaks selliselt, et: • kuni 06.10.2022 viibib laps koos isaga paaris nädalatel esmaspäeval ja neljapäeval kell 16.00–18.30 ja paaritutel nädalatel esmaspäeval ja neljapäeval kell 16.00–18.30 ning reedel kell 16.00 kuni laupäeval kell 17.00. Lapsele tuleb lasteaeda või ema elukohta järele isa, kes toob lapse ka esmaspäeval ja neljapäeval tagasi ning laupäeval tuleb lapsele järele ema; • alates 07.10.2022 viibib laps koos isaga paaris nädalatel esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni ja neljapäeval kell 16.00 kuni reede hommikuni ning paaritutel nädalatel esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni, neljapäeval kell 16.00–18.30 ning reedel kell 16.00 kuni laupäeval kell 17.00. Lapsele tuleb lasteaeda või ema elukohta järele isa, kes viib teisipäeval ka lapse lasteaeda ja neljapäeval tagasi ema juurde ning laupäeval tuleb lapsele järele ema. Maakohtu määrus
32.Maakohus rahuldas 30.09.2022 määrusega avalduse osaliselt ja määras kindlaks lapse suhtlemiskorra oma vanematega järgmiselt:
32.1.laps viibib paaris nädalatel koos isaga esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni ning neljapäeval kell 16.00 kuni reede hommikuni. Paaritutel nädalatel viibib laps koos isaga alates esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni, neljapäeval kell 16.00–18.30 ning alates reedel kell 16.00 kuni laupäeval kell 17.00. Kui laps on selleks valmis, siis alates 01.12.2022 toimuvad paaritute nädalate nädalavahetuse kohtumised reedel kell 16.00 kuni esmaspäeva hommikuni. Lapsele tuleb lasteaeda või ema juurde järele lapse isa, kes viib lapse kohtumise lõppedes lasteaeda (kui on lasteaiapäev) või ema juurde (kui on puhkepäev või kui
2-21-13844 laps ei viibi mingil põhjusel sel sel päeval lasteaias). Kui kohtumine lõpeb laupäeval, siis tuleb lapsele järele lapse ema.
32.2.Paaris aastatel veedab laps 24. detsembri isaga ja 25. detsembri emaga ning paaritutel aastatel vastupidi. Kui laps ei viibi juba isa juures, võtab isa paaris aastatel lapse 24. detsembril kell 10.00 ema elukohast ja toob tagasi 25. detsembril kell 10.00 ning paaritutel aastatel võtab isa lapse ema elukohast kell 10.00 ja toob tagasi 26. detsembril kell 10.00.
32.3.Laps viibib isaga igal paaritu aasta aastavahetusel alates 31. detsembrist kell 15.00 kuni 1. jaanuar kella 18.00-ni. Kui laps ei viibi juba isa juures, võtab isa lapse ema elukohast ja toob lapse ema elukohta tagasi.
32.4.Isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga. Kui isadepäev langeb paaris nädala nädalavahetusele, võtab isa lapse kell 12.00 ema elukohast ja toob lapse ema elukohta tagasi kell 19.00. Kui emadepäev langeb paaritu nädala nädalavahetusele, toob ema lapse isa juurest pühapäeval kell 12.00.
32.5.Lahusviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega lapse sünnipäeval tema õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks.
32.6.Isa sünnipäeva 25.03 veedab laps alati isaga ja ema sünnipäeva 10.10 alati emaga.
32.7.Kohtumise ärajäämisest tuleb teavitada teist vanemat ette esimesel võimalusel. Kui lahus elaval vanemal pole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada, siis kohtumisi ei asendata.
32.8.Kui laps on haige, siis kuulub kohtumine võimalusel asendamisele lähima kahe kuu jooksul. Kohtumise asendamine toimub vanemate vahelise kokkuleppe alusel, kuid tingimusel, et laps saaks ema juures viibida igas kuus vähemalt kaks nädalavahetust.
32.9.Suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest.
32.10.Vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad.
32.11.Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti või sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades vanemad helistavad teineteisele ja vastavad kõnele. Saadud suhtluskorda puudutavale teabele peab teine vanem reageerima hiljemalt järgmisel päeval, tehes seda kirjalikult, e-kirja teel.
32.12.Kõikidel lapse üleandmistel käituvad lapsevanemad ning nendega kaasas viibivad isikud üksteise suhtes lugupidavalt ja viisakalt, st ei karju, ei halvusta, ei tõsta häält jne.
32.13.Vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest.
32.14.Kumbki vanem ei takista lapse ja eemalviibiva vanema suhtlemist sidevahendi teel.
32.15.Eeltoodud suhtluskord kehtib kuni lapse 1. klassi minekuni. Enne lapse kooliminekut lepivad vanemad kokku uue suhtluskorra, kasutades selleks vajadusel perelepitaja abi. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse kulud, mis jättis riigi kanda. Maakohus määras, et kohtumäärus kehtib ja kuulub resolutsiooni p 2.1 (käesolevas määruses punkt 32.1) osas täitmisele alates jõustumisest ning ülejäänud osas sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud.
33.Maakohtu hinnangul oli põhjendatud määrata ligilähedaselt selline suhtluskord, mis on toimunud 16.06.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras. Kuna suhtluskorra p 2.1 hakkab kehtima alles kohtumääruse jõustumisel, siis saab laps suhelda isaga kuni selle ajani esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra alusel hilisemast mõnel määral piiratumas ulatuses. Kohtumääruse jõustumise ajaks on eelduslikult taastunud isa ja lapse regulaarne suhtlus, laps on enam harjunud lasteaiaga ning valmis viibima isa juures ka pikemalt.
2-21-13844
34.Kohtu hinnangul ei ole vanemate konfliktsuse astet arvestades võimalik kaaluda vahelduvat suhtluskorda. Vahelduv suhtluskord eeldab vanemate vahel head koostööd ja normaalset suhtlust. Praegusel juhul selline suhtlus puudub, üks vanem (antud juhul lapse isa) kasutab teise vanemaga omavahelises suhtluses vägivalda – kasutab alandavat, solvavat, halvustavat sõnastust ja kõneviisi. Avaldaja väited, mille kohaselt ei ole ta kasutanud puudutatud isiku II suhtes vägivalda, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Vanemate omavahelisest suhtlusest nähtub, et avaldaja on suhtlemisel puudutatud isikuga II konfliktne ja kompromissitu ning tema suhtlemisstiili saab pidada vaimse vägivalla kasutamiseks puudutatud isiku II suhtes. Väljendid, mida ta kasutab, näitavad üles sügavat austuse puudumist lapse teise vanema suhtes. Avaldajal tuleb edaspidi silmas pidada, et kui ta kavatseb kasutada selliseid väljendeid ka lapse juuresolekul, siis haavab ta nendega ka last, kuna laps identifitseerib end vanema kaudu. Samuti tuleb avaldajal arvestada, et kui jätkub lapse juuresolekul ema halvustamine või ema suhtes agressiivne käitumine, siis on selline olukord last kahjustav ning on ilmselt aluseks suhtluse piiramisele.
35.Kohtu hinnangul on lapse huvides, kui kohtumisteks lapse üleandmine toimub valdavalt lasteaias. Selliselt on välistatud vanemate omavaheline konflikt lapse juuresolekul ning eelduslikult on laps seetõttu enam motiveeritud isaga suhtlema.
36.Suhtluskorra täitmisel tuleb avaldajal valdavalt endal lapsele järele tulla ja teda tagasi viia. Seda põhjusel, et üleandmised toimuvad enamasti lasteaias. Ka on isal eelduslikult võimalik tulla lapsele järele 16.00, samas ema saaks oma töökohustuste tõttu anda lapse üle alles kell 17.00 ning selliselt jääb lapse kohtumine isaga lühemaks. Ka nädalavahetusel toimuvate üleandmiste puhul on mõistlik, kui lapsele tuleb järele isa, sest varem on korduvalt juhtunud, et isa on suhtluskorra ära jätnud, sellest varasemalt teavitamata. Avaldaja on väitnud, et tal on transpordiga suured kulud ning ka suured kohustused, samas on avaldaja ise esialgses avalduses taotlenud sellist suhtluskorda, mille kohaselt tema ise viib ja toob last.
37.Suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestas maakohus, et see oleks võimalikult lihtne ja lapse jaoks arusaadav. Kuna mõlemad vanemad pidasid vajalikuks määrata suhtluskord, mis toimib kuni lapse kooliminekuni, siis määras kohus suhtluskorra kindlaks kuni lapse 1. klassi minekuni. Määruskaebus
38.Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2.1, 2.2 ja 2.3 ja määrata selles osas kindlaks uus suhtluskord, mille kohaselt: • laps viibib paaris nädalatel koos isaga kolmapäeval kella 16.00-st, kui isa võtab lapse lasteaiast ja viib lapse lasteaeda neljapäeva hommikul. Paaritutel nädalatel võtab isa lapse lasteaiast reedel kell 16.00 ja ema tuleb lapsele järgi isa elukohta pühapäeval kell 17.00; • paaris aastatel veedab laps 24.–25.12 isaga ja paaritutel aastatel emaga. Lapse isa võtab lapse 24.12 kell 10.00 lapse elukohast ja 25.12 kell 17.00 viib lapse tema elukohta tagasi. • laps viibib isaga paarisaastatel 31.12–01.01, paaritutel aastatel viibib laps emaga. Lapse isa võtab lapse 31.12 kell 10.00 lapse elukohast ja viib lapse tagasi 01.01 kell 17.00 lapse elukohta. Menetluskulud palub puudutatud isik II jätta menetlusosaliste endi kanda.
2-21-13844
39.Määratud suhtluskord on vastuolus lapse põhiõigustega ja huvidega. Lapse isa huvid on seatud kõrgemale lapse õigustest ja huvidest. Arvestatud ei ole lapse vanusega, lapse harjumuspäraste tegevustega ja sellega, et üleminekud peaksid olema järk-järgulised.
40.Maakohus jättis põhjendamata, mille alusel jõudis kohus veendumusele, et 1 aasta 10 kuu vanune laps peab iganädalaselt praktiliselt üle päeva veetma aega koos isaga ning laps on ema ja õdedega vaid kolmel päeval nädalas.
41.Maakohus tegi last kahjustava määruse. Kohus ei arvestanud lapse senist elukorraldust, asjas esitatud tõendeid perevägivalla kohta, et isa on nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal korduvalt jätnud lapsega kokkulepitud suhtluskorra aegadel kohale tulemata, korduvalt on lapse isa ka lapse enne suhtluskorras kokkulepitud aega koju tagasi toonud. Maakohus on pannud lapse olukorda, kus laps peab oma elukorraldust muutma ja kohandama vastavalt isa elukorraldusele, mis on ilmselgelt last kahjustav. Maakohus ei analüüsinud, miks peab kohus vägivaldset vanemat võrdväärseks vanemaks mittevägivaldse vanemaga (emaga).
42.Maakohus jättis suhtluskorra määramisel analüüsimata mõlema vanema senise panuse lapse kasvatamisel ning hooldusõiguse teostamisel.
43.Enne isa esitatud avaldust on lapse elukorraldus olnud selline, kus ta viibis isaga vaid lapse ema juuresolekul ja aeg-ajalt paar tundi. Laps on kohtumenetluse ajal isa juures ööbinud vaid loetud ööd. Seega ei ole eluliselt usutav, et laps mõistaks olukorda, kus ta peaks isa juures viibima üle kahe-kolme päeva mitu päeva ja ööd järjest.
44.Arusaamatuks jääb, kes peaks hindama olukorda, kas laps on 01.12.2022 valmis selleks, et igal paaritul nädalal kohtub laps isaga reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni.
45.Küsimus tekib ka selles, et kui lapse isa viib pärast paaritu nädala kohtumist lapse lasteaeda esmaspäeva hommikul, mis on paarisnädala algus, siis paarisnädala suhtluskorra järgselt peaks lapse isa jällegi lapsele esmaspäeval lasteaeda järgi tulema kell 16.00 ja viima lapse siis tagasi lasteaeda teisipäeva hommikul. Seega viibib laps tegelikult paaritu nädala suhtluskorra järgselt isaga alates reedest kuni teisipäeva hommikuni. Seega on lapse isaga paaritutel nädalatel juba 10 päeva, lisaks paarisnädalatel 4 päeva. Lisaks on veel laps isaga paaritu nädala neljapäeval 16.00–18.30.
46.Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Kohtu hinnangul ei ole vanemate konfliktsuse astet arvestades võimalik kaaluda vahelduvat suhtluskorda, kuid alates 01.12.2022 viibib laps isaga detsembris 12 ööd ja jaanuaris 13 ööd, mis sisuliselt on vahelduv suhtluskord.
47.Lapse seisukohast on tegemist lisastressi tekitava elukorraldusega, millega toime tulemine võib osutuda lapse jaoks ülejõukäivaks. Vahelduv elukoht toob kaasa väga sageli lapsele tagasilöögid (käitumisprobleemid kodus, laste kollektiivis, õpiraskused, järsud meeleolu muutused jms). Miks peab lapsega, kes on ema ja õdedega elanud alates sünnist, hakkama tegema katseid.
48.Kohtulahend ei ole jälgitav ega arusaadav. Lapse huvides on kindla, lapse jaoks arusaadava ja ettenähtava elukorralduse säilitamine.
49.Juhul, kui ema lastega kolib, siis peab ema hakkama arvestama ka igapäevaste sõitudega Tallinna ja oma elukoha vahel ning ka lisaväljaminekuga seoses transpordikuludega.
2-21-13844
50.Jõulupühade osas ei ole vaidlustatud määruse resolutsiooni p-st 2.2 aru saada, mis kuupäeval isa lapse paaritutel aastal aastatel enda juurde võtab. Ema palus kohut arvestada jõulude, aastavahetuse ja sünnipäevade puhul ka lapse vanemate õdedega. Praeguse suhtluskorra järgi ei saa õed ja ema koos olla jõulude ja aastavahetuse ajal.
51.Pärast seda, kui kohus on suhtluskorra raames määranud lapsele vahelduva elukoha, tähendaks see, et lapsel on nii öelda kaks elukohta, sest laps viibib peaaegu võrdse aja mõlema vanemaga. Seetõttu ei ole võimalik ka tuvastada, kes on lapse põhihooldaja. Kohus on tekitanud juriidiliselt segadusttekitava olukorra. Menetlusosaliste seisukohad
52.Avaldaja toetab määruskaebust üksnes osas, mis on seotud jõulude ja aastavahetusega. Ülejäänud osas ta määruskaebusega ei nõustu.
53.Eestkosteasutuse hinnangul ei vasta määratud suhtluskord lapse huvidele.
54.Lapse esindaja nõustub määruskaebusega selles, et sisuliselt on tegemist vahelduva suhtluskorraga, mis on nii väiksele lapsele koormav. Menetluse edasine käik
55.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
56.Ringkonnakohus andis 15.02.2023 kirjaga vanematele võimaluse selgitada, kuidas laps ja tema vanemad on pärast maakohtu määratud suhtluskorda tegelikult suhelnud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
57.Ringkonnakohus tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659 alusel tuleb vaidlustatud määrus tühistada osas, milles maakohus määras, et paaris nädalatel viibib laps koos isaga alates esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni ning määras tingimuse, et kui laps on selleks valmis, siis alates 01.12.2022 toimuvad paaritute nädalate nädalavahetuse kohtumised reede õhtul kella 16.00st kuni esmaspäeva hommikuni, samuti osas, milles maakohus määras kumma vanemaga viibib laps jõulude ja aastavahetuse ajal. Ringkonnakohus saab teha eeltoodud osas uue määruse, millega muudab vastavas osas suhtluskorra tingimusi. Muus osas ei anna ema määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
58.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotluse (TsMS § 659 koosmõjus § 442 lg-ga 5). Isa esitas määruskaebemenetluses täiendavad tõendid (fotod), mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav ja ringkonnakohus võtab tõendid vastu.
59.Määruskaebus on esitatud eelkõige põhjusel, et ema ei nõustu suhtluskorra määramisega alates 01.12.2022, kuna lisanduvate öödega tekib olukord, kus lapsel on sisuliselt vahelduv elukoht ja sellises mahus suhtluskord on lapsele üleliia koormav.
2-21-13844
60.Maakohus määras kindlaks lapse suhtlemiskorra oma vanematega samas mahus, nagu oli määratud esialgse õiguskaitse korras alates 07.10.2022, ning lisas, et kui laps on valmis, siis alates 01.12.2022 toimuvad paaritute nädalate nädalavahetuse kohtumised reedel kell 16.00 kuni esmaspäeva hommikuni. Seega lisandus isa ja lapse koos veedetavale ajale sisuliselt 2 päeva (pühapäevad) ja 4 ööd kuus, s.t kui varem lõppes paaritutel nädalatel isa juures viibimisaeg laupäeval 17.00, siis alates 01.12.2022 võis laps viibida isa juures üle nädala reede õhtust esmaspäeva hommikuni.
61.Menetluses on rõhutatud, et laps vajab harjumisaega isa juures ööbimisega kohtumisteks. Kuigi laps ei ole sünnist saati oma isaga igapäevaselt koos elanud, puudub vaidlus, et laps ja isa on olnud siiski pidevas kontaktis. Isegi, kui isa ja lapse suhtlemises on olnud aeg-ajalt pause, on suhtlus pärast jätkunud enam-vähem samas mahus. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus praeguses asjas vajalikuks järk-järgulist suhtluskorda määrata, kuna laps ei ole isast võõrandunud ja on saanud piisavalt oma isaga menetluse ajal suhelda, ning isa juures viibimise harjutamise eesmärki on täitnud esialgse õiguskaitse abinõud. Samast eeldusest on lähtunud ka maakohus, märkides, et kohtumääruse jõustumise ajaks on eelduslikult taastunud isa ja lapse regulaarne suhtlus, laps on enam harjunud lasteaiaga ning valmis viibima isa juures ka pikemalt. Asja materjalide põhjal on ringkonnakohus veendunud, et laps on tänaseks piisavalt harjunud oma isa ja kahe koduga, et olla valmis viibima isa kodus pika nädalavahetuse korraga. Arvestades Harju Maakohtu 06.09.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras kehtestatud kohtumiste regulatsiooni alates 07.10.2022 ja vältimaks vanemate vaidlusi teemal, millisest kuupäevast on laps valmis ööbima terve nädalavahetuse isa juures, peab ringkonnakohus võimalikuks määrata, et alates käesoleva määruse jõustumisest viibib laps paaritutel nädalatel isa juures reede õhtust esmaspäeva hommikuni.
62.Ringkonnakohus ei pea õigeks lugeda kokku vaid suhtluskorra öid, nagu määruskaebuses on tehtud, vaid silmas tuleb pidada aega, millal laps reaalselt kummagi vanemaga suhelda saab. Kui võtta arvesse, et tänaseks käib laps eeldatavasti esmaspäevast reedeni lasteaias, siis nõustub ringkonnakohus määruskaebusega osas, et paaritu nädala lõpp ja paaris nädala algus võib reaalsuses kujuneda välja nii, et laps näeb ema reede hommikul ja järgmisel korral alles teisipäeva õhtul ning seejärel jääb laps isa juurde ööseks juba ülejärgmisel, s.o neljapäeva õhtul. Iseenesest on mõistlik, et laps viibib kummagi vanemaga 2 pikemat nädalavahetust kuus, kuid sellisel juhul on lapse huvides, et pärast pikka nädalavahetust isaga (reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni) ei viibi laps kohe samal õhtul (esmaspäev) uuesti isaga. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu määratud suhtluskorda selliselt, et jätab suhtluskorrast välja paaris nädalal esmaspäeva õhtust teisipäeva hommikuni toimuva kohtumise isaga.
63.Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkte 2.2 ja 2.3 määruskaebuses taotletud viisil. Määruskaebuses on piisavalt põhjendatud, miks ema soovib jõulude ja aastavahetuse kohtumisi muuta ja vastuses määruskaebusele on isa selle ettepanekuga ka nõustunud. Seega määrab ringkonnakohus pühadeaegsed kohtumised selliselt, et laps veedab jõulud ja aastavahetuse isaga paaris aastatel ja emaga paaritutel aastatel.
64.Tulenevalt asjaolust, et ringkonnakohus muudab maakohtu määratud suhtluskorda selliselt, et laps viibib vaheldumisi ühe vanemaga reedest esmaspäeva hommikuni, siis tuleb täpsustada ka lapse üleandmist isadepäeval ja emadepäeval. Kui isadepäev langeb paaris nädala nädalavahetusele, võtab isa lapse kell 12.00 ema elukohast ja toob lapse ema elukohta tagasi kell 19.00. Kui emadepäev langeb paaritu nädala nädalavahetusele, võtab ema lapse kell 12.00 isa elukohast ja toob lapse isa elukohta tagasi kell 19.00.
2-21-13844
65.Eeltoodud muudatused teevad suhtluskorra ühtlasi ka lihtsamaks ja arusaadavamaks nii vanematele kui ka lapsele. Laps ei jää liiga kauaks eemale ühest vanemast ja samas ei pea ta ka üleliia tihti kodu vahetama.
66.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest muid olulisi asjaolusid, mis välistaksid maakohtu määratud elukorralduse jätkamise ja põhjendaksid isa ja lapse koosveedetud aja olulise vähendamise. Vastuseks määruskaebuse ülejäänud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
67.Vanema ja lapse vahetu suhtlemise olulises ulatuses piiramine on põhjendatud üksnes juhul, kui on tõendatud suhtluse kahjulik mõju lapsele. Lapse jaoks on oluline, et ta saab mõlema vanemaga jagada oma argipäeva rõõme ja muresid ning et kumbki vanem ei jääks kõrvale korrapärasest suhtlusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas tõendatud, et suhtlemine kummagi vanemaga avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Määruskaebuses soovitud määral koos veetmise aja oluline vähenemine ei ole praeguses asjas õiglane ei lapse ega isa suhtes.
68.Ringkonnakohus ei pea antud juhul suhtluskorra määramisel takistuseks vanemate omavahelise suhtluse keerukust. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg 1 kohaselt on mõlemal vanemal kohustus ja õigus oma lapsega isiklikult suhelda ning lg 2 järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. See tähendab ühtlasi seda, et kohtu määratud suhtlemise kord ei anna isale üksnes õigust lapsega kohtu poolt määratud viisil suhelda, vaid ka kohustab isa lapsega suhtlema kohtu määratud korras. Suhtluskord peab olema mõistlik ja arusaadav lapse jaoks ning reaalselt täidetav vanematele, mistõttu ei ole põhjendatud määrata suhtluskorda, mida on keeruline vanematel endal täita. Kuigi vanemad peavad suutma jätta lapse huvides oma isiklikud erimeelsused kõrvale, siis olukorras, kus vanemad ei ole veel valmis igapäevaselt kohtuma, saab suhtluskorra määramisel seda arvesse võtta. Määratud suhtluskorra järgi toimub lapse üleandmine enamjaolt lasteaias ja üksnes paaritu nädala neljapäevaõhtune kohtumine eeldab vanemate vahetut kokkusaamist ja suhtlust.
69.Määruskaebuse etteheide, et maakohus ei analüüsinud, miks peab kohus vägivaldset vanemat võrdväärseks vanemaks mittevägivaldse vanemaga, ei ole antud juhul põhjendatud. Maakohus tuvastas, et isa on varasemal ajal olnud ema suhtes vaimselt vägivaldne, kuid ei tuvastanud isa ohtlikkust lapsele. Asjaoludest nähtuvalt on vanemate vaheline otsene igapäevane suhtlus vähenenud ja vanemad on keskendunud lapse üleandmist puudutavatele küsimustele, mistõttu ei ole varasemad vanemate vahelised suhtekonfliktid määravad isa ja lapse suhtlemise reguleerimisel. Isa ei pea jääma lapse elust kõrvale põhjusel, et vanemate suhe ei toiminud.
70.Ema on määruskaebuses viidanud võimalusele, et tal võivad tulevikus lisanduda transpordikulud seoses elukoha vahetusega. Elukoha vahetuse küsimus oli arutamisel ka maakohtus. Ringkonnakohus selgitab, et vanemad peavad lähtuma enda isiklikku elu puudutavate otsuste tegemisel alati sellest, et nende ühisel lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja arvestama, et otsused oleksid kõiki osapooli võimalikult vähe koormavad. Praegusel ajahetkel suhtluskorra määramisel lähtub kohus praeguse aja teadmistest, mh vanemate elukohtade asukohtadest. PKS § 143 lõike 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Seega juhul, kui aastate jooksul vanemate ja lapse elukorraldus muutub oluliselt ja näiteks tingituna suurtest vahemaadest ei ole võimalik lapsele tagada mõistlikku elukorraldust, saavad vanemad sõlmida uue kokkuleppe või taotleda kohtult suhtluskorra muutmist.
2-21-13844
71.Maakohus ei tekitanud suhtluskorda määrates juriidiliselt segadusttekitavat olukorda. See, et maakohus lõpetas 06.07.2022 määrusega vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes, andes emale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja tervise küsimustes, ei tähenda, et isa ja laps ei võiks kohtu määratud mahus suhelda. PKS § 145 lg 2 kohaselt on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. PKS § 145 lg 3 kohaselt, kui laps viibib sama sätte lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.
72.TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 4771 lg 2 teise lausega peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse) resolutsioonis lahendama mh esialgse õiguskaitse abinõudega seotud küsimused. Praegusel juhul reguleeris Harju Maakohus 10.06.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks lapse ja isa suhtluskorda ning muutis 06.09.2022 määrusega 10.06.2022 määrusega määratud esialgse õiguskaitse abinõusid. Maakohus ei võtnud vaidlustatud määruses seisukohta rakendatud esialgse õiguskaitse abinõude kohta. Selle puuduse saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada. Harju Maakohtu 10.06.2022 määrusega kohaldatud ja 06.09.2022 määrusega muudetud esialgsed õiguskaitse abinõud tuleb TsMS § 445 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 4771 lg 2 teise lausega tühistada, sest pärast suhtlusõiguse kohta tehtud määruse jõustumist ei ole esialgse õiguskaitse korras suhtlusõiguse reguleerimiseks enam vajadust (Riigikohtu 19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-17, p 18). Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni.
73.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
74.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Maakohtu määrus jääb sisuliselt muutmata. Seega ei ole põhjendatud muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
75.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (hagita perekonnaasi) ja seda, et kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.