Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-14389
Kohtuasi
C hagi X vastu tuvastamaks, et XXX Tallinn asuv korteriomand ei kuulu C ja Y ühisvara koosseisu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.12.2022 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karzetskaja Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.12.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud C kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.C (hageja) esitas 28.09.2022 Harju Maakohtule hagi Y (surnud 24.09.2001) vastu, tuvastamaks, et Tallinnas XXX asuv korter ei kuulu hageja ja Y ühisvara koosseisu.
2.Hageja tõi esile järgmised asjaolud:
2.1.Hageja ja Y olid abielus ja XX.XX.XXXX sündis tütar X. 1991 koliti elama Venemaale, 1993 vormistati abielu lahutus Venemaal ning oktoobris 1993 kolis hageja tütrega Eestisse ning sellest ajast ei ole hageja Y näinud. Y ei ole Eestis käinud ega perekonnaga suhelnud.
2.2.1995 erastas hageja erastamisväärtpabereid.
Tallinnas
XXX
asuv
korteri,
milleks
kasutas
enda
2.3.1997 sai hageja teada, et lahutus Y-ga ei ole lõpuni viidud, kuna Y ei tulnud Perekonnaseisuametisse tunnistuse saamiseks.
2.4.24.04.1997 vormistati lahutus Eestis, kuid abielulised suhted said lõplikult läbi umbes neli aastat enne abielu lahutamise kuupäeva.
2.5.Y suri Venemaal 21.04.2001, hagejal puudub info tema sugulaste või pärijate kohta.
2.6.Hageja soovis korterit võõrandada, kuid notar selgitas, et korter kuulub endiste abikaasade ühisvara koosseisu ja kuna isik suri Venemaal, siis pärandi avamise kohaks on Venemaa. Hageja peab pöörduma kohtusse Venemaal, et ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaeg. Pärast kohtuotsust saab vormistada pärandi vastuvõtmise Venemaal ning jätkata pärimismenetlusega Eestis. Vastavalt Vene Föderatsiooni pärimisseadusele saab pärandi võtta vastu 6 kuu jooksul peale pärandi avamist. Kuna kostja surmast on möödunud rohkem kui 20 aastat, siis puudub hagejal ja tütrel võimalus pärandi vastuvõtmiseks nii Venemaal kui ka Eestis. Tähtaja ennistamiseks peab hageja pöörduma kohtusse Venemaal, milleks puuduvad hagejal võimalus ja oskused.
2.7.Hageja soovib, et kohus tuvastaks, et korter ei kuulunud endiste abikaasade ühisvara hulka, kuna oli erastatud pärast abielusuhete lõppemist.
3.Maakohus jättis 21.10.2022 määrusega hagi käiguta. Kohus selgitas, et surnud isik ei saa olla asjas kostja. Kohus selgitas, et kui hageja soovib hagi esitada Y väidetava pärija, s.o X vastu, tuleb hagejal seda märkida ja mh täpsustada, millega hageja tõendab seda, et X on Y pärija.
4.14.11.2022 täpsustatud hagis märkis hageja kostjaks X (endine X). Hagi kohaselt on Y pärijaks tema tütar X (kostja). Abielusuhete lõppemist soovib hageja tõendada kostja seletusega. Maakohtu määrus
5.Maakohus keeldus 06.12.2022 määrusega hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 11 ja lg 2 p 2 alusel ning jättis menetluskulud hageja kanda.
6.Hagejal tuleb esitada hagi Y pärijate vastu tuvastamaks, et kõnealune korter ei kuulu Y pärandvara hulka. Hageja on hagi esitanud hageja ja Y ühise tütre vastu, kuid hagis toodud andmetel ei ole pärimismenetlust läbi viidud ning hageja ei ole tõendanud, et kostja on Y pärija. Lisaks möönab hageja, et hagejal ja kostjal puudub võimalus pärandi vastuvõtmiseks nii
2-22-14389 Venemaal kui ka Eestis, kuna Y surmast on möödunud rohkem kui 20 aastat. Eeldades hageja väidete õigsust, ei saaks hageja antud hetkel esitada hagi X vastu, kuna X ei ole Y pärandit vastu võtnud ning võib olla minetanud võimaluse seda teha.
7.Lisaks pidas maakohus oluliseks asjaolu, et hagi kohaselt kolis Y 1991 Venemaale ning hageja ei ole teda pärast 1993 näinud. Seetõttu ei ole välistatud, et Y-l võib olla veel lapsi, kelle olemasolust hageja teadlik ei ole. Y pärijad on käesolevas asjas vältimatud kaaskostjad, kuna tehtav lahend puudutab kõigi Y pärijate õigusi ning seetõttu tuleb hagi esitada kõigi pärijate vastu. Kohus ei pidanud põhjendatuks anda hagejale võimalust täpsustada asjas kostjate ringi, kuivõrd hageja märkis hagis, et Y pärimismenetlust ei ole läbi viidud ning hagejal puuduvad andmed Y sugulaste või pärijate kohta.
8.Y viimane elukoht Venemaal raskendab tema õigusjärglaste väljaselgitamist ja pärimismenetluse läbiviimist. Pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada, vaid pärandvara tuleb jagada pärimisseaduse sätete alusel ning tuleks tuvastada, et ese ei kuulu pärandvara hulka. Selleks tuleks esmalt läbi viia Y pärimismenetlus ning pärijate ringi selgudes on hagejal võimalik esitada vastav tuvastushagi Y pärijate vastu. Hagi kohaselt on hetkel pärijad teadmata.
9.Seega esinevad alused hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuna hageja ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaks tuvastada kostjat/kostjaid ehk Y pärijaid (TsMS § 371 lg 1 p 11) ning hagejal ei ole võimalik oma hagiga taotletud eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Määruskaebus
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule menetlusse võtmiseks.
11.Hageja ei nõustu maakohtuga, et hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on võimalik esitada tuvastushagi, tuvastamaks, et abikaasade ühisvarasse kuulunud ese kuulub pärandvarasse suuremas või väiksemas osas kui pool ning kohus võib nimetatud tuvastushagis pärandvara koosseisu määrates kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg-s 2 märgitud alustel.
12.Hageja täiendas hagiavaldust ja palus tuvastada, et vaidlusalune korter ei kuulu surnud abikaasa pärandvara hulka sel põhjusel, et see on hageja lahusvara. See, kas vaidlusalune korter kuulub hageja lahusvara või abikaasade ühisvara hulka, ei sõltu sellest, kui palju on Y-l pärijaid.
13.Tõele ei vasta, et pärijad on teadmata. Hagi on esitatud Y tütre vastu, kes on seadusejärgne pärija. Varem kehtinud pärimisseaduse § 117 lg 3 sätestab, et kui pärija ei esitanud pärimisavaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Kostja loetakse pärandi vastu võtnuks, kuna kasutas korterit, elades seal pikaajaliselt, k.a pärast Y surma.
14.Puudub alus väita, et Y-l on teisi pärijaid. Oletus ei saa olla määruse tegemise aluseks. Kui kohus leiab, et asja läbivaatamiseks on vaja tuvastada, kas pärimismenetlus on avatud Eestis või mitte, siis seda saab hageja tõendada.
15.Pärijate ring on teada ja selles osas kohtu järeldused on ebaõiged. Hageja arvates ei ole pärimistunnistusel õigustloovat tähendust ja pärandi üleminekuks ei ole vaja pärimistunnistust väljastada (Riigikohtu 09.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12712, p 15). Pärimismenetluse
2-22-14389 läbiviimine ja pärimistunnistuse väljastamine ei ole eelduseks ka pärandvaraga tehingu tegemiseks. Seega ei pea vormistama pärimistunnistust selleks, et esitada käesolevas asjas tuvastushagi. Samas võimaliku pärijate tegevusetus ei saa piirata hageja õigust tuvastushagi esitamiseks.
16.Kohtuotsus ei saa kahjustada võimalike pärijate huve, kuna korter ei kuulu pärandvara hulka. Isegi kui sellist olukorda oletada, siis pärijatel on õigus tulevikus esitada kahju hüvitamise nõue hageja või tema pärija vastu.
17.Kohus jättis pooltele selgitamata, millised on teised võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Hagejal ei ole teist lahendust kui pöörduda kohtusse tuvastushagiga. Seni, kuni ei tuvastata, et korter on hageja lahusvara, ei saa hageja korterit võõrandada, samuti tekib ka hageja pärijal tulevikus probleem korteri pärimisel. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb muuta vaidlustatud määruse põhjendusi hagi menetlusse võtmata jätmise aluse osas. Määruse lõppjäreldus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20.Hageja tõi hagis esile, et tal puudub võimalus enda korteriomandi käsutamiseks, mistõttu esitas ta maakohtule hagiavalduse eesmärgiga, et kohus tuvastaks, et Tallinnas XXX asuv korteriomand ei kuulu hageja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka, s.o vaidlusaluse korteriomandi hageja lahusvaraks tunnistamiseks. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 11 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
21.TsMS § 371 lg 1 p 11 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
22.Maakohus asus seisukohale, et hagejal tuleb hagis kirjeldatud olukorras esitada hagi Y pärijate vastu tuvastamaks, et kõnealune korter ei kuulu Y pärandvara hulka.
23.Hageja hinnangul on hagi esitatud õige kostja vastu, kuivõrd kostja on tema ja Y ühine tütar ja Y pärija. Samas hageja möönab, et pärimismenetlust ei ole tütar algatanud.
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuli hagis esile toodud asjaoludel keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb hagejal juhul, kui ta soovib tuvastada, et vaidlusalune korter ei kuulunud endiste abikaasade ühisvara hulka, esitada hagi tuvastamaks, et kõnealune korter ei kuulu Y pärandvara hulka, ning selline nõue tuleb esitada
2-22-14389 kõigi võimalike pärijate vastu (Riigikohtu 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-09, p 14– 15; 18.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-10, p 14).
25.Maakohus leidis õigesti, et Y pärijad on käesolevas asjas vältimatud kaaskostjad, kuna tehtav lahend puudutab kõigi Y pärijate õigusi ning seetõttu tuleb hagi esitada kõigi pärijate vastu. Olukorras, kus hageja toob esile, et Y pärimismenetlust ei ole läbi viidud ning ta esitab hagi üksnes ühe temale teada oleva võimaliku seadusjärgse pärija suhtes, ei ole hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Juhul, kui hagi tuleb esitada mitme vältimatu kaaskostja vastu ühiselt, kuid hageja on hagi esitanud vaid ühe vastu neist, ei ole kohane hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus TsMS § 371 lg 1 p 11, vaid TsMS § 371 lg 2 p 2 (Riigikohtu 15.04.2020 määrus tsiviilasjas 2-19-13966, p 21). Kuivõrd ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 371 lg 1 p 11 olukorraga, muudab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendusi, jättes hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena üksnes TsMS § 371 lg 2 p 2.
26.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. Asja läbivaatamiseks ei piisa sellest, kui hageja tõendab, kas pärimismenetlus on avatud Eestis või mitte, kuivõrd hageja andmetel oli Y viimane elukoht Venemaal ja seega tuleb ka pärimismenetlus viia läbi Venemaal. Ringkonnakohus ei jaga hageja seisukohta, et Y pärijad on teada seeläbi, et hageja ja Y ühine tütar on eelduslikult ainuke seadusjärgne pärija. Pärijad selgitatakse välja pärimismenetluses.
27.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal võimalik pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse. Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb hagejal asja edukaks menetlemiseks selgitada välja, kes on Y pärijad ja esitada hagi kõigi pärijate vastu.
28.Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole määruskaebuse lahendamisel menetluses osalenud, mistõttu ei ole tal sellega seoses ka menetluskulusid tekkinud ja seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.