Türisalu Tuulekeerutajate OÜ avaldus ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.12.2015 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Türisalu Tuulekeerutajate OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
(määruskaebuse esitaja): Türisalu nende Võlgnik Tuulekeerutajate OÜ (registrikood 11140833, asukoht Tihase 27, 10615 Tallinn; juhatuse liige Lauri Vitsut; epost xxx )
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Türisalu Tuulekeerutajate OÜ määruskaebus rahuldada.
2.Harju Maakohtu 07.12.2015 määrus tühistada ja saata pankrotiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (PankrS § 14 lg 2). Asjaolud
02.12.2015 esitas Türisalu Tuulekeerutajate OÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Äriühing asutati 11.02.2005. Tegevusalaks oli elektrienergia tootmine tuuleenergiast. Äriplaan nägi ette tuulegeneraatorite paigaldamise Türisalu külla, Harku valda, Harjumaal, milleks sõlmiti maaomanikega hoonestusõiguse lepingud. Likviidsusprobleemid algasid 2010 aasta lõpust.
2.29.01.2013 esitasid KM ja VM Harju Maakohtule avalduse äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrot jäeti välja kuulutamata, kuna ühing taastas maksevõime
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-18140 ja tagas likviidsuse. Äriühing vahetas välja juhatuse ning püüdis kaasata täiendavaid investeeringuid, mis aga ei õnnestunud.
3.28.05.2015 esitasid KM ja VM Harju Maakohtule hagi äriühingu vastu hoonestusõiguse tasu ja viiviste maksmise nõudes. Hagi tagamise abinõuna arestis kohus äriühingu arvelduskontod summas 40178,81 eurot. Kohus rahuldas hagi 22.10.2015 otsusega ning mõistis äriühingult välja 41757,16 eurot, menetluskuludena 10536,16 eurot ning jättis hagi tagamise jõusse. Kõik likviidsed vahendid on arestitud, võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning majandustegevuse jätkamiseks.
4.Äriühing on maksejõuetu ning see olukord ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt võlgniku bilansile seisuga 23.11.2015 on võlgniku kontol rahalised vahendid broneeritud summas 40178,81 eurot. Põhivara on maha kantud ning puudub. Lühiajalisi võlakohustusi teiste võlausaldajate ees on kokku 41239,50 eurot, millele lisandub Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-13-26973 väljamõistetud summa kokku 52293,32 eurot. Pangakontol on seisuga 01.12.2015 kokku – 103,60 eurot.
5.Avalduse lisaks oleva võlanimekirja kohaselt on võlad järgnevad: KM ja VM ees summas 52293,32 eurot, OÜ Timur ja Meeskond ees summas 37800 eurot, OÜ Majanduskaitse Büroo ees summas 3360 eurot, Eesti Väärtpaberikeskus AS ees summas 79,50 eurot. Kokku 93478,82 eurot. Varad kokku 40178,81 eurot.
6.Võlgnik palub võtta pankrotiavalduse menetlusse ja välja kuulutada Türisalu Tuulekeerutajate OÜ pankrot. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus keeldus 07.12.2015 määrusega võlgniku avaldust ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmast.
8.Maakohtu määrusest tulenevalt kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele TsMS sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.
9.PankrS § 14 lg 1 p 3 sätestab, et kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused.
10.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
11.Võlgniku võlanimekirjast nähtub, et võlgnikul on kohustusi 93 478,82 euro ja vara 40 178,81 euro ulatuses. Võlgniku peamiseks kohustuseks (summas 52 293,32 eurot) on Harju Maakohtu 22.10.2015 otsusega tsiviilasjas 2-13-26973 KM ja VM kasuks väljamõistetud võlgnevus.
12.PankrS § 2 järgi pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise kaudu.
13.PankrS § 13 lg 1 järgi võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Kohus märgib ka, et võlgniku võlanimekirjast nähtub, et võlgnikul on lisaks veel kohustusi juhatuse liikmega seotud äriühingute ja PankrS § 117 lg 2 tähenduses võlgniku lähikondsete, Timur ja Meeskond OÜ (summas 37 800 eurot) ja OÜ Majanduskaitse Büroo (summas 3360 eurot), ees. Kohtule esitatud võlgniku bilansis aga nimetatud kohustused ei kajastu. Lisaks kajastab võlgnik avaldusele lisatud bilansis ilmselt alusetult eelmiste perioodide jaotamata kasumi (kahjumi) all kahjumit summas 339 893,93 eurot. Nimelt nähtub tsiviilasjas 2-13-4503 ajutise halduri poolt
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-18140 koostatud aruandest, et 15.04.2013 on ajutisele haldurile esitatud võlgniku muudetud bilanss, kus eelmiste perioodide kahjum 329 074 eurot ja jooksva (2013.) aasta kahjum kantakse ülekurssi (aažiosse) summas 189 804,80 eurot ning omakapital moodustab selle tulemusel 16 160 eurot ning kohustuste mahuks on ca 41 200,56 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas menetluses esitatud andmed võlgniku võlanimekirjas ning bilansis ei põhista võlgniku maksejõuetust.
14.Kohtu hinnangul on võlgnik käesoleval juhul sisuliselt esitanud taotluse pankrotimenetluse kaudu temalt kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevusest vabanemiseks. Nimetatu on aga vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Kuivõrd sellisele tegevusele riik õiguskaitset andma ei pea, tuleb võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus
15.Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
16.Määruskaebuse esitaja leiab, et sisuliselt on kohus asunud seisukohale, et võlgniku esindaja on kohtule esitanud valeandmeid. Võlgnik selgitab, et on äriühingu huvides sõlminud kaks lepingut 10.07.2013: OÜ-ga Timur ja Meeskond ning OÜ-ga Majanduskaitse Büroo. Mõlema seaduslikuks esindajaks on Lauri Vitsut. Äriühingute nõuded koos Eesti Väärtpaberikeskuse AS nõudega kokku on 41239,50 eurot ja kajastuvad bilansis kirje all võlad tarnijatele ning võlanimekirjas. Lepingud sõlmiti peale seda, kui kohus oli võlausaldajate nõude tagamiseks arestinud võlgniku kontod.
17.Selleks, et võlgnik saaks üldse edasi tegutseda, sõlmis võlgnik õigusabi osutamise lepingu OÜ-ga Timur ja Meeskond, kes kattis võlausaldajatega peetud tsiviilvaidluse õigusabi kulud. OÜ Timur ja Meeskond pidas lepingu raames läbirääkimisi tuulepargi projekti müümiseks, mis ei õnnestunud.
18.OÜ-ga Majanduskaitse Büroo sõlmitud raamatupidamise teenuse osutamise lepingu sisuks on raamatupidamise arvestuse teenuse osutamine hinnaga 120 eurot kalendrikuus. Majandustegevust ei toimunud ajast, mil kohus arestis kontod, sisuliselt tegeles ja tegeleb OÜ Majanduskaitse Büroo dokumentide hoidmisega.
19.Võlgnik kajastab bilansis ülekurssi kahjumina summas 339 893,93 eurot. Olukorras, kus võlgnik on võlausaldajaga vaielnud üle kahe ja poole aasta ning võlgniku rahalised vahendid on arestitud, ei ole äriühingul põhjust kajastada bilansis ülekurssi, mida ei eksisteeri. Eeltoodust tulenevalt kajastab võlgniku bilanss ülekurssi kahjumina ja tegemist ei ole eksitusega.
20.Võlgnik ei ole kohtule esitanud valeandmeid oma varalise seisu kohta, samuti ei ole võlgniku kohustuste seas tehinguid, mis TsÜS-ist tulenevalt on näilised ja tühised ning võlgniku eesmärk ei ole kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevusest vabaneda.
21.Äriühingu seaduslikul esindajal lasub seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus, kui on tegemist äriühingu püsiva maksejõuetusega. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Menetluse edasine käik
22.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks võlausaldajatele KM ja VM.
23.Võlasaldajate vastuse kohaselt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.
24.Võlausaldajate hinnangul ei kajasta kohtule esitatud bilanss OÜ Timur ja Meeskond ning OÜ Majanduskaitse Büroo ja Eesti Väärtpaberikeskuse AS nõudeid. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul on võlgnik esitanud taotluse pankrotimenetluse
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-18140 kaudu temalt kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevusest vabanemiseks, mis on vastuolus pankrotiseaduse eesmärgiga. Võlgniku peamiseks kohustuseks on võlausaldajate kasuks väljamõistetud võlgnevus, mille osas on alustatud ka täitemenetlus. Pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks on täitemenetluse peatamine ning arestitud vara arvelt rikastumine läbi seotud isikute. Eluliselt ei ole usutav, et Lauri Vitsutiga seotud ettevõtted võlgnikule üldse mingit teenust osutasid, mistõttu on nõuded põhjendamatud. Tegemist on fiktiivsete kohustustega, mille eesmärk on pankrotimenetluse alustamine. Esitatud kohustuste suurused on ülepaisutatud. Võlgnikul said tsiviilasjas nr 2-13-26973 tekkida õigusabikulud maksimaalselt summas 5483,60 eurot vastavalt Advokaadibüroo RASK poolt esitatud menetluskulude nimekirjale. Raamatupidamisteenuse sisseostmise tehing ei ole mõistlik ega eluliselt usutav. Paljasõnalised ja tõendamata on väited, et Timur ja Meeskond OÜ on osutanud juhtimise teenust ning jätkanud läbirääkimisi. Võlgniku endine juhatuse liige PP on 2010 aastal pidanud läbirääkimisi Kaitseministeeriumiga tuulepargi rajamise võimalikkuse üle. Ajutine haldur on saanud vastuse, et ministeerium ei kooskõlasta tuuleparki riigikaitselistest huvidest lähtuvalt. Võlgnik oli sellest teadlik, mistõttu ei ole edasimüügiga tegelemine eluliselt usutav. Käesoleva juhul ei ole võlgniku maksejõuetus eeltoodust tulenevalt tuvastatav.
25.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning pankrotiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
27.Käesoleval juhul on maakohus keeldunud pankrotiavaldust menetlusse võtmast PankrS § 14 lg 1 p 3 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
28.PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
29.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-1-13 TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise võimalikkust analüüsides jõudnud järeldusele, et viidatud õigusnorm ei ole pankrotimenetluses kohaldatav. Nii on Riigikohus sedastanud, et: ../ Pankrotimenetluses selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Pankrotimenetluse edukust saab kontrollida siiski pankrotiseaduse sätete alusel. Seetõttu on kohtud ekslikult keeldunud võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel/“. (p 9).
30.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu võimalused pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks võrreldes hagiavaldusega oluliselt piiratumad, piirdudes antud juhul vaid TsMS-s sätestatud muude alustega, kuna tegemist on võlgniku poolse pankrotiavaldusega, mille osas PankrS menetlusse võtmisest keeldumise erinorme ette ei näe. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldunud õigustamatult.
31.Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud juriidilisest isikust võlgnik, tuues määruskaebuses välja, et pankrotivaldus on esitatud lähtuvalt seadusest tulenevast
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-18140 kohustusest. PankrS § 13 lg 3 kohaselt võib seaduses sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus. TsÜS § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Seega oli avaldajal eelduslikult seaduslik alus pankrotiavalduse esitamiseks.
32.PankrS § 13 lg 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Eelnimetatud nõuded on ringkonnakohtu hinnangul võlgniku poolt formaalselt täidetud, mõlemad seaduse kohaselt nõutavad dokumendid on allkirjastatud (tlk 4-6, 81).
33.PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse esitab võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Praegusel juhul on võlgnik kohtule esitanud selgituse, mille kohaselt hindab võlgnik makseraskusi püsivaks ja varalist olukorda kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ebasoodsaks.
34.Võlgnik on pankrotiavaldusele lisanud dokumendi nimetusega „bilanss“, mis on allkirjastamata (tlk 29-31) ning seda puudust ei ole kõrvaldatud ka hiljem. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole ükski võlgniku poolt esitatud dokument digitaalselt allkirjastatud, tsiviilasja pabertoimikus oleval dokumendil nimetusega „bilanss“ võlgniku seadusliku esindaja originaalallkiri puudub. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb Raamatupidamise seaduse § 15 lg 21 , § 18 ja § 25 lg 3 koosmõjust bilansi allkirjastamise kohustus. Tegemist on raamatupidamisaruandega, mis peab kajastama võlgniku finantsseisundit (varasid, võlgasid, omakapitali). TsMS § 334 - §336 kohaselt tuleb kohtule esitatav dokument esitada kas elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna või originaaldokumendina. Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud võlgnikult nõudma eelviidatud puuduse kõrvaldamist.
35.Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et bilanss ei kajasta võlgnevusi võlgniku seadusliku esindajaga seotud isikutele. Võlgnik on määruskaebuses selgitanud, et vastavad kohustused koos võlgnevusega Eesti Väärtpaberite AS-le on kajastatud p.14 all „võlad tarnijatele“. Kuigi ringkonnakohtu arvates ei saa kohus lahendi tegemisel tugineda allkirjastamata st mitteametlikule raamatupidamisaruandele, nähtub aritmeetikast, et võlgniku selgitus võib olla õige.
36.TsMS § 475 lg 1 p 122 ja § 477 lg 7 kohaselt rakendab kohus hagita menetluses uurimisprintsiipi ning peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. PankrS § 3 lg 3 kohaselt peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.
37.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et allkirjastamata dokumendist nimetusega „bilanss“ nähtub, et võlgniku lühiajalised kohustused (vt p.19) moodustavad 23.11.2015 seisuga kokku 94972,59 eurot, võlanimekirja (millel puudub kuupäev) kohaselt moodustavad kohustused kokku 93478,82 eurot. „Bilansis“ kajastuvad võlakohustused E.L.Terminal OÜ-le ja Energate OÜ-le (vt p.12 ja p.17) ning maksuvõlad (vt p.16), esitatud võlanimekiri eelnimetatud kohustusi ei sisalda. Ringkonnakohus juhib lisaks tähelepanu, et vastavalt võlgniku seadusliku esindaja poolsetele selgitustele olid võlgniku kontod arestitud (tlk 5).
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-18140
38.Vastuseks võlgniku seadusliku esindajaga seotud isikute nõuete võimalikust fiktiivsusest, märgib ringkonnakohus, et seotud isikutega sõlmitud lepingute võimaliku tühisus saab selguda edasises pankrotimenetluses nõuete kaitsmise etapis, juhul kui võlgniku pankrot välja kuulutatakse. Riigikohus on lahendis 3-2-1-95-11 asunud seisukohale, et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et tehing on näilik.
39.Eelnev ei tähenda, et nimetatud küsimus ei võiks pankrotimenetluses tõusetuda varem, so perioodil, mil on määratud ajutine haldur. PankrS § 22 annab ajutisele haldurile ulatusliku pädevuse võlgniku varalise seisundi ja maksevõimelisuse väljaselgitamiseks, sh tuleb ajutisel halduril PankrS § 22 lg 5 kohaselt kohtule esitatavas aruandes märkida, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 1 kohaselt teatab kohus või haldur, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
40.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada ja pankrotiavaldus saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
41.Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
42.TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel tagastatakse määruskaebuselt esitatud riigilõiv kaebuse rahuldamise korral kohtu poolt, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Tiit Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.