Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise õigus

2-15-115745 Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Aktiva Finants esitas 23.07.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 130,57 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik T T esitas vastuväite.

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Osaühing Aktiva Finants esitas 30.09.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse T T vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 27.01.2013 T T AS-iga Tele2 Eesti liitumislepingu nr 30066299. AS Tele2 Eesti täitis oma kohustusi nõuetekohaselt ning edastas kostjale arved osutatud teenuste eest. T T aga kasutas teenuseid nende eest maksmata. Kostjal on arvete eest tasumata 65,31 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu lisale (üldtingimustele) kohustus kostja tasuma viivist 0,15% päevas. AS Tele2 Eesti esitas kostjale ka arve nr 40 195884 võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude eest. Võla sissenõudmisega seotud kulude tasumise kohustus tuleneb üldtingimustest. AS Tele2 Eesti loovutas nõude kostja vastu hagejale, mille kohta edastas ka teatise kostjale lepingus avaldatud aadressil. Hageja volitas Julianus Inkasso OÜ-d võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja esindaja edastas korduvalt kostjale teatisi võlgnevuse kohta nii posti kui ka e-posti teel. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses ning välja mõista kostjalt ka menetluskulud. Kostja seisukoht

2-15-115745

Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles leidis, et hageja ja kostja vahel ei ole mingit lepingut sõlmitud. Hageja ei ole tõendanud, et temal on nõue kostja vastu ja kust selline nõue tuleneb. Esitatud arved ei tõenda nõude olemasolu. Hageja ei ole pöördunud kostja poole kohtuväliselt, kostjal ei olnud võimalust vabatahtlikult nõuet täita. Kostja ei ole saanud hagejalt kirju ega meeldetuletusi. Hagiavaldusest ei nähtu ka, kuidas hageja viivist arvestas. Kostja on seisukohal, et ka AS-il Tele2 Eesti ei ole nõuet kostja vastu. AS Tele2 Eesti esitas arved interneti kasutamise eest, kuigi kostja ei ole vastavat teenust tellinud ega kasutanud. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et AS-i Tele2 Eesti ja T T vahel oli sõlmitud liitumisleping (t.l 18 pöördel-19). Lepingust nähtub, et kostja nimele on vormistatud kaks telefoninumbrit, teenuspaketiks on Tele2 ERA, mõlemad krediidilimiidiga 15 eurot, interneti maksumust ega kasutamise tingimusi lepingust ei nähtu. Lepingus sisalduvate kliendi kinnituste kohaselt on AS-il Tele2 Eesti õigus (mitte kohustus) piirata teenuse osutamist limiidi ületamisel; klient on tutvunud interneti kasutamise tingimustega ning need tingimused on poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks. Liitumislepingus kinnitas kostja, et tema on teadlik teenuspaketi hindadest ja muudest tingimustest (t.l 19). Kostja ei vaidle, et tal oli AS-iga Tele2 Eesti sõlmitud teenuste osutamise leping. Kostja põhiliseks vastuväiteks on aga see, et kostja pole internetti kasutanud ega seda teenust üldse soovinudki. Kohus möönab, et kaasaegses mobiiltelefonis on võimalik interneti teenuse kasutamine nö kasutaja teadmata, nt programmide uuendused. Kuid asjaolu, et telefoni kasutaja ei tea, millal ja kuidas telefon programme uuendab või laeb, ei pane vastutust teenuse osutajale. Telefoni kasutaja peab olema ise hoolikas ning järgima, milliseid teenuseid telefon automaatselt kasutab ning kui kasutaja teenuseid ei vaja, peab ta need välja lülitama. Telefoni seaded, nende aktiveerimine ja kasutamine olenevad täiel määral kasutajast. Kui kostja sai esimese arve interneti tasuga, oli temal võimalus pöörduda teenuse osutaja poole teenuse ehk interneti väljalülitamiseks (nagu ka nt roamingu ehk rändlusside puhul). Kostja on ka pöördunud AS-i Tele2 Eesti poole, kes selgitas, et interneti teenus oli kasutatud kostja telefoninumbrilt ja seega peab kostja selle eest tasuma. AS Tele2 Eesti selgitas samuti, et on võimalik tellida interneti täielikku piirangut ning esitatud arvetest nähtub, et kostja piiraski maikuus 2013 internetti numbrilt 5227712. Kohtule esitatud arvetest ja kõnede erisustest on näha, et kostja telefoni numbritelt on internetti kasutatud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole interneti kasutamisel tähtsust, kas see toimus telefonis automaatselt või kostja tahtlikult kasutas seda, kuna kostja lepingu sõlmimisel kinnitas, et on teadlik pakettide kasutamise tingimustest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1

2-15-115745 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et tema rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav. Kohus on selgitanud, et kostja vastutab ise selle eest, missugused on tema valduses oleva telefoni seadistus ja mida telefon teeb automaatselt. Selle ees ei saa vastutada teenuse osutaja. Kohus loeb tõendatuks, et AS Tele2 Eesti on kostjale interneti teenust osutanud ning kostja peab teenuse osutamise eest maksma. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kusjuures kostja on jätnud tasumata mitte ainult interneti eest tasu, vaid ka põhipaketi teenustasu. Seega on hageja nõue põhivõlgnevuse tasumiseks põhjendatud. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse Võla sissenõudmise kulude tasumise kohustus on sätestatud ka üldtingimustest. Üldtingimuste p 4.8 kohaselt on klient kohustatud hüvitama kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega. AS Tele 2 Eesti on esitanud kostjale arve nr 40195884 summaga 15 eurot (t.l 24 pöördel). Nõutud summa ei ole aga seadusega kooskõlas ja seega antud lepingu tingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Seega tuleb hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.13.2 kohaselt võib AS Tele 2 Eesti nõuda viivis 0,15% päevas. Hageja on vähendanud viivist, hageja ei nõua viivist põhinõudest suuremas ulatuses. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel. Kuna kohus ei rahulda hagi võla sissenõudmisega seotud kulude osas, rahuldab kohus viivis summas 50,31 eurot ehk hagi rahuldatud osast mitte suuremas ulatuses. Kohus peab vajalikuks selgitada ka nõude loovutamisega seonduvat, kuna kostja esitas vastavasisulise vastuväite. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 169 lg 1 alusel kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 alusel võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

2-15-115745 Kohus selgitab, et isegi kui kostja ei teadnud enne kohtumenetlust, et AS Tele2 Eesti on oma nõude loovutanud, et tähenda, et uus võlausaldaja ehk OÜ Aktiva Finants ei saa kohtumenetluses kostjalt võlgnevust nõuda. Kostja teadmatus nõude loovutamisest ei muuda võlgnevust olematuks. Kui kostja ei teadnud nõude loovutamisest, oli tal kohustus maksta võlgnevus senisele võlausaldajale. Seda ei ole aga kostja teinud. Kohtumenetluse käigus oli esitatud kohtule ja edastatud ka kostjale nõude loovutamise leping (t.l 61-62). uus võlausaldaja on edastanud kostjale võlgnevuse teatised (t.l 64-66) kostja elukoha aadressil. Samuti ka AS Tele2 Eesti on edastanud kostja elukoha aadressil nõude loovutamisest teatise (t.l 18) ning kui kostjal oli kahtlusi, kellele kohustust täita oli tal võimalik seda uurida senise võlausaldaja käest. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et hagi rahuldamise seisukohast ei ole tähtsust, kas hageja on enne kohtumenetlust pöördunud kostja poole võlanõudega või mitte. See on hageja õigus pöörduda kohtusse, kui hageja leiab, et tema õigused on rikutud. Samuti on hagejal õigus valida kelle vastu, millise hagiga ja millal hageja kohtusse pöördub. Selle üle ei saa otsustada kohus ega kostja. Hagi menetlusse võtmisel kontrollib kohus formaalselt hagiavalduse nõuetekohasust ja vastavust seadusele ega hinda asja sisuliselt, s.t menetlusse võtmisel ei analüüsi kohus, kas hagejal on ka tegelikult nõue kostja vastu. Seega leiab kohus, et hagi oli võetud õigesti menetlusse ning hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 50,31 eurot ja viivised summas 50,31 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus rahuldab hagi 77% ulatuses, seega jätab kohus menetluskulud 77% kostja kanda ning 23% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palus välja mõista kostjalt riigilõiv kokku summas 75 eurot ja õigusabi kulud summas 159,78 eurot. Kohus jätab kostja kanda riigilõiv summas 57,75 eurot ja õigusabi kulud summas 123,03 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 180,78 eurot ning viivis menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

2-15-115745 Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2016 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.