Osaühingu Aktiva Finants hagi Tatjana Toropova vastu võlgevuse ja viiviste väljamõistmiseks 100,62 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tatjana Toropova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja):
XXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
Tatjana
Toropova
(isikukood
Vastustaja (hageja): osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), esindaja Kadri Timuska
1.Tühistada Viru Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus väljamõistetud viivise suuruse osas ning välja mõista Tatjana Toropovalt viivis 12 eurot 78 senti osaühingu Aktiva Finants kasuks ajavahemiku 19.10.2013 kuni 05.12.2016 eest ning alates 06.12.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhisumma 50 eurot
31 senti tasumiseni, kuid mitte suuremas summas põhinõudest.
3.2.Välja mõista Tatjana Toropovalt osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 50 eurot 31 senti.
3.3.Välja mõista Tatjana Toropovalt osaühingu Aktiva Finants kasuks ajavahemiku 19.10.2013 kuni 05.12.2016 eest viivis summas 12 eurot 78 senti ning alates 06.12.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhisumma 50 eurot 31 senti tasumiseni. Viivis kokku ei tohi ületada põhinõuet 50 eurot 31 senti.
3.4.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 30. septembril 2015 hagiavalduse Tatjana Toropova (kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmis kostja 27. jaanuaril 2013 AS-ga Tele2 Eesti liitumislepingu nr 30066299. AS Tele2 Eesti täitis oma kohustusi nõuetekohaselt ning edastas kostjale arved osutatud teenuste eest. Kostja pole tasunud arveid perioodil 1. juuni 2013 kuni 1 oktoober 2013. Kostjal on arvete eest tasumata 65,31 eurot. Kostja kohustus sõlmitud lepingu lisa kohaselt tasuma viivist 0,15% päevas. AS Tele2 Eesti loovutas nõude kostja vastu hagejale, mille kohta edastas ka teatise kostjale lepingus avaldatud aadressil. Hageja volitas Julianus Inkasso OÜ-d võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja edastas korduvalt kostjale teatisi võlgnevuse kohta nii posti kui ka e-posti teel. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja menetluskulud.
2.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema ja hageja vahel lepingut sõlmitud. Hageja ei ole tõendanud, et temal on nõue kostja vastu, esitatud arved ei tõenda nõude olemasolu. Hageja ei ole pöördunud kostja poole kohtuväliselt ja kostjale ei ole antud võimalust täita nõue vabatahtlikult. Hagiavaldusest ei nähtu viivise arvestus. Kostja hinnangul ei ole AS-il Tele2 Eesti nõuet kostja vastu. Esitatud arved kajastavad interneti kasutamist, mida kostja ei ole tellinud ega kasutanud. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas osaliselt 4. aprilli 2016 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 100,62 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 180,78 eurot koos seadusjärgse viivisega alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Maakohus tuvastas, et AS-i Tele2 Eesti ja Tatjana Toropova vahel oli sõlmitud liitumisleping. Lepingus sisalduvate kliendi kinnituste kohaselt on AS-il Tele2 Eesti õigus (mitte kohustus) piirata teenuse osutamist limiidi ületamisel. Kostja on tutvunud interneti kasutamise tingimustega ning need tingimused on poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks. Kostja on toonud vastuväitena asjaolu, et ta ei ole internetti kasutanud ega seda teenust soovinud. Maakohus möönas, et kaasaegses mobiiltelefonis on võimalik internetikasutus kasutaja teadmata (mh tarkvara uuendused). Asjaolu, et telefoni kasutaja ei tea, millal ja kuidas telefon programme uuendab, ei pane vastutust teenuse osutajale. Telefoni kasutaja peab olema ise hoolikas ja jälgima telefoni tegevust. Telefoni seadete oleku eest vastutab kasutaja. Kohtule esitatud arvetest ja kõnede erisustest on näha, et kostja telefoninumbritelt on internetti kasutatud. Ei oma tähtsust kostja tahtlus interneti kasutamisel, sest kostja kinnitas lepingu sõlmimisel, et oli teadlik pakettide kasutamise tingimustest. Kostja ei ole tõendanud, et tema rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav. Kohus luges tõendatuks, et AS Tele2 Eesti on kostjale interneti teenust osutanud ja kostja peab teenuse osutamise eest maksma. Kostja on jätnud tasumata mitte ainult interneti kasutustasu, vaid ka põhipaketi teenustasu. Seega on hageja nõue VÕS § 108 lg 1 alusel põhivõlgnevuse tasumiseks põhjendatud. AS Tele2 Eesti on esitanud kostjale arve nr 40195884 summaga 15 eurot. Nõutud summa ei ole VÕS § 1132 lg-ga 1 kooskõlas ja seega antud lepingu tingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Seega jättis maakohus hageja nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja on vähendanud viivist ja ei nõua viivist põhinõudest suuremas ulatuses. Maakohus rahuldas viivise summas 50,31 eurot ehk hagi rahuldatud osast mitte suuremas ulatuses. Kohus selgitas, et isegi kui kostja ei teadnud enne kohtumenetlust, et AS Tele2 Eesti on oma nõude loovutanud, et tähenda, et uus võlausaldaja ehk OÜ Aktiva Finants ei saa kohtumenetluses kostjalt võlgnevust nõuda. Kostja teadmatus nõude loovutamisest ei muuda võlgnevust olematuks. Kui kostja ei teadnud nõude loovutamisest, oli tal kohustus maksta võlgnevus senisele võlausaldajale. Seda ei ole aga kostja teinud. Kohus rahuldas hagi 77% ulatuses, seega jättis kohus menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ning 23% ulatuses hageja kanda. Kohus jättis kostja kanda riigilõivu summas 57,75 eurot ja õigusabikulud summas 123,03 eurot, kokku menetluskulud 180,78 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T. Toropova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 4. aprilli 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) lahendas maakohus asja ühekülgselt ja kiirustades, jättes täitmata selgitamiskohustuse kostja suhtes. Hageja andis kohtule valed andmed ja kohus tegi otsuse nendele tuginedes; 2) ei ole AS Tele2 Eesti arve põhjendatud, kuna see oli koostatud teise telefoninumbri kohta. Apellandi telefoninumber on XXXXXXX, AS Tele2 Eesti väidab, et teenus on osutatud numbrile
XXXXXXXXXX;
3) nõudis AS Tele2 Eesti kostjalt raha teenuse eest, mida talle ei osutatud. Interneti kasutamise teenust on osutatud eraisikule nimega Ü.T. ning mitte kostjale.
5.Osaühing Aktiva Finants vaidleb T. Toropova apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagiavalduse aluseks kostja ja AS Tele2 Eesti vahel 27. jaanuaril 2013 sõlmitud liitumislepingute ümbervormistamine, mille alusel vormistati ümber Teadus ja Tarkus Koolituskeskus MTÜ nimel olnud telefoninumbritega XXXXXXX ja XXXXXXX seotud liitumislepingud apellandi nimele; 2) kajastuvad hagiavaldusele lisatud arvetel teenused, mida on kasutatud telefoninumbritega XXXXXXX ja XXXXXXX; 3) on mobiilsideteenuseid osutatud kostjaga sõlmitud liitumislepingus telefoninumbritele ning apellant on kohustatud kasutatud teenuste eest tasuma.
märgitud
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus tuleb tühistada osaliselt väljamõistetud viivise suuruse osas ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja kostjalt hageja kasuks viivise seisuga 05.12.2016 12 euro 78 senti ning alates 06.12.2016 kuni põhivõlgnevuse 50 eurot 31 tasumiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Muus osas tuleb jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.
6.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmiti AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 27.01.2013 liitumislepingute ümbervormistamise leping (tl 18-19). Lepingu kohaselt on kostja nimele vormistatud kaks telefoninumbrit (XXXXXXX ja XXXXXXX). Kostja on lepingus kinnitanud, et on tutvunud ja nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimustega, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Hageja esitas kostja vastu nõude lepingust tuleneva võlgnevuse 65 eurot 31 senti väljamõistmiseks ning nõudes tugineb hageja järgmistele kostja poolt tasumata arvetele: arve nr 38897889 summas 34 eurot 96 senti, arve nr 39141765 summas 10 euro 35 senti, arve nr 39538927 summas 5 eurot ja arve nr 40195884 summas 15 eurot (tl 21-24).
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud hagi osaliselt ja välja mõistnud kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 50 eurot 31 senti ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks nimetatud osas. Kostja seisukoha kohaselt ei ole AS Tele2 Eesti arve põhjendatud, kuna see oli koostatud teisele isikule kuuluva telefoninumbri kohta. Kostja telefoninumber on XXXXXXX, kuid AS Tele2 Eesti väidab, et internetiteenust on osutatud numbrile XXXXXXXXXX. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud e-kirjavahetuse Tele2 klienditeenindusega mais 2013 (tl 72-73). Ringkonnakohus leiab, et viidatud e-kirjavahetus ei tõenda kostjale AS Tele2 Eesti poolt esitatud arvete nr 38897889, nr 39141765, nr 39538927 ja nr 40195884 ebaõigsust. Asjaolu, et klienditeenindaja on e-kirjas märkinud mitte kostja kasutuses oleva telefoninumbri, vaid kolmanda isiku kasutuses oleva telefoninumbri, milliselt internetikasutust ta kontrollis (tel nr XXXXXXXXXX), ei välista kostja kasutuses olevalt telefoninumbrilt internetiteenuse kasutamist (s.o interneti päevapiletite ostmist). Ebaõige telefoninumbri internetikasutuse kontrollimine ja sellele viitamine e-kirjas näitab AS Tele2 Eesti klienditeenindaja eksitust. Kuna kostja poolt esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et kostja kasutuses olevalt telefoninumbrilt ei ole internetiteenust kasutatud, ning muid tõendeid kostja oma vastuväite tõendamiseks ei ole esitanud, siis saab asuda seisukohale, et AS Tele2 Eesti poolt väljastatud arved nr 38897889, nr 39141765, nr 39538927 ja nr 40195884 kajastavad kostjale osutatud reaalseid teenuseid ning kostjal on lepingujärgne kohustus nende eest tasuda.
8.Lisaks põhivõlgnevusele on hagiavalduse kohaselt hageja nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist alates 19.10.2013. Aluseks võttes hagiavalduses esitatud viivise arvestuse ja viivisenõude põhjenduse, saab asuda seisukohale, et hageja on nõudnud viivise väljamõistmist põhinõudega samas summas, s.o alates 19.10.2013 kuni põhinõude suuruse summani. Viivisemääras on hageja tuginenud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste (tl 25-31) p-le 6.13.2, mille kohaselt „Maksetähtpäevaks tasumata summalt on Tele2-l õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud tähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tarbijakrediidilepingutes lähtub Tele2 viivise arvestamisel võlaõigusseadusest.“ Maakohus on hageja viivisenõude rahuldanud, asudes seisukohale, et kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Samas ei ole kohus pööranud tähelepanu asjaolule, et teenuste kasutamise tingimuste p 6.13.2. on tüüptingimus ning on jätnud kontrollimata tingimuse kehtivuse. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus omal algatusel tüüptingimuse kehtivust hindama ka siis, kui pool tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08 p 13; tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 p 24).
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole teenuste kasutamise tingimuste p-i 6.13.2. kui tüüptingimuse kehtivust hinnanud ning seetõttu on ebaõigesti rahuldanud hageja viivisenõude nõutavas suuruses. Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt on teenuste kasutamise tingimuste p 6.13.2 tüüptingimus (VÕS § 35). Asjas materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi
saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Teenuste kasutamise tingimuste p-s 6.13.2 on viivisemääraks 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas). Riigikohus on lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et „Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni.“ Arvestades viivisenõude perioodi, oli seadusjärgne viivisemäär alla 9% aastas (s.o alla 0,025% päevas). Praeguses asjas on kokkulepitud viivisemäär 54,75% aastas ja ületab seaduslikku viivisemäära üle kuue korra. Ringkonnakohus leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Eelnevalt viidatud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et „Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.“ VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Arvestades eeltoodut on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud ulatuses. Ajavahemiku 19.10.2013 kuni 05.12.2016 eest on viivise suuruseks 12 euro 78 senti (vt http://www.viivisekalkulaator.ee) ning alates 06.12.2016 kuni põhivõlgnevuse 50 eurot 31 senti tasumiseni kuulub kostja poolt tasumisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevus.
10.Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust (hagi kuulub rahuldamisele 49% ulatuses, rahuldamata jääb 51% ulatuses) jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.