(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2023.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-9734
Kohtuasi
Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 38 korteriühistu hagi X ja C vastu ühisvara jagamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.12.2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 38 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 38 korteriühistu (registrikood 80009920, aadress A. H. Tammsaare pst 38, Pärnu linn, 80016), lepinguline esindaja Jelena Smorodina (e-post:XXX) Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud
XX.XX.XXXX)
Kostja II: C (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 38 korteriühistu hagis X ja C vastu ühisvara jagamiseks, kuna isik, kelle vastu ühisvara jagamise hagi esitati, so X, on surnud ja vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-21-9734 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 38 korteriühistu (hageja) esitas 17.06.2021.a Pärnu Maakohtule hagi X (kostja I) ja C (kostja II) vastu ühisvara jagamise nõudes, mida täpsustas 01.07.2021.a ja 01.09.2021.a.
2.Hagiavalduse kohaselt kohustati Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 12.01.2021.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-141065 (maksekäsk) võlgnikku X tasuma Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 38 korteriühistule põhinõudeid summas 1589,17 eurot ning hüvitama riigilõivu 47,68 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Kohtulahendi täitmiseks esitas hageja Pärnu kohtutäiturile Eha Nikkerile täitmisavalduse 09.02.2021.a, mille alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse nr 173/2021/68 kostja I suhtes. Pärnu kohtutäitur Eha Nikkeri 05.04.2021.a kirja kohaselt olid kostja I ja II alates 21.02.1987.a kuni 23.08.1999.a abielus ning kinnistusregistri andmetel on kostja I nimele 28.01.2000.a kinnistamisavalduse alusel 12.04.2000.a sisse kantud korteriomand (registriosa nr 1305905), asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn Pärnu linn A.H. Tammsaare pst. 38, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 73. Korteriomand on omandatud kostja I poolt 20.12.1996.a, s.o kostja I ja kostja II abielu kestel ja loetakse nende ühisvaraks. Kuna kostjal I puudub lahusvara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata ja rahuldada sissenõudja nõuet, palub hageja TMS § 14 lg 1 alusel jagada kostja I ja II ühisvara kaasomandi osadeks ja lõpetada nimetatud kinnisasja osas nende ühisomand sissenõude pööramiseks kostja I osale ühisvarast.
3.Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 01.09.2021.a määrusega ning tegi asjas 29.10.2021.a tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Kostja II esitas Pärnu Maakohtule 25.11.2021.a kaja, mille maakohus rahuldas 23.12.2021.a määrusega, taastades asja menetluse.
4.Pärnu kohtutäitur Eha Nikker esitas 11.11.2021.a Pärnu Maakohtule ja hagejale õiendi, milles ta tunnistab oma viga 05.04.2021.a koostatud teate, milles ta kinnitas, et alates 21.02.1987.a kuni 23.08.1999.a oli X abielus C-ga ja korteriomandi eriomandi esemeks olev eluruum on omandatud X poolt 20.12.1996.a, s.o X ja C abielu kestel, väljaandmisel ning palus lugeda õigeks, et X abikaasa oli alates 21.02.1987.a kuni 23.08.1999.a Q (isikukood
XXXXXXXXXXX).
Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus jättis 23.12.2021.a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks, et kostjatel menetluskulud puuduvad.
6.Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 423 lg 2 p-le 2, olles asjas kohtutäitur Eha Nikkeri poolt 11.11.2021.a esitatud õiendi ja rahvastikuregistri kandega alusel seisukohal, et kuna hagi on esitatud vale kostja vastu, siis ei ole võimalik korteriomandit jagada ja hageja taotletavat eesmärki hagiga võimalik saavutada ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
2-21-9734
7.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ning määras kindlaks, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Määruskaebus
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata asja menetlusega.
9.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on hageja nõude esitamise eesmärgiks õige kostja, so kostja I, osa ühisvarast eraldumine selleks, et oleks võimalik pöörata sellele sissenõuet. Selle eesmärgi saavutamine on võimalik vale kostja II C õige kostja Q-ga asendamise korral. Peale kohtumenetluse taastamist ei ole maakohus võimaldanud hagejal taotleda vale kostja II õige kostjaga asendamist, kuna samal päeval jättis hagi läbi vaatamata, mis on ennatlik. Menetluse edasine käik
10.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja määras kostjatele tähtaja sellele vastamiseks. Kostja II vastas, et temal kaebuse osas seisukoht puudub, kuna ta ei saa asjas kostjaks olla ning lisas, et tema andmetel on kostja I surnud.
11.Hageja esitas 06.02.2022.a Pärnu Maakohtule taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks seoses kostja I surmaga ning pärijate ringi väljaselgitamisega, mille maakohus jättis 18.05.2022.a määrusega rahuldamata.
12.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et TsMS § 659, § 657 lg 1 p 4, § 428 lg 1 p 5 ja § 431 alusel tuleb menetlus praeguses asjas lõpetada ning maakohtu määrus tühistada.
14.TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused ühelt isikult teisele üle minna (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on TsÜS § 6 lg 2 järgi tehing või seadus.
15.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja hagi kostja I ja kostja II vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja nõudeks on jagada kostja I ja II ühisvarasse kuuluv korteriomand registriosa nr 1305905 selliselt, et jätta see 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja I omandisse ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja II omandisse ning kohustada kostjaid andma nõusolek korteriomandi registriosa nr 1305905 teises jaos kehtiva omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse korteriomandi kaasomanikena 1⁄2 suurustes mõttelistes osas kinnistusraamatusse kostja I ja II. Kostja I suri 21.01.2022.a.
16.PKS § 37 alusel saavad ühisvara jagada abikaasad. Lisaks sellele võib TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist nõuda ka sissenõudja. PKS § 39 sätestab, et kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma
2-21-9734 kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. PärS § 152 lg-test 1, 3 ja 4 tulenevalt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.
17.Kohtupraktikas on selgitatud, et pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. Pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara perekonnaseaduse sätete järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust. Pärandvara jagatakse pärimisseaduse sätete alusel (vt nt Riigikohtu 13.01.2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-21-151-09, p 12 ja Riigikohtu 18.10.2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-10, p 14).
18.Kuivõrd pärast ühe abikaasa surma ei saa abikaasade ühisvara enam jagada, on tegemist õigussuhtega, mis ei võimalda õigusjärglust ja toob kaasa käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamise ning maakohtu määruse tühistamise.
19.Ringkonnakohus osundab, et kuigi TsMS § 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, sätestab TMS § 16 lg 1, et enne võlgniku surma alanud täitemenetlus jätkub tema pärandvara suhtes, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õiguskaitse võimalused käesoleva asja menetluse lõpetamisega ammendatud. Hageja saab oma õiguste edasisel kaitsmisel juhinduda pärimisseadusest. PärS § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 alusel läheb surnud isiku vara (pärand) isiku surma korral üle pärija(te)le. PärS § 130 lg 1 alusel on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
21.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
22.Kuna menetluse lõpetamise tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
23.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praeguses asjas menetluskulud jätta TsMS § 162 lg-st 4 tulenevalt poolte endi kanda, kuna kulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Käesolevas asjas algatas ühisvara jagamise menetluse hagejaks olev võlausaldaja. Sissenõudja ei saa kohtuväliselt mõjutada ühivara jagamist, mistõttu tema ainsaks võimaluseks rahuldada nõuet ühivara arvel, on nõuda selle jagamist TMS § 14 lg 2 alusel. Ka kohtupraktikas on osundatud, et võlgniku osa kindlaksmääramiseks tuleb hagejal kui sissenõudjal vajaduse korral esitada ühisvara jagamise hagi (TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3) (vt nt Riigikohtu 22.02.2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-16, p 12). Menetluse lõppemist
2-21-9734 õigusjärgluse puudumisega ei saanud hageja mõistlikult ette näha ega seda asjaolu mõjutada, nagu ka seda, et kohtutäitur eksib andmete väljastamisel. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Eelnevaid asjaolusid arvestades oleks menetluskulude hageja kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud nende enda kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
24.Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja II oleks kajalt tasunud kautsjonit. Juhul kui see siiski nii on, selgitab ringkonnakohus kostjale II, et kaja rahuldamise korral tagastatakse kautsjon TsMS § 149 lg-te 5 ja 8 alusel avalduse lahendanud kohtu (praegusel juhul maakohus) määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 149 lg 9 kohaselt lõpeb kautsjoni tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
25.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 433 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1.