2-22-10057/7 - Muud - Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

09.juulil 2022, s.o 1,5 kuud pärast tsiviilasjas nr 2-20-16707 tehtud kohtulahendite jõustumist. Korteriühistu toimis antud juhul heauskselt, kuna ei esitanud tsiviilasjas nr 2-2016707 tehtud kohtulahendeid sundtäitmisele ning andis avaldajale mõistliku aja kohustuse täitmiseks. Juunis 2022 oli puudutatud isiku poolt esitatud avaldajale tasumiseks korteriühistu arve, s.o teatis 29/20225. Avaldajale oli arvestatud tasumiseks sh teenus nimega „juriidilised teenused, riigilõiv“ suuruses 480 eurot. Antud teenus oli avaldajale arvestatud seoses puudutatud isiku poolt tsiviilasjas nr 2-21-10232 kantud menetluskuludega. Tsiviilasjas nr 2-21-10232 on läbivaatamisel avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu 28.04.2021 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasi nr 2-21-10232 on veel Viru Maakohtu menetluses. Puudutatud isik tunnistab, et teatisse 29/20225 on ekslikult kantud summa juriidiliste teenuste eest suuruses 480 eurot. Avaldaja ei pöördunud korteriühistu juhatuse või raamatupidaja poole enne kohtule avalduse esitamist. Juhul kui avaldaja avastas korteriühistu teatistes tehtud vead, oleks olnud mõistlik pöörduda korteriühistu poole teatise summa vaidlustamiseks. Avaldaja aga ei teinud seda. Põhikirja punkti 2.1.7 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt selgitusi esitatud arvete kohta ning kontrollida hindade ja tariifide vastavust ühistu üldkoosoleku, kohaliku omavalitsuse või EV Valitsuse poolt kehtestatud hindadele. Pärast L S avalduse kättesaamist kontrollis korteriühistu tema poolt tehtud arvestusi ning nõustus sellega, et on alusetult arvestatud juriidilised teenused kogusummas 510 eurot (s.o teatises 29/20215 on alusetu summa suurus 30 eurot ja teatises 29/20225 on alusetu summa suurus 480 eurot). Septembris 2022 esitas puudutatud isik avaldajale korrigeeritud teatise 29/20228, milles on debiteeritud juriidilised teenused suuruses 510 eurot. Seega tunnistas puudutatud isik Ljudmila Sokolova avaldust suuruses 510 eurot ja tegi seoses sellega vajalikud ümberarvestused. Muudes osas puudutatud isik ei tunnista avaldaja nõudeid. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja käitumine (s.o kohtule avalduse esitamine) on pahauskne korteriühistu ja korteriühistu liikmete suhtes. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja tegevuse eesmärk (s.o avalduse esitamine kohtule) on korteriühistu ja korteriühistu juhatusele ebamugavuste ja kahju tekitamine (s.o menetluskulud). Puudutatud isik on seisukohal, et L S avaldus oli kohtule esitatud alusetult. Poolte vahel tekkinud lahkarvamusi oli võimalik lahendada kohtuväliselt, kuid avaldaja seda ei proovinud teha. Puudutatud isik tunnistas L S avaldust osaliselt (s.o võlgnevuse puudumist suuruses 510 eurot) ning tegi seoses eeltooduga vajalikud ümberarvestused. Puudutatud isik palub jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastusele Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei järgi avaldaja suhtes hea usu põhimõtet. Avaldaja leiab, et kui puudutatud isik järgiks avaldaja suhtes hea usu põhimõtet, siis tsiviilasjas nr 2-2016707 menetlust ei toimuks ja puudutatud isikul ei tekiks ka menetluskulusid. Tõele ei vasta

2-22-10057 puudutatud isiku esindaja väide, et menetluskulude suuruse määramisel oli makseteatistes lihtsalt viga. Avaldaja teavitab kohut, et avaldaja juhtis 2021. aasta juunikuus puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et teatises 29/20215 (toimikus) on märgitud ebaõigesti summa 298 eurot, kuna kohus oma 05. mai 2021 otsusega määras asjas nr 2-20-16707 menetluskulud summas 178 eurot. Puudutatud isik vastas avaldajale, et antud asjas on tegelik menetluskulu summas 298 eurot. Avaldaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et 05. mai 2021 kohtuotsuse peale esitatud kaebuses märkis avaldaja, et asjas nr 2-20-16707 määras puudutatud isik teatises 29/20215 summa 178 euro asemel ebaõigesti menetluskulu summaks 298 eurot. Sellest tulenevalt oli puudutatud isiku lepinguline esindaja teadlik, et puudutatud isik kajastas maksete teatistes ebaõigesti vaidlusaluste asjade menetluskulusid. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku lepinguline esindaja oli kohustatud puudutatud isikule selgitama, et sissenõudmisele ei kuulu vaidlusaluste asjade tegelikud kulud, vaid üksnes kohtu poolt määratud kulud. Avaldaja teatab kohtule, et tal puudub 01. oktoobri 2022 seisuga võlgnevus puudutatud isiku ees. Avaldaja ei tunnista puudutatud isiku teatises 29/20228 märgitud 31.08.2022 seisuga võlga 528,68 eurot. Samuti ei saa avaldaja aru, miks puudutatud isik on märkinud samas teatises maksmisele kuuluva summa 100,78 eurot, kusjuures augustikuu kogukulu on 82,10 eurot. Seega sundis puudutatud isik oma ebaõigete arvestustega maksete arvutamisel ja käitumisega avaldajat pöörduma kohtusse. Avaldaja leiab, et antud asjas kohtukulud peaks puudutatud isik kandma. Avaldaja lõppseisukoht Pärast avaldaja poolt kohtusse avalduse esitamist puudutatud isik teatises No 29/20228 tasumises augusti kuu eest välja arvas summat juriidilise teenus tasumiseks kuid samas teatises puudutatud isik valesti märkis tasumisele kuuluva summa 100,78 euro suuruses augusti kuu eest augusti kuu eest tasumisele kuuluva summa 82,10 euro asemel. Teatise 29/20228 järgi augustikuu eest avaldaja tasus puudutatud isikule 82,10 eurot. Alates oktoobrist 2022 puudutatud isik avaldaja teatistes märkis avaldajale võlgnevus 18,68 euro suuruses ning alates jaanuarist 2024 a. puudutatud isik hakkas summale 18,68 euro arvestama ka viivis. Teatises 29/202410 puudutatud isik oktoobrikuu eest tasumisel märkis avaldajale tasumiseks summa 141,20 euro (121,20 euro, oktoobri eest arvestatud summa teenindamise eest + võlg 19,80 eurot). Novembri kuus oli avaldaja haige, ning makse oktoobrikuu eest vastavalt teatisele 29/202410 avaldaja nimelt teostas teine isik, kes tasus 20.11.2024 aastal puudutatud isikule teatises märgitud tasumisele kuuluva summa 141,20 eurot. Avaldaja leiab, et puudutatud isik käitub avaldaja suhtes pahauskselt, kuna ta keeldus põhjendama avaldajale põhivõlgnevuse 18,68 euro kujundamist seisuga 01.09.2022. Avaldajа palub kohtul tuvastada, et avaldajal puudus võlgnevus puudutatud isiku ees seisuga 01. september 2022 ning käesoleval ajal avaldajal on ettemaks puudutatud isiku ees 19,80 euro suuruses seisuga 01. detsember 2024. Puudutatud isiku lõppseisukoht Korteriühistu jääb kõike varem esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ning ei hakka neid kordama käesolevas menetlusdokumendis. Korteriühistu palub kohtul neid arvestada

2-22-10057 Seega tuleb kohtul lahendada asi sisuliselt kogu nõude ulatuses, hoolimata sellest, et puudutatud isik on osa nõudest tunnistanud. Kohus peab kontrollima kõiki asjaolusid ja andma hinnangu kogu võlgnevuse olemasolu või puudumise kohta. KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. TsMS § 368 lg 1 järgi võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui selleks on õiguslik huvi. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Avaldaja palub tunnistada, et avaldaja ei ole 09. juuli 2022 seisuga tsiviilasjas nr 2-20-16707 puudutatud isikule võlgu kohtukulude eest summas 796,68 eurot. Hiljem teatas avaldaja kohtule, et tal puudub 01. oktoobri 2022 seisuga võlgnevus puudutatud isiku ees. Avaldaja ei tunnista puudutatud isiku teatises 29/20228 märgitud 31.08.2022 seisuga võlga 528,68 eurot. Samuti ei saa avaldaja aru, miks puudutatud isik on märkinud samas teatises maksmisele kuuluva summa 100,78 eurot, kusjuures augustikuu kogukulu on 82,10 eurot. Lõppseisukohas palub avaldajа kohtul tuvastada, et avaldajal puudus võlgnevus puudutatud isiku ees seisuga 01. september 2022 ning käesoleval ajal avaldajal on ettemaks puudutatud isiku ees 19,80 euro (18,68 + viivis) suuruses seisuga 01. detsember 2024. Puudutatud isik tunnistas, et teatises 29/20215 oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa juriidiliste teenuste eest. Juriidiliste teenuste suurus pidi olema 30 euro võrra vähem. Õige summa on 268 eurot. Puudutatud isik tunnistas, et teatisse 29/20225 on ekslikult kantud summa juriidiliste teenuste eest suuruses 480 eurot. Juba septembris 2022 esitas puudutatud isik avaldajale korrigeeritud teatise 29/20228, milles on debiteeritud juriidilised teenused suuruses 510 eurot. Puudutatud isik ei nõustunud, et 268 eurot oli avaldajale arvestatud alusetult. See summa on avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-16707. Ülejäänud summa osas, s.o 18,68 eurot (798,68–510–268) on avaldaja nõue ka ebaselge ja alusetu. Avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma nõuet antud summa osas. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. VÕS § 6 sätestab samuti hea usu põhimõtte järgimise kohustuse. Puudutatud isik leiab, et juhul kui avaldaja avastas korteriühistu teatistes tehtud vead, oleks olnud mõistlik pöörduda korteriühistu poole teatise summa vaidlustamiseks. Avaldaja käitumine (s.o kohtule avalduse esitamine) on pahauskne korteriühistu ja korteriühistu liikmete suhtes. Avaldus oli kohtule esitatud alusetult. Poolte vahel tekkinud lahkarvamusi oli võimalik lahendada kohtuväliselt, kuid avaldaja seda ei proovinud teha. Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei järgi avaldaja suhtes hea usu põhimõtet. Tõele ei vasta puudutatud isiku esindaja väide, et menetluskulude suuruse määramisel oli makseteatistes lihtsalt viga. Avaldaja teavitab kohut, et avaldaja juhtis 2021. aasta juunikuus puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et teatises 29/20215 on märgitud ebaõigesti summa 298 eurot, kuna kohus oma 05. mai 2021 otsusega määras asjas nr 2-20-16707 menetluskulud summas 178 eurot. Puudutatud isik vastas avaldajale, et antud asjas on tegelik menetluskulu summas 298 eurot.

Kohus tuvastas, et avaldaja vastusele lisatud 22. juuni 2021 määruskaebuse kohaselt (Viru Maakohtu 05. mai 2021 kohtumääruse peale tsiviilajas nr 2-20-16707) „kaebuse esitaja pöörab kohtu tähelepanu korduvale vastustaja pahauskse käitumisele: Kohus 05. mai 2021 kohtumääruses määras mõista kaebuse esitajalt välja 178 eurot, aga vastustaja 29/20215 makseteates jooksva makse tasumise kohta juuni kuus märgib kaebuse esitajale summat juriidiliste teenuste ja riigilõivu tasumiseks 298 euro (lisa 7). Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja kaebuse esitaja suhtes käitud pahauskselt“ (dtl. 55). Määruskaebus oli toimetatud kätte tsiviilajas nr 2-20-16707 korteriühistu lepingulisele esindajale. Kohus leiab, et valearve esitamine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, mida peavad järgima nii korteriühistu kui korteriomanikud omavahelistes suhetes (KrtS § 12 lg 2 ja VÕS § 6). Kui korteriühistu on esitanud korteriomanikule valearve, on korteriomanikul mitu võimalikku õiguskaitsevahendit: 1) Esmalt on korteriomanikul õigus nõuda õiget teavet ja dokumentidega tutvumist KrtS § 45 lg 1 alusel. See võimaldab korteriomanikul kontrollida arve õigsust ja selle aluseks olevaid dokumente. 2) Kui valearve tähendab, et korteriomanikult nõutakse suuremat summat kui õiguspärane: korteriomanik võib alandada hinda VÕS § 112 alusel, tehes vastava avalduse korteriühistule; kui korteriomanik on juba tasunud suurema summa, võib ta nõuda ülemäära makstu tagastamist (VÕS § 112 lg 3). Oluline on, et korteriomanik reageeriks valearve saamisele mõistliku aja jooksul ja teavitaks korteriühistut probleemist. Kohus leiab, et nii korteriühistu kui korteriomanik ei järginud korrapäraselt hea usu põhimõtet omavahelises suhtes kuna korteriühistu teatises oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa (mida puudutatud isik ise hiljem tunnistas) ning et korteriomanik ei nõudnud otse korteriühistult mõistliku aja jooksul õiget teavet vaid ainult esitas vastuväite korteriühistule vale summa kohta määruskaebuse menetluse raames. Kuna kohustuslik kohtueelne menetlus puudub eelnimetatud vaidluse osas, leiab kohus, et avaldajal on õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse ja seega ei ole tegemist alusetu avaldusega. Kohus tuvastas, et juunis 2021 oli korteriühistu poolt esitatud avaldajale tasumiseks korteriühistu arve, s.o teatis 29/20215. Avaldajale oli arvestatud tasumiseks sh teenus nimega „juriidilised teenused, riigilõiv“ suuruses 298 eurot (dtl. 16). Antud teenus oli avaldajale arvestatud seoses puudutatud isiku poolt tsiviilasjas nr 2-20-16707 kantud menetluskuludega. Tsiviilasi nr 2-20-16707 on juba lõpetatud. Viru Maakohtu 05. mai 2021 kohtumäärus ja Tartu Ringkonnakohtu 09. mai 2022 kohtumäärus jõustusid 26. mail 2022. Tsiviilasjas nr 220-16707 tehtud kohtulahendite alusel oli avaldaja kohustatud hüvitama puudutatud isikule menetluskulud suuruses 268 eurot, s.o maakohtus 178 eurot (dtl. 6) ja ringkonnakohtus 90 eurot (dtl. 10). Seega teatises 29/20215 oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa juriidiliste teenuste eest. Juriidiliste teenuste suurus pidi olema 30 euro võrra vähem. Õige summa on 268 eurot. Kohus tuvastas, et juunis 2022 oli puudutatud isiku poolt esitatud avaldajale tasumiseks korteriühistu arve, s.o maikuu teatis 29/20225. Avaldajale oli arvestatud tasumiseks sh teenus nimega „juriidilised teenused, riigilõiv“ suuruses 480 eurot (dtl. 17). Antud teenus oli

2-22-10057 avaldajale arvestatud seoses puudutatud isiku poolt tsiviilasjas nr 2-21-10232 kantud menetluskuludega. Tsiviilasjas nr 2-21-10232 on läbivaatamisel avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu 28.04.2021 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasi nr 2-21-10232 on veel Viru Maakohtu menetluses. Puudutatud isik tunnistas, et teatisse 29/20225 on ekslikult kantud summa juriidiliste teenuste eest suuruses 480 eurot. Seega teatises 29/20225 oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa juriidiliste teenuste eest. Arvestades seda oli ka juunikuu teatises 29/20226 valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv võlgnevus seisuga 30. juuni 2022 (dtl. 17). Avaldajal puudub kohustus tasuda korteriühistule 480 eurot juriidiliste teenuste eest. Võlgnevuse puudumise tuvastamise avalduse puhul on tegemist negatiivse tuvastushagiga/avaldusega, mille eesmärk on tuvastada, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub võlasuhe või et avaldajal ei ole puudutatud isiku ees mingit konkreetset kohustust. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et avaldajal ei ole korteriühistu ees kohustust summas 510 eurot, s.o teatises 29/20215 on alusetu summa suurus 30 eurot ja teatises 29/20225 on alusetu summa suurus 480 eurot. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Erinevalt hagimenetlusest, kus kehtib dispositiivsuse põhimõte (TsMS § 5 lg 1) ja kohus ei või ületada nõude piire (TsMS § 439), on hagita menetluses kohtul laiem diskretsioon. Kohus leiab, et võlgnevuse puudumise tuvastamisel tuleb lähtuda vaidlustatud võlateatisest ja s.o 2022. aasta juunikuu teatises nr 29/20226 märgitud võlgnevuse 30. juuni 2022 seisust aga mitte avaldaja poolt taotletud 09. juuli 2022 seisust, kuna avaldaja arvates on korteriühistu esitanud avaldajale võlanõue (s.o 2022. aasta juunikuu teatises nr 29/20226 märgitud võlgnevuse 30. juuni 2022 seisuga), mida avaldaja peab alusetuks. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et 30. juuni 2022 seisuga puudub avaldajal puudutatud isiku ees 2022. aasta juunikuu teatises nr 29/20226 märgitud võlgnevus 510 euro osas. Kohus tuvastas, et puudutatud isik tunnistas avaldaja avaldust suuruses 510 eurot (s.o teatises 29/20215 on alusetu summa suurus 30 eurot ja teatises 29/20225 on alusetu summa suurus 480 eurot) ning tegi seoses sellega vajalikud ümberarvestused. Septembris 2022 esitas puudutatud isik avaldajale korrigeeritud teatise 29/20228, milles on debiteeritud juriidilised teenused suuruses 510 eurot (dtl. 47). Avaldaja teatas ka kohtule, et tal puudub 01. oktoobri 2022 seisuga võlgnevus puudutatud isiku ees. Kohus tuvastas eelnevalt, et õige summa peab olema 268 eurot. Avaldaja palub selles osas ka tuvastada võlgnevuse puudumist 09. juuli 2022 seisuga. Võlgnevuse puudumise tuvastamise avalduse puhul on tegemist negatiivse tuvastushagiga/avaldusega, mille eesmärk on tuvastada, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub võlasuhe või et avaldajal ei ole puudutatud isiku ees mingit konkreetset kohustust. Kohus tuvastas, et juriidilised teenused suuruses 268 eurot olid avaldaja poolt puudutatud isikule tasutud ainult 09. juulil 2022 (dtl. 15), s.o pärast avaldajale arve esitamist. Tegemist oli

2-22-10057 põhjendatud nõudega korteriühistu poolt (see summa on avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-16707, vt. dtl. 6 ja 10). Järelikult oli avaldaja ja puudutatud isiku vahel võlasuhe ning avaldajal oli puudutatud isiku ees kohustus arve esitamise ajal. Menetlusosalised avaldasid kohtule, et lõppseisukohtade esitamise momendil puudub avaldajal võlgnevus puudutatud isiku ees. Arvestades seda leiab kohus, et selles osas ei pea kohus eraldi tuvastama võlgnevuse puudumist. Selles osas tuleb avaldus jätta rahuldamata. Hiljem teatas avaldaja kohtule, et ta ei tunnista puudutatud isiku teatises 29/20228 märgitud 31.08.2022 seisuga võlga 528,68 eurot. Samuti ei saa avaldaja aru, miks puudutatud isik on märkinud samas teatises maksmisele kuuluva summa 100,78 eurot, kusjuures augustikuu kogukulu on 82,10 eurot. Lõppseisukohas palub avaldajа kohtul tuvastada, et avaldajal puudus võlgnevus puudutatud isiku ees seisuga 01. september 2022 ning käesoleval ajal avaldajal on ettemaks puudutatud isiku ees 19,80 euro (18,68 + viivis) suuruses seisuga 01. detsember 2024. Puudutatud isik leidis, et ülejäänud summa osas, s.o 18,68 eurot (798,68–510–268) on avaldaja nõue ka ebaselge ja alusetu. Avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma nõuet antud summa osas. Kohus tuvastas, et augustis 2022 oli korteriühistu poolt esitatud avaldajale tasumiseks korteriühistu arve, s.o teatis 29/20228 (dtl. 105). Teatise kohaselt kuulub tasumisele kokku 100,78 eurot. Kohus kontrollis korteriühistu arvestuse õigsust. Teatise kohaselt peab avaldaja maksma korteriühistule teenuste eest augusti kuus 82,10 eurot (23,22+0,65+ +19,58+10,90+1,45+23,22+3,08). Samal ajal on avaldajal 31. augusti 2022 seisuga võlgnevus summas 528,68 eurot ning samas teatises on debiteeritud (võetud maha) juriidilised teenused suuruses 510 eurot. Seega kuulub tasumisele kokku 100,78 eurot (528,68-510+82,10). Kohus leiab, et korteriühistu arvestus on õige. Kohus selgitab, et kuigi korteriomaniku poolt esitatud avalduse lahendamine korteriühistu vastu toimub hagita menetluses, on tegemist hagimenetlusele sarnase menetlusega ja siin tuleb jaatada poolte kohustust oma väiteid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-106823 p 42). Kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et korteriühistu arve (s.o teatis 29/20228) lõplik summa peaks olema 82,10 eurot. Avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et korteriühistu on valesti arvestanud avaldaja poolt korteriühistule teenuste eest augusti kuus makstud summa. Kohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei saa aru, miks puudutatud isik on märkinud samas teatises maksmisele kuuluva summa 100,78 eurot aga mitte 82,10 eurot ja et puudutatud isik valesti märkis tasumisele kuuluva summa, ei tõenda vastupidist. Kohus leiab, et avaldus tõendamatuse tõttu selles osas tuleb jätta rahuldamata. Kokkuvõttes leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt ning tuleb lugeda tuvastatuks, et 30. juuni 2022 seisuga puudub avaldajal puudutatud isiku ees 2022. aasta juunikuu teatises nr 29/20226 märgitud võlgnevus 510 euro osas.