Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2016 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-9383
Tsiviilasi
XXXhagi XXXKÜ vastu alusetult saadu tagastamise nõudes
hagi hind 2 981,2 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX e-post: XXX); esindajad Hageja RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat Oksana Sobko (Advokaadibüroo Selberg & Ko, Juhkentali 8, Tallinn, epost: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: XXXKÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-mail: XXX); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Heringson GLO, Maakri 23A, 10145 Tallinn, epost: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXXKÜ (registrikood XXX) õigeksvõtu alusel hageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja 366,44 (kolmsada kuuskümmend kuus eurot ja 44 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt XXXKÜ (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja viivis summalt 366,44 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.06.2015 kuni võlgnevuse 366,44 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2.Vabastada hageja XXX(isikukood XXX) kohustusest tasuda riigi tuludesse riigilõiv summas 275 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale korter Tallinnas, aadressil XXX. Hageja oli viivituses majandamiskulude tasumisega kostjale kui korteriühistule, kes loovutas nõude XXXOÜ-le. XXXOÜ esitas majandamiskulude võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse hageja vastu. Pärnu Maakohus tegi 17.05.2012 maksekäsu, milles kohustas hagejat tasuma XXXOÜ-le põhinõudena 3705,77 eurot ja kõrvalnõudena 2648,04 eurot. Võlgnevus tekkis ajavahemikul 01.01.2006 kuni 28.09.2011. XXXOÜ 16.01.2013 avalduse alusel alustati täitemenetlus.
2.Hageja müüs oma korteri 04.06.2014 kostja juhatuse liikmetele XXX ja XXX ning tasus kostjale kogu võlgnevuse koos viivistega. Hageja leidis, et tema võlgnevus kujunes kahel perioodil. Esimene oli ajavahemikul 01.01.2006 kuni 28.09.2011, mis mõisteti kohtu kaudu välja ja mille kohta on olemas kohtulahend (maksekäsk). Kohtulahendi alusel alustati täitemenetlus. Võlgnevus selle perioodi eest tasuti osaliselt täitemenetluse käigus ning ülejäänu tasuti 04.06.2014 ostu-müügi tehingu tulemusena. 04.06.2014 notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 2.2.3. kohaselt tasus hageja kostjale samuti võlgnevus summas 7 557,86 eurot. Tegemist oli võlgnevusega, mis tekkis perioodi 14.10.2011 kuni 16.06.2014.
3.Pärast 04.06.2014 tehingu sõlmimist koostatud detailset arvestust selgus, et kostja arvestused perioodi 14.10.2011 kuni 16.06.2014 kohta ei ole õiged. Hageja ei saanud kõiki arvestusi kontrollida notariaalse tehingu käigus, sest hageja usaldas kostjat ja eeldas summade korrektsust. Hilisema arvestuse käigus selgus, et kostja oli arvutanud viiviseid valesti. Hagiavaldusele lisatud arvestuse järgi on enam tasutud viivise summa 2 699,16 eurot. Võlgnevuse eest perioodil 14.10.2011 kuni 16.06.2014 arvutatud õige viivise summa 1 220,59 eurot. Kostja nõudis viivisena näol summa 3 919,75 eurot (7 557,86 eurot - 3 838,11 eurot). Hageja leidis, et kostjal puudub õiguslik alus ebaseaduslikus suuruses viivise saamiseks.
4.Hageja pöördus 23.02.2015 nõudekirjaga kostja poole ning palus tagastada enamsaadud viivise summas 2 699,16 eurot. 24.03.2015 esitas kostja vastuse hageja nõudekirjale ja omapoolse raamatupidamise arvestuse. Kostja ei nõustunud hageja nõudega. Hageja analüüsis kostja arvestusi ja pidas neid ebakorrektseteks. Kui vaadata 14.10.2011 arvet, on arve summa 97,84 eurot ning viivis selle summa viivitamise eest on kostja andmetel 176,34 eurot. Võlgnevus selle arve eest tasuti 04.06.2014 ja viivitatud päevade arv oli 947. 97,84 x 0,15% x 947 = 138,98 eurot. Seega jääb arusaamatuks, miks kostja arvestuse järgi viivise summa selle arve tasumise viivitamise eest on suuruses 176,34 eurot.
5.11.05.2015 e-kirjas täpsustas kostja viivise ja põhinõude arvestust, millega hageja ei nõustunud. Enamtasutud viivist kostja ei tagastanud. Hageja viitas KÜS § 7 lõikele 4, mis määratleb viivise määra ja viivise arvestamise korra, mida kostja ei järginud. Kostja väitis, et KÜS § 7 lg 4 ei välista võimalust seadusest suuremas määras viivise kokkuleppimiseks. Antud juhul oli kostja poolt kehtestatud seadusest suurem viivise määr 0,15 % päevas, millele olid KÜ liikmed andnud aktsepti. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et seaduses on sätestatud viivise ülempiir, mida rikkuvad korteriühistu otsused on tühised ja mittesiduvad.
6.Hageja on teinud selge ja detailse võlgnevuse arvestuse. Ajavahemikul 14.10.2011 kuni 16.06.2014 tekkinud võlgnevuse eest on õige viivise summa 1 220,59 eurot. Kostja nõudis viivisena 3 919,75 eurot, mis ei ole õige. Kostja ei ole viivise summat kuidagi veenvalt põhjendanud. Hageja viitas VÕS § 1028 lõikele 1 ja § 1032 lõikele 1. Hageja nõudis kostjalt tagasi enamtasutud 2 699,16 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 04.06.2014 kuni kohtuotsuse täitmiseni seaduses sätestatud määras.
7.Täiendavalt selgitas hageja, et talle ei ole kostja esitanud kokkulepet või otsust viivise määra 0,15% rakendamise kohta. Sellise kokkuleppe olemasolust on kostja teda üksnes teavitanud. Kostja on väidetavalt vähendanud viivist määrani 0,07%, kuid kostja arvestusest ei selgu, kuidas on viivise summa arvutatud. Ühtlasi esitas hageja kohtule arved kommunaalteenuste eest perioodil 14.10.2011-16.06.2014.
8.Viivise arvestamisel tuli lähtuda KÜS § 7 lõikes 4 toodud määrast ja viivist sai arvestada kuni võlgnevuse tasumiseni 04.06.2014. Esimese arve kuupäevaks oli 14.10.2011. Viivist oleks saanud arvestatud alates 01.11.2011 kuni 04.06.2014. Järgmise arve kuupäevaks on 14.11.2011 ja viivist oleks saanud arvestada alates 01.12.2011 kuni 04.06.2014. Samal viisil sai viivist arvestada järgmistelt arvetelt. Hageja esitas kohtule 04.06.2014 sõlmitud lepingu.
9.Hagiavalduse täienduses viitas hageja VÕS § 113 lõikele 1 ja § 82 lõikele 7. Kostja sai alusetust rikastumisest teada, kui ta sai kätte hageja 23.02.2015 nõudekirja. Kirjas andis hageja aega summa tasumiseks 7 päeva. Kostja kinnitas kirja kättesaamist samal päeval 23.02.2015. Viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 03.03.205. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 64,86 eurot. TsMS § 367 alusel palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
10.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja tunnistas, et hageja on talle viivist tasunud alusetult suuremas summas, kuid ebaõige on väide, et kostja peab tagastama ainult 147,97 eurot. Tsiviilasjas nr 2-12-4841 tehtud avaldusest ja maksekäsust järeldub, et sissenõudjaks oli XXXOÜ, millest tulenevalt oli tegu nõude loovutamisega. Kohtulahendiga mõisteti hagejalt välja põhivõlgnevus ajavahemiku 1.01.2006 kuni 28.09.2011 eest summas 3705,77 eurot ja viivis 2328,04 eurot. Hageja leidis, et tegemist on lõpliku viivisega perioodi 1.01.200628.09.2011 eest. Kohtulahendiga ei ole välja mõistetud jooksvat viivist kuni kohustuse täitmiseni. Seetõttu on ebaselge, mille alusel arvestas kostja nimetatud perioodi eest viivist kuni 04.06.2014. Selleks puudus õiguslik alus.
11.Kostja viitas TsMS §-le 367, kuid see ei anna kostjale õigust arvestada iseseisvalt viivist Pärnu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-4841 tehtud lahendi alusel. Avaldaja XXXOÜ ei tuginenud menetluses sellele sättele ning Pärnu Maakohtu kohtulahendi resolutsioonist ei nähtu, et viivis oleks välja mõistetud kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja ei tunnistanud kostja arvestatud viivist võlgnevuse perioodi eest 01.01.2006 kuni 28.09.2011, mida kostja arvestas kuni 04.06.2014. Kostja arvestused ei saa olla õiged, sest kostja jättis arvestamata, et kohtulahendiga välja mõistetud viivis oli täitemenetluse käigus osaliselt tasutud. Kohtutäitur tegi sissenõudjale 21.04.2013 ülekande summas 764,95 eurot. Sellega vähenes põhivõlgnevus 764,95 euro võrra. Kostja ei saanud arvestada viivist kogu põhinõude summalt ajavahemikul 29.09.2011 kuni 04.06.2014. Hageja ühtlasi osundas, et kostja korduvad viivise arvestused on erinevad.
12.15.01.2016 seisukohtades viitas hageja sellele, et kostja esitatud volikiri anti välja 10.04.2012, kuid XXXOÜ esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse 02.02.2012. Seega ei vasta tõele kostja väide, et ta andis XXXOÜ-le volituse enda esindamiseks kohtuvaidluses hageja vastu. Kostja ei ole tõendanud, et kohtumenetluses esindas XXXOÜ teda volikirja alusel. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli esitatud XXXOÜ nimel, kohus mõistis summad välja
XXXOÜ kasuks, täitmisavaldus oli esitatud XXXOÜ poolt ning kohtutäitur kandis kohtulahendi täitmise käigus raha sissenõudjale ehk XXXOÜ-le.
13.Kui tegemist oleks olnud esindamisega, oleks XXXOÜ pidanud kohut sellest teavitama. Samuti oleks ta kohtutäiturilt raha saamisel selle esindatavale üle andma. Kostja tunnistas samas, et täitemenetluses tehti sissenõudjale 21.04.2013 väljamakse summas 764,95 eurot, millega vähendati põhinõuet. Kostja väitis, et ta sai sellest esmakordselt teada hageja 06.11.2015 menetlusdokumendist. Hageja ei pidanud seda väidet usutavaks.
14.Kohtule esitatud pooltevaheline kirjavahetus tõendab, et kostja viivise arvestused olid erinevad. See viitab asjaolule, et kostja kajastas 04.06.2014 lepingus ebaõige ja põhjendamatu viivise summa. Hageja korteri ostis kostja juhatuse liige, kes oli hageja probleemidest teadlik. Ostja oli korteri ostmisest huvitatud ja kiirustas hagejat lepingut sõlmima, ähvardades kohtuga. Hageja ei saanud tavaisikuna mõistlikult eeldada, et korteriühistu esitab notarile valeandmed.
15.Hageja tasus kostjale kohustuste täitmise eest rohkem, kui ta oli kohustatud tasuma ning seega saab enamtasutu tagasi nõuda VÕS § 1028 alusel. Kostja on osaliselt summas 218,47 eurot hageja nõude omaks võtnud. Kostjal on olemas kõik hageja rekvisiidid summa tagasikandmiseks, kuid kostja ei ole hagejale midagi tagasi maksnud. Ühtlasi esitas hageja kohtule taotluse tõendite kogumiseks ja soovis, et kohus kohustaks XXXOÜ-d esitama kohtule filtreeritud kontode väljavõtted ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.12.2014. Kui toimus nõude loovutamine, pidi XXXOÜ saama selle eest kostjalt tasu. Kostjat tuleb kohustada esitama kontode väljavõtted, mis kajastavad tema ja XXXOÜ vahelisi ülekandeid perioodil 01.01.2012 kuni 31.12.2014.
16.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate seisukohtade juurde. Kostja ei ole jätkuvalt tõendanud, et XXXOÜ esindas teda kohtumenetluses kirjaliku volikirja alusel. Kostja kinnitas, et ta ei ole saanud XXXOÜ-lt mingeid makseid. Seega nii kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus sissenõudjale tehtud väljamakse summas 764,95 eurot (21.04.2013) kui ka peale 04.06.2014 notariaalse lepingu sõlmimist kohtutäituri poolt sissenõudjale väljamakstud summad (lepingu punkt 2.2.1) on jäänud XXXOÜ-le.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejal tekkis kostja ees võlgnevus. Võlgnevuse väljamõistmiseks pöördus kostja XXXOÜ poole, volitades viimast esindama kostja huve kohtumenetluses (volikiri lisatud). XXXOÜ pöördus kohtusse, mille tulemusel tegi Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-4841 kohtumääruse. Kohtumäärusega mõistis kohus XXXOÜ kasuks välja põhinõude 3705,77 eurot ja viivise kuni 28.09.2011 summas 2328,04 eurot. Kostja rõhutas, et kuigi kohus mõistis summad välja XXXOÜ kasuks, ei olnud kostja oma nõuet XXXOÜ-le loovutanud. Kostja oli andnud ainult volituse enda nimel tegutsemiseks.
18.Kuigi kohtumäärus jõustus, hageja seda ei täitnud ega tasunud edasisi kostja arveid. Olukord lahenes 04.06.2014, kui kostja võõrandas temale kuuluva korteriomandi ning saadud summast tasus kohtulahendiga väljamõistetud võlgnevuse ja peale seda sissenõutavaks muutunud võlgnevuse. 04.06.2014 lepingu alusel tasus hageja kostjale 7557,86 eurot. Summa suurus lepiti kokku lepingu punktis 2.2.3. Hageja on hagiavalduses ekslikult väitnud, et selle summa näol oli tegemist võlgnevusega perioodi 14.10.2011 – 16.06.2014 eest. Sellist kokkulepet pooltel ei olnud.
19.Hagejalt mõisteti Pärnu Maakohtu kohtumäärusega välja põhivõlgnevus aja eest kuni
28.09.2011 summas 3705,77 eurot. Nimetatud põhinõude tasus hageja alles 04.06.2014 lepinguga. Seetõttu arvestas kostja hagejale viivist kohtu poolt väljamõistetud, kuid tasumata põhinõudelt 3705,77 eurot alates 29.09.2011 kuni 04.06.2014 määras 0,07 % päevas, kokku summas 2542,16 eurot. Hageja oli viivituses alates 29.09.2011 kuni 04.06.2014 ehk 980 päeva. Viivis päevas oli 2,594039 eurot (0,07% põhinõude summalt 3705,77 eurolt). Hageja oli jätnud tasumata kommunaalmakseid alates 01.10.2011 kuni 30.06.2014 summas 3638,11 eurot. Viivis tasumata kommunaalmaksetelt määraga 0,07 % päevas oli alates 31.10.2011 kuni 04.06.2011 summas 1229,62 eurot. Kokku oli hageja võlgnevus kostja ees 7409,89 eurot (2542,16+3638,11+1229,62). Kostja esitas ka viivise arvestuse tabeli. Kostja tunnistas, et hageja on talle enam tasunud 147,97 eurot (7557,86 eurot -7409,86 eurot), mille kostja oli nõus tagastama.
20.Pärnu Maakohtu poolt tsiviilasjas 2-14-4841 tehtud maksekäsk oli ekslik osas, milles oli märgitud põhinõude ja viivisnõude arvestuse perioodiks kuni 28.09.2011. Tegelikult oli arvestuse perioodiks kuni 31.08.2011, millest tulenevalt moodustus võlgnevus. Kuna Pärnu Maakohtu maksekäsk on jõustunud, oli kostjal keeruline antud asjaolu tõendada, mistõttu oli kostja valmis menetlusliku otstarbekuse tõttu tagastama hagejale 147,97 eurot.
21.Kostja hinnangul tuli lähtuda VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest ja TsMS §-st 367. Kostjal oli õigus arvestada Pärnu Maakohtu poolt tsiviilasjas 2-14-4841 välja mõistetud põhivõlgnevuselt täiendavat viivist. Kostja avaldas hagejale võlgnevuse arvestuse. Hagejal oli mõistlikul viisil võimalik arvestust kontrollida ja selle õigsuses veenduda. Kuna kostja ei olnud 04.06.2014 sõlmitud lepingu pooleks, oleks hageja saanud võlgnevuse summas teisiti kokku leppida, mida hageja ei teinud.
22.03.12.2015 seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väitega, et kostja loovutas tsiviilasjas nr 2-12-4841 oma nõude XXXOÜ-le. Vastupidist on kostja selgelt kinnitanud ja esitanud XXXOÜle väljastatud volikirja. Nõude loovutamise toimumist peab tõendama hageja. Viivise arvestamise aluseks oli KÜS § 7 lg 4. Kohtulahend ei muutnud nõude alust, vaid kohtulahend on täitedokument põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivise osas. TsMS § 367 annab võimaluse nõuda ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist, mida aga Pärnu Maakohtu lahendis välja ei mõistetud. Selles osas ei ole täitemenetlust läbi viidud, kuid eelmärgitu ei lõpetanud hageja õigust viivisele.
23.Hageja tasus viivise vabatahtlikult 04.06.2014 lepingu alusel. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja esitanud TsÜS § 90 lg 3 ja § 98 lg 1 alusel avaldust tehingu osa tühiseks tunnistamiseks. Kostja hinnangul on hageja nõue ilma lepingu tühistamiseta perspektiivitu. Kostja sai esmakordselt hageja 06.11.2015 menetlusdokumendist teada, et hageja on täitemenetluse raames teinud 21.04.2013 makse, millega on põhinõuet vähendatud 764,95 euro võrra. Ülejäänud põhinõude tasus hageja 04.06.2014 lepinguga. Tasutu tõttu tuleb muuta viivise arvestust.
24.Kohtu poolt välja mõistetud, kuid tasumata põhinõudelt 3705,77 eurot on viivis alates 29.09.2011 kuni 22.04.2013 0,07% päevas (2,594039 päevas x 572 päeva ) = 1483,79 eurot. Viivis kohtu poolt välja mõistetud, kuid tasumata põhinõudelt 2940,82 eurolt on alates 23.04.2013 kuni 04.06.2014 0,07% päevas (2,058574 päevas x 408 päeva) = 839,90 eurot. Viivis kokku on 1483,79 eurot + 839,90 eurot = 2323,69 eurot. Seega erineb viivis algsest arvestusest (esialgne 2542,16 eurot – 2323,69 eurot) 218,47 euro võrra, mille kostja on nõus hagejale tagastama. Ülejäänud osas on kostja viivisearvestus õige. Tõendite kogumise taotlust ei ole hageja põhjendanud ega välja toonud ühtegi asjaolu, mida ta tõenditega tõendada soovib. Samas esitas kostja kohtule hageja soovitud konto väljavõtte.
25.Lõplikes seisukohtades kordas kostja varasemaid väiteid. Kostja pidas võimalikuks, et kirjalik volikiri väljastati hiljem ning algselt esindas XXXOÜ kostjalt suulise volituse alusel.
Kostja ei ole saanud XXXOÜ-lt mingeid makseid, mida kinnitab kohtule esitatud konto väljavõte. 04. juuni 2014 sõlmitud leping sisaldas arvandmeid, mis tulenesid kohtulahendiga väljamõistetud põhinõudest ja sellele lisandunud viivisest. Tegemist ei saanud olla hagejale arusaamatu või ootamatu arvestuskäiguga. Hagejal oli korteriühistu liikmena igal ajal nõuda arvestuse aluste osas täiendavat teavet KÜS § 14 lg 1 ja MTÜS § 28 lg 5 alusel. Hagejal oli võimalik kontrollida enne tehingu sõlmimist arvestuskäiku või paluda seda teha notaril.
26.Kostja leidis, et kui hageja esitab alusetu rikastumise nõude, peab sellele TsÜS § 90 lg 2 alusel eelnema tehingu tühistamine. TsÜS § 90 lg 2 kohaldamiseks on vajalik täita tühistamise materiaalsed ja formaalsed alused. Kuna 04.06.2014 tehing on kehtiv, on hageja nõue perspektiivitu.
27.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud tunnitasu 110 eurot + käibemaks alusel. Kostja lepingulise esindaja kulud kokku koos käibemaksuga on 968 eurot. Kostja palus kulud välja mõista koos käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja esindajal kulus hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 4 tundi ja 30 minutit. 04.12.2015 kulus kliendiga konsultatsiooniks ja vastuse koostamiseks 2 tundi 20 minutit. 08.02.2016 kulus kliendilt juhiste saamiseks ja kohtule vastuse koostamiseks 20 minutit.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osas, milles kostja hageja nõuet tunnistas. Muus osas tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
29.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulus Tallinnas, XXX korteriomand; 2) kostja on korteriühistu, kes esitas hagejale korteri majandamiskulude eest arveid, millised hageja jättis alates 01.01.2006 tasumata; 3) hagejal korteriühistu majandamiskulude arvete alusel perioodil 01.01.2006 kuni 28.09.2011 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks esitas XXXOÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse; 4) Pärnu Maakohus tegi 17.05.2012 maksekäsu, millega mõistis hagejalt XXXOÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 3705,77 eurot ja viivise 2648,04 eurot; 5) XXXOÜ avalduse alusel alustati hageja suhtes täitemenetlus Pärnu Maakohtu maksekäsu täitmiseks; 6) hagejal tekkis pärast Pärnu Maakohtu poolt maksekäsu määruse tegemist uus majandamiskuludest tulenev võlgnevus kostja ees; 7) hageja müüs 04.06.2014 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingu alusel talle kuulunud korteriomandi XXX ning tasus sama lepingu kohaselt kostjale võlgnevuse katteks 7557,86 eurot.
30.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja tasus alusetult 04.06.2014 sõlmitud notariaalse lepingu järgi kostjale 2699,16 eurot viivisvõlgnevusena.
31.Hageja leidis, et ta tasus 04.06.2014 notariaalselt tõestatud lepingu alusel kostjale võlgnevuse katteks enam, kui ta oleks pidanud tasuma. Kuigi hageja tasus kostjale 2699,16 eurot viivisvõlgnevuse katteks, ei olnud tal kohustust sellises summas viivist tasuda. Esimene hageja võlgnevus tekkis perioodil 01.01.2006 kuni 28.09.2011, mis mõisteti temalt maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrusega välja. Täiendav võlgnevus tekkis hagejal perioodil 14.10.2011 kuni 16.06.2014. 04.06.2014 notariaalses lepingus tasus hageja kostjale võlgnevuse kostja
arvestuse alusel, kuid see osutus kontrollimisel ebaõigeks. Lepingu sõlmimisel usaldas hageja kostja esitatud andmeid ega kontrollinud neid.
32.Hageja leidis, et õige viivise summa perioodi 14.10.2011 kuni 16.06.2014 eest on 1 220,59 eurot ning kostja ei saanud hagejalt nõuda viivisena 3 919,75 eurot. Kohtulahendiga mõisteti hagejalt välja viivis 2328,04 eurot ning see oli lõplik viivise summa perioodi eest 01.01.2006 kuni 28.09.2011. Jooksvat viivist kuni kohustuse täitmiseni hagejalt välja ei mõistetud ja kostjal puudus õiguslik alus arvestada täiendavat viivist kuni 04.06.2014. Lisaks leidis hageja, et kostja oli oma nõude loovutanud XXXOÜ-le, mis nähtub sellest, et viimane esitas enda nimel maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning täitemenetluse avalduse. Lisaks tegi hageja kohtutäiturile 21.04.2013 ülekande summas 764,95 eurot, mille võrra vähenes põhivõlgnevus.
33.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et ta ei ole XXXOÜ-le nõuet loovutanud, vaid viimane esindas teda volikirja alusel. Notariaalses lepingus 04.06.2014 ei ole kokku lepitud, et selles sisalduv summa hõlmaks ainult hageja võlgnevust perioodil 14.10.2011 kuni 16.06.2014. Maksekäsuga väljamõistetud summat hageja kostjale ei tasunud, mistõttu arvestas kostja väljamõistetud põhivõlgnevuselt 3705,77 eurot edasi viivist KÜS § 7 lõikes 4 sätestatud määra alusel. Hageja oli viivituses alates 29.09.2011 kuni 04.06.2014 ehk 980 päeva. Hageja jättis tasumata kommunaalmakseid alates 01.10.2011 kuni 30.06.2014 summas 3638,11 eurot ning sellelt summalt arvestatud viivis KÜS § 7 lg 4 määra alusel on 1229,62 eurot. Kokku oli hageja võlgnevus kostja ees 7409,89 eurot (2542,16+3638,11+1229,62).
34.Kostja ei olnud notariaalselt tõestatud tehingu pooleks, kuid hagejal oli mõistlikult võimalik enne lepingu sõlmimist veenduda võlgnevuse arvestuse õigsuses. Notariaalselt tõestatud tehing on kehtiv ning hageja ei ole esitanud avaldust tehingu tühistamiseks, mis muudab hageja nõude perspektiivituks. Kostja sai esmakordselt hageja menetlusdokumendist teada, et hageja on midagi täitemenetluses tasunud. Seetõttu muutis kostja viivise arvestust ja tunnistas, et ta peab tagastama hagejale enam tasutud summana 218,47 eurot. Samuti tunnistas kostja hageja nõuet tulenevalt ebaõigesti arvestatud võlgnevuse summast. Kokku tunnistas hageja kostja nõuet 366,44 euro ulatuses.
35.15.01.2016 menetlusdokumendis esitas hageja muuhulgas tõendite kogumise taotluse ja soovis, et kohus nõuaks kostjalt välja filtreeritud konto väljavõtted perioodil 01.01.2012 kuni 31.12.2014, mis kajastavad kostja ja XXXOÜ (uue nimega XXXOÜ) vahelisi arveldusi. Kostja vaidles taotlusele vastu, kuid esitas kohtule hageja soovitud konto väljavõtted. Kuivõrd kostja on ise esitanud kohtule hageja soovitud tõendid, puudub vajadus eraldi lahendada hageja taotlust ja nõuda tõendeid kostjalt välja. Seetõttu jätab kohus hageja taotluse tähelepanuta.
36.TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hageja nõude õigeks summades 147,97 eurot ja 218,47 eurot ehk kokku 366,44 eurot, kuid ei tasunud antud summat hagejale menetluse käigus, mistõttu ei olnud hagejal võimalik nõudest osaliselt loobuda. Kuivõrd kostja võttis hageja nõude osaliselt õigeks, tuleb nimetatud osas ehk kokku 366,44 euro ulatuses hageja hagi kostja õigeksvõtu alusel rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 366,44 eurot. Kohus leiab, et muus osas tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
37.VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 näeb ette, et kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on leidnud, et võlatunnistuse eesmärgiks on muuhulgas võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (RK TKo nr 3-2-1-146-13, p 24, nr 3-2-1-124-14, p 23). Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja
tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (RK TKo 3-2-1124-14, p 23, nr 3-2-1-149-11, p 21). Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (RK TKo 3-2-1124-14, p 23, nr 3-2-1-125-15, p 13). Kohtu hinnangul kuulub hageja poolt sõlmitud lepingu tõlgendamisel VÕS § 30 kohaldamisele.
38.Hageja viitas oma nõude esitamisel VÕS § 1028 lõikele 1. VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik ehk saaja on teiselt isikult ehk üleandjalt midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud sättest tuleneb, et sooritus peab olema tehtud ilma õigusliku aluseta, st kohustust, mida üleandja täita soovis, ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb pärast selle täitmist ära. Soorituseks õigusliku aluse olemasolu välistab alusetu rikastumise nõuete esitamise.
39.Riigikohus on asunud seisukohale, et kui hageja tugineb sellele, et kostja on tema arvelt alusetult rikastunud VÕS § 1028 lg 1 mõistes ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kostjale ülekantud rahasumma, on tema tõendamiskoormuseks tõendada, et ta kandis vaidlusaluse tehingu alusel kostja arvelduskontole rahasumma, kuid tehingust tulenev kohustus on ära langenud, sest tehing on tühine ehk kehtetu (RK TKo 3-2-1-131-15, p 14). Alustust rikastumisest tuleneva nõude eelduseks olevad asjaolud tuleb tõendada hagejal (samas, p 14). Teisalt on Riigikohus ka leidnud, et kui üks lepingupool tasub teisele kohustust täites rohkem, kui ta oleks lepingu alusel olnud kohustatud, saab ta enam tasutu VÕS § 1028 alusel tagasi nõuda (RK TKo 3-2-1-53-15, p 10).
40.Ühtlasi tuleneb KÜS § 7 lõikest 4, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
41.Kostja on käesolevas asjas väitnud, et kuivõrd hageja tasus kostjale vaidlusaluse summa kehtiva notariaalselt tõestatud lepingu alusel, on tema alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu perspektiivitu, sest hageja ei ole esitanud lepingu tühistamise avaldust. Kohus nende kostja väidetega ei nõustu. Hageja võttis notariaalselt tõestatud lepingu alusel endale kohustuse tasuda kostjale teatud summa, sealhulgas vaidlusalune summa. Lepingu alusel tasutud makse tagasinõudmiseks pidi hageja kohtu hinnangul tõendama, et ta tasus kostjale lepingu alusel enam, kui ta tasuma oleks pidanud. Lepingu alusel saadu tagasinõudmise eelduseks ei ole ainult lepingu tühisus või kehtetus.
42.Kohus selgitas hagejale 07.12.2015 pöördumises vajadust oma väiteid täiendavalt põhistada ja tõendada (toimiku 1. kd, lk 183-184). Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada, miks puudus õiguslik alus kostjale põhinõudelt viivise tasumisele perioodil 01.01.2006 kuni 28.09.2011 tekkinud võlgnevuse eest. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada oma väidet, mille kohaselt loovutas kostja nõude XXXOÜ-le. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja kohtu hinnangul oma nõuet põhistanud ja tõendanud.
43.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Pärnu Maakohus tegi 17.05.2012 tsiviilasjas nr 2-124841 maksekäsu (toimiku 1. kd, lk 7-8). Määruse kohaselt oli menetluses avaldajaks XXXOÜ ja võlgnikuks hageja. Hagejat kui võlgnikku kohustati hüvitama põhinõude summas 3705,77 eurot ja kõrvalnõude summas 2648,04 eurot. Põhinõude osas on märgitud, et see esitati perioodi 01.01.2006 kuni 28.09.2011 eest. Antud maksekäsust nähtub, et võlgnevus mõisteti välja XXXOÜ, mitte kostja kasuks. Kas kostja oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eelselt XXXOÜ-le oma nõude loovutanud või mitte, antud määrusest järeldada ei saa. Maksekäsu
kiirmenetluse avalduse lahendamisel ei hinda kohus tõendeid, mistõttu ei olnud XXXOÜ-l kui avaldajal ka kohustust tõendada, et ta oli nõude kehtivalt omandanud. Samuti nähtub määrusest, et maksekäsuga mõisteti hagejalt välja põhinõue teatud kindla perioodi eest ning hagejalt mõisteti välja ainult avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist hagejalt maksekäsuga välja ei mõistetud. Vaidlus puudub selle üle, et maksekäsu kiirmenetluse määrust hageja ei vaidlustanud ning tegemist on jõustunud kohtulahendiga.
44.24.01.2013 sai hageja täitmisteate täiteasjas nr 007/2013/88763 (toimiku 1. kd, lk 9). Sissenõudjaks oli täitmisteate kohaselt XXXOÜ (endine XXXOÜ) ning täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-12-4841. Täitedokumendis märgitud nõude summale lisandusid täitekulud summas 756,17 eurot. Seega nähtub antud tõendist, et maksekäsu kiirmenetluses tehtud lahendi alusel alustas sissenõudja hageja suhtes täitemenetlust. Seda, et kostja oleks nõude XXXOÜ-le loovutanud, kohtule esitatud täitmisteatest siiski järeldada ei saa.
45.04.06.2014 sõlmis hageja kui müüja notariaalselt tõestatud lepingu Martin Otti kui ostjaga, samuti AS Eesti Krediidipanga ja kohtutäitur Mati Roodesega (toimiku 1. kd, lk 10-16, lepingu täielik ärakiri toimiku 1. kd, lk 123-141). Lepingu kohaselt müüs hageja talle kuulunud korteriomandi XXX XXX. Lepingu punktis 1.4.9 kinnitas hageja kui müüja, et tema võlgnevus korteriühistu ees on 7447,86 eurot, mis tasutakse vastavalt lepingu punktile 2.2.3. Hageja müüs oma korteri hinnaga 55 000 eurot. Ostuhinnast 6366,72 eurot tasus hageja kokkuleppel ostjaga kohtutäituri kontole selgitusega „toimik nr 007/2013/88763“ (lepingu punkt 2.2.1). Lepingu punkti 2.2.3 järgi tuli hagejal 7557,86 eurot tasuda kostja kontole selgitusega „Väike-Patarei tänav 11A-24 võlgnevus + juunikuu ettemaks 110 eurot“.
46.Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei olnud eelviidatud lepingu pooleks. Kohtu hinnangul sisaldab eelviidatud leping muuhulgas hageja deklaratiivset võlatunnistust, millega ta kinnitas, et tal on kostja kui korteriühistu ees võlgnevus summas 7447,86 eurot. Millest täpselt võlgnevus koosnes ehk milline oli lepingu sõlmimise ajaks põhinõue ja milline oli viivisenõue, lepingust ei nähtu. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks kostja talle enne lepingu sõlmimist esitanud võlgnevuse arvestuse ja hagejat sellega eksitanud. Need hageja väited on jäänud paljasõnalisteks. Kuivõrd hageja võttis endale vabatahtlikult sõlmitud lepinguga võlgnevuse tasumise kohustuse ning kinnitas võlatunnistusega võlgnevuse olemasolu summas 7447,86 eurot, lasus hagejal kohustus tõendada, et ta ei pidanud võlgnevust tegelikult tasuma summas 2669,16 eurot. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille kohaselt tal puudus kostja ees kohustus tasuda 2669,16 eurot.
47.Hageja esitas kohtule oma arvestuse viivise kohta (toimiku 1. kd, lk 17), milles ta leidis, et on kostjale maksnud enam 2669,16 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mitte tõendi, vaid hageja seletusega, mis hageja väiteid ei tõenda ega põhista. Hageja esitas kohtule kostja arved perioodist 14.10.2011 kuni 14.12.2012 (toimiku 1. kd, lk 96-110) ning perioodist 14.001.2013 kuni 16.06.2014 (toimiku 1. kd, lk 111-128). Vaidlus puudub selle üle, et arved jättis hageja tasumata. Nendest arvetest ei saa järeldada, et hageja väited kostjale alusetu makse tegemise kohta summas 2669,16 eurot oleks põhjendatud ja tõendatud.
48.Hageja esitatud kohtutäituri büroo töötaja vastuse järelpärimisele 04.06.2015 (toimiku 1. kd, lk 176), mille kohaselt on kohtutäitur täiteasjas nr 007/2013/88763 teinud sissenõudjale 21.04.2013 edasikande summas 76495 eurot ning 09.06.2014 edasikande summas 5700,03 eurot. Kohus leiab, et ka antud tõendist ei saa järeldada, et hageja alusetult saadu tagastamise nõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud. Tegemist ei olnud nende maksetega, mille osas esitas hageja kostja vastu alusetult saadu tagastamise nõude.
49.04.06.2014 lepingu kohaselt pidi hageja tasuma kostjale kokku 7447,86 eurot. Sama lepingu kohaselt pidi hageja tegema väljamakse ka kohtutäiturile. Kuivõrd teise hageja tehtud makse saajaks ei olnud kostja, ei oma sisuliselt tähtsust see, kas või millise summa hageja kohtutäiturile tasus. Kostja väitis, et 04.06.2014 lepingu alusel tasutud summa koosnes kolmest osast: uuest põhivõlgnevusest perioodil 01.10.2011 kuni 30.06.2014 summas 3638,11 eurot, uuest viivisevõlgnevusest antud perioodi eest summas 1229,62 eurot ning täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivisest varasemalt maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud põhivõlgnevuselt summas 2542,16 eurot. Kokku oli nimetud kolme võlgnevuse summa mitte 7447,86 eurot, vaid 7409,89 eurot, mistõttu võttis kostja omaks, et hageja tasus talle alusetult 147,97 euro võrra enam. Täiendavalt nõustus kostja, et kuivõrd hageja siiski tasus ühe makse täitemenetluses, tuli maksekäsu kiirmenetluse põhivõlgnevuse tasumise eest arvestatud viivise summat muuta ning korrigeeritud viivise summaks sai 2323,69 eurot. Seega võttis kostja täiendavalt omaks, et hageja tasus talle alusetult 218,47 eurot.
50.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hagejal tekkis perioodile 01.10.2011 kuni 30.06.2014 põhivõlgnevus summas 3638,11 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et uuelt põhivõlgnevuselt tuli hagejal tasuda viivist KÜS § 7 lg 4 määra alusel. Ebaõiged on seejuures hageja viited viivisemäärale 0,15% päevas, sest sellest viivise määrast ei ole kostja käesolevas menetluses lähtunud. Kostja on kohaldanud üksnes KÜS § 7 lõikes 4 toodud viivise määra. Hageja sai uue võlgnevuse osas viivise summaks 1220,59 eurot, kostja 1229,62 eurot. Mõlemad pooled esitasid kohtule oma viivise arvestused, kuid kostja esitatud viivise arvestus on kohtu hinnangul matemaatiliselt korrektne. Seega tuli hagejal kostjale ajavahemikul 01.10.2011 kuni 30.06.2014 tekkinud võlgnevuse tõttu kokku tasuda 3638,11 eurot + 1229,62 eurot ehk 4867,73 eurot. Tegemist ei olnud kostjale alusetult tehtud maksega ja vastupidist ei ole hageja tõendanud.
51.Sisuline vaidlus on poolte vahel tegelikult tekkinud küsimuses, kas kostjal oli õigus hagejalt saada täiendavat viivist maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud põhivõlgnevuselt alates maksekäsu määruse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja leidis, et nimetatud viivise summa oli 2542,16 eurot. Kuivõrd kohtumenetluses selgus kostjale, et hageja oli täitemenetluses teinud ühe makse, arvestas kostja viivise ümber ja pidas põhjendatud viivise summaks 2323,69 eurot. Ühtlasi kostja tunnistas hageja nõuet summas 218,47 eurot. Hageja pidas seda viivise nõuet täiesti alusetuks.
52.Kohus selgitas hagejale, et üksnes asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluses mõisteti hagejalt XXXOÜ kasuks välja vaid avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, ei tähenda, et edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudmine hagejalt on õiguslikult välistatud. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue oleks olnud kohtusse esitatud ning see nõue oleks jäänud rahuldamata jõustunud kohtulahendiga. Asjas kogutud tõenditest ei saa ka järeldada, et kostja oleks sellise viivise nõudest loobunud või selle loovutanud XXXOÜ-le.
53.Kostja esitas kohtule 10.04.2012 volikirja (toimiku 1. kd, lk 170), millega kostja juhatuse liige volitas XXXOÜ-d ajama kostja kui korteriühistu asju kõigis kohtu- ja administratiivasutustes kõigi õigustega, mis seadus on hagejale ette näinud, sealhulgas koos õigusega teha volitaja nimel menetlustoiminguid, esitada hagi või muu avalduse. Järelikult volitas kostja XXXOÜ-d ennast esindama, mitte ei loovutanud talle nõuet. Nõude loovutamise mittetoimumise näol on tegemist negatiivse asjaoluga, mida kostjal ei olnud võimalik täiendavalt tõendada. Kostja on tõendanud volituse andmise ning tähtsust ei oma asjaolu, et kohtule esitatud volikiri kannab hilisemat kuupäeva võrreldes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kuupäevaga. Kohus nõustub kostjaga, et kostja võis inkassoettevõttele anda suulise volituse. XXXOÜ võis omakorda volitust eirates esitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse enda ning mitte kostja nimel.
54.Kostja esitas kohtule oma konto väljavõtte perioodist 01.01.2012 kuni 13.12.2012 (toimiku
2.kd, lk 4), mille kohaselt tasus kostja viidatud perioodil 13.04.2012 XXXOÜ-le 204,80 eurot arve nr 099875 alusel hagiavalduse esitamise ja kohtus esindamise eest. Konto väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks XXXOÜ-lt saanud makseid, sealhulgas tasu nõude loovutamise eest. Kostja konto väljavõttest 01.01.2013 kuni 31.12.2013 (toimiku 2.kd, lk 6) ei nähtu, et kostja oleks saanud XXXOÜ-lt 2013. aastal makseid. Kostja konto väljavõttest 01.01.2014 kuni 31.12.2014 (toimiku 2. kd, lk 8) ei nähtu sääraste maksete laekumist ka 2014. aastal. Seega ei ole tõendatud hageja väited nõude loovutamise kohta. Hageja ise ei ole nõude loovutamise tõendamiseks kohtule tõendeid esitanud, sh näiteks nõude loovutamise teadet. Järelikult kuulus nõue jätkuvalt kostjale ning kostjal oli õigus saada hagejalt nõude tasumisega viivitamise eest viivist KÜS § 7 lg 4 määras. Hageja väited, et kostjal puudus õiguslik alus nõuda täiendavalt sissenõutavaks muutuvat viivist maksekäsuga välja mõistetud põhinõudelt, ei ole põhjendatud ega tõendatud.
55.Hageja poolt kohtule esitatud teistest tõenditest nähtub, et hageja esindaja saatis 23.02.2015 kostjale nõudekirja (toimiku 1. kd, lk 18-21), milles soovis 2669,16 euro tagastamist. Kostja sellega 24.03.2015 vastuses ei nõustunud (toimiku 1. kd, lk 22-24). Kostja leidis, et notariaalselt tõestatud leping kajastas hageja võlgnevust korteriühistu ees õigesti ja saatis hagejale võlgnevuse arvestuse (toimiku 1. kd, lk 25-28). Hageja saatis kostjale 20.04.2015 teise nõude (toimiku 1. kd, lk 33-35). Kostja ei nõustunud hageja väidetega endiselt ning jäi sama võlgnevuse summa juurde (toimiku 1. kd, lk 36). Kostja leidis jätkuvalt, et hageja võlgnevus on 7557,86 eurot. Järgnevas ekirjade vahetuses pooled kokkuleppele ei jõudnud (toimiku 1. kd, lk 37-42). Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja on pooltevahelises kirjavahetuses korduvalt muutnud nõude summat. Kostja on jäänud nõude summat puudutavate väidete juurde ega ole neid muutnud. Kostja vastustest ei saa järeldada, et kostja oleks oma nõude hageja vastu kellelegi loovutanud.
56.Kuivõrd hageja väited alusetult saadu tagastamise nõudes ei ole põhjendatud ega tõendatud, ei kuulu hageja põhinõue kostja omaksvõttu ületavas osas ehk summas 2332,27 eurot (2699,16 eurot – 366,44 eurot) rahuldamisele. Hageja nõue kuulub rahuldamisele üksnes 366,44 euro ulatuses ehk selles ulatuses, milles kostja hageja nõude omaks võttis. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks omaksvõetud summa hagejale menetluse kestel tagastanud.
57.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnenud päevast 20.06.2015. Kostja hageja viivisenõudele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et selles osas, milles kostja hageja põhinõude omaks võttis, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summalt 366,44 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.06.2015 kuni võlgnevuse 366,44 euro tasumiseni. Kuivõrd ülejäänud osas kohus hageja põhinõuet ei rahuldanud, ei kuulu hageja viivisenõue ülejäänud osas ka rahuldamisele.
58.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja nõude osaliselt. Samas on hagejale tema majandusliku seisundi tõttu antud riigi õigusabi ja menetlusabi. Riigi õigusabi anti hagejale tema majandusliku seisundi tõttu kohustusete riigi õigusabi tasu ja kulud hüvitada. Kohus leiab, et kuigi hagi rahuldati vaid 13,58% ulatuses, tuleb poolte menetluskulud hageja majandusliku seisundi tõttu jätta poolte endi kanda.
59.11.08.2015 määrusega andis kohus hagejale riigilõivu tasumisel menetlusabi ning vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu 275 euro tasumise kohustusest. Varasemalt Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-61383 07.01.2015 tehtud määrusest nähtub, et hagejal puudusid majanduslikud võimalused tasuda riigi õigusabi eest, sest hageja ülalpidamisel on neli alaealist last, talle kuulub ainult eluasemena korter Kiviõlis, Soo 18-20 ning muu vara hagejal puudub. TsMS § 190 lg 7 näeb ette, et kohus võib mõjuval põhjusel muuhulgas vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et hageja majandusliku seisundi näol on tegemist sellise mõjuva põhjusega, mis vaatamata hagi rahuldamise väikesele ulatusele võimaldab kohtul vabastada hageja kohustusest tasuda riigi tuludesse riigilõivu summas 275 eurot. Seetõttu tuleb hageja vabastada kohustusest tasuda 275 eurot riigi tuludesse.
60.07.01.2015 hagejale riigi õigusabi andmise määruse kohaselt anti hagejale riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi tasu suuruse rahalise ulatuse määrab kohus kindlaks täiendavalt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.