(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-125616
Tsiviilasi
Primero Finance OÜ hagi S.V vastu põhivõlgnevuse 4116,97 euro, intressi 253,65 euro, meeldetuletustasu 5 euro, sissenõudmiskulude 25 euro, viivise 378,76 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5645,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448), asukoht XXX, Tallinn Hageja volitatud esindaja: Cärolin Markus; e-post: XXX Kostja: S.V (isikukood XXX), elukoht teadmata
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 20.06.2022 sõlmitud sihtotstarbelise laenuleping nr xxx sõiduki ostmiseks, laenusummaga 4725 eurot, intressimääraga 21% aastas. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (märts, aprill ja mai 2024) graafikujärgset osamakset, andis esialgne võlausaldaja 20.05.2024 kostjale täiendava tähtaja (03.06.2024) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu erakorraliselt 05.06.2024 üles. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro nõudes. Hagiavalduse punkti 1.21 kohaselt on kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 25 eurot kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 p-ga 3 – enne hagi kohtusse esitamist saatis hageja 10.06.2024 sissenõudmisosakond kostjale kohtuvälise nõudekirja kohustuse täitmiseks. kuid kostja võlgnevust siiski ei tasunud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Lõike 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Hageja on saatnud kostjale lepingu ülesütlemise teatise 05.06.2024, milles on märgitud, et ühepoolselt lõpetatud 05.06.2024. Tasulise meeldetuletuse saatis hageja kostjale 10.06.2024. Seega on hageja saatnud peale lepingu lõppemist esimese tasulise meeldetuletuskirja ainult 5 päeva peale lepingu ülesütlemist. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro nõudes. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale korduvalt menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil XXX ja XXX, kuid ebaõnnestunult. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukohana märgitud xxx. Soome kohus tagastas aadressilt xxx dokumendid 30.09.2024 märkega, et adressaadi elu- või asukoht teadmata/ dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne märgitud kuupäeva või tähtaega. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Kohus püüdis kostjale hagimaterjale koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetada eposti aadressil XXX ja XXX, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 22.01.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 07.02.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (27.02.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20
eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka menetluses tasutud riigilõivu 595 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada TsMS § 177 lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.