OÜ Ramsi VK hagi solidaarselt MTÜ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Koguduse ja Raivo Asuküla vastu võla 83,06 euro ja viivise 41,87 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 124,93 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. märtsi 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Koguduse ja Raivo
Asuküla apellatsioonkaebus ning
OÜ Ramsi VK vastuapellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (kostjad/vastustajad):
1.MTÜ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Kogudus (registrikood: 80208855; asukoht: Viljandi maakond Viljandi vald Paistu küla Paistu tee 4)
2.Raivo Asuküla (isikukood: XXXX; elukoht: XXXX) Apellantide esindaja Ingrid Vinnal Vastustaja (hageja/vastuapellant): OÜ Ramsi VK (registrikood: 10357298; asukoht: Viljandi maakond Viljandi
esindajad
vald Ramsi alevik Keskuse tee 1), esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. märtsi 2015. a otsus osaliselt osas, millega mõisteti hagejalt välja menetluskulud MTÜ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Koguduse kasuks ja teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejalt välja menetluskulud kostjate kasuks solidaarselt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 27. märtsi 2015. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Jätta hagi rahuldamata.
4.2.Mõista OÜ-lt Ramsi VK välja maakohtus kantud menetluskulude katteks 700 (seitsesada) eurot (koos käibemaksuga) MTÜ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Koguduse ja Raivo Asuküla kasuks solidaarselt.
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Ramsi VK esitas 31.01.2014. a hagi MTÜ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Koguduse (kostja I) ja Raivo Asuküla (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja vee- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse 31.12.2013. a seisuga kokku 124,93 eurot (s.o põhivõlg 83,06 eurot ja viivis 41,87 eurot). Tartu Maakohus rahuldas 26.02.2014. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhinõude 83,06 eurot ja viivised 41,87 eurot. MTÜ Eesti
Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Kogudus ja Raivo Asuküla esitasid 14.03.2014. a kaja Tartu Maakohtu 26.02.2014. a tagaseljaotsuse peale. Tartu Maakohus jättis 07.04.2014. a määrusega kostjate kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kostjad esitasid 23.04.2014. a määruskaebuse Tartu Maakohtu 07.04.2014. a määruse peale. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16.06.2014. a määrusega Tartu Maakohtu 07.04.2014. a määruse, rahuldas kaja ja taastas menetluse.
2.Kostjad hageja nõuet ei tunnistanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 27.03.2015. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt MTÜ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Koguduse (kostja I) kasuks välja menetluskulud summas 700 eurot. Paistu Vallavalitsus andis 28.12.2012. a rentnikuna omanikule, s.o Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Kogudusele (kostjale I) tagasi Paistu Pastoraadihoone koos kõrvalhoonetega. Elamu vastuvõtjaks oli kostja I juhatuse liige Raivo Asuküla (kostja II). Pastoraadihoone üleandmise-vastuvõtuaktis fikseeriti ära elamu veemõõtja veenäit 10316. Aktile kirjutas alla Raivo Asuküla. Paistu alevikus tegutseb ühisveevärgi haldamisega, s.o vee-ettevõtjana ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt OÜ Ramsi VK. Pooltel vahel on vaidlus, kas hageja ja kostjate vahel oli lepinguline suhe vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimiseks perioodil 28.12.2012-11.02.2013 ning kas kostjad on ajavahemikul 28.12.2012-31.01.2013 tarbimiskohal, s.o kostjale I kuuluvas Paistu pastoraadihoones asukohaga Paistu tee 4, Paistu küla, Paistu vald (praegune Viljandi vald), Viljandimaa tarbinud vee- ja kanalisatsiooniteenuseid. Hageja väitel oli pooltel ajavahemikus 28.12.2012-11.02.2013 suuline leping, mille alusel hageja müüs kostjatele vett ja osutas kanalisatsiooniteenust. Kohus leidis, et hageja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid selle kohta, millal ja millistel tingimustel suuline veevarustuse (s.o veekasutuse) leping hageja ja kostjate vahel sõlmiti. Vande all ülekuulatud hageja esindaja Maili Meisteri ütlustega (tl 171) luges hageja suulise veekasutuse lepingu sõlmituks alates 28.12.2012. a, s.o kostjaga I. Kostja I seadusliku esindaja ja ühtlasi kostja II Raivo Asuküla vande all antud ütluste kohaselt (tl 171p – 173) ei toimunud kostjate poolt kuni kirjaliku lepingu sõlmiseni Paistu pastoraadihoones veetarbimist, kuna veearvesti oli vana, lepingut ei olnud ja lepingu sõlmimise olulise tingimusena seadsid kostjad vana veearvesti väljavahetamise. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid, et pooled oleksid pakkumuse esitamise ja nõustumuse andmisega või muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel soovinud sõlmida suulist veevarustuse (veekasutuse) lepingut või et nad oleksid suulise lepingu 28.12.2012. a sõlminud või vastavat lepingut omanud. Paistu Vallavolikogu 26.01.2007 määruse „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja“ (edaspidi nimetatud „Eeskiri“, tl 118-125) § 16 lg 2 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise teenuslepingu alusel. Teenuslepingu sõlmimiseks tuleb liitujal esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus ja kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid. Kostjad on esitanud kohtule tõendina 27.12.2012. a avalduse (tl 97), millest nähtub kostja I pöördumine hageja poole sooviga sõlmida Paistu pastoraadihoone veekasutuse leping (tl 100p). Veearvesti vahetamise ja veekasutuse lepingu sõlmimise soovi kinnitavad ka kostja Raivo Asuküla poolt vande all antud ütlused. Tõendatud on, et hageja ja kostja I on sõlminud kirjaliku veevarustuse lepingu 11.02.2013 (tl 13p-14p). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis oleksid kinnitanud kostjate poolt omavolilist liitumist ühisveevärgiga või omavolilist veekasutamist. Kohus oli seisukohal, et usaldusväärselt ei ole tõendamist leidnud
asjaolu, et kostjad on tarbinud Paistu pastoraadihoones ajavahemikul 28.12.201231.01.2013. a vett 40 m3. Kohus leidis, et kuna poolte vahel puudus 28.12.2012-31.01.2013. a lepinguline suhe, siis puudub usaldusväärne arvestus vee võimaliku kasutuse kohta kostjate poolt, kuna nõuetele vastavaks saab lugeda veearvestust hooldatud ja taadeldud veearvesti kaasabil. Hageja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid veearvesti taatluse ja töökorras oleku kohta perioodil 28.12.2012-31.01.2013. a. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus leidis, et kostjate menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele osaliselt, kogusummas 700 eurot (sh km). Kohus arvestas menetluskuluna esindaja tegevusi, mis on otseselt seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega ning ei arvestanud kontrollimatute kuludega, nt vestlused kliendiga. Kohus leidis, et ühe lehekülje põhjendatud ajakulu on 40 minutit. Kohus oli seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides, sh taotlustes. Samuti on osaliselt põhjendatud lepingulise esindaja kohtuistungil osalemiseks kulunud aeg. Kohus oli seisukohal, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada ka hagis taotletavat summat. Kostja esindaja täpsustas kohtuistungil, et õigusabiarved on talle hüvitanud kostja I, kuid kostja taotles menetluskulude väljamõistmist kostjatele solidaarselt (tl 173 p). Kohus sellise taotlusega ei nõustunud. Kohtule on avaldatud, et menetluskulud hüvitas kostja I, seega tuleb OÜ-l Ramsi VK hüvitada 700 eurot Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Kogudusele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.MTÜ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Kogudus ja Raivo Asuküla esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osaliselt kindlaks määratud menetluskulude suuruse osas. Apellandid paluvad teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada MTÜ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Koguduse avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõista hagejalt välja menetluskulude katteks 804,70 eurot (sh riigilõiv 12,50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 792,20 eurot); rahuldada Raivo Asuküla avaldus ja mõista hagejalt välja menetluskulude katteks 804,70 eurot (sh riigilõiv 12,50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 792,20 eurot). Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole otsusest jälgitav, millised leheküljed ja millises mahus, samuti millise tunnitasuga võttis kohus menetluskulude arvestamisel esindaja kulud arvesse; 2) on maakohus jätnud hindamata tsiviilasja keerukuse ja mahukuse, asjas toimunud istungite arvu ja aja; 3) on kohus ebaõigesti leidnud, et menetluskulud tuleb hüvitada ainult kostjale I. Kostjate lepinguline esindaja selgitas kohtule, et kulud on küll tasunud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Kogudus, kuid Raivo Asukülal on kohustus hüvitada pool tasutud kuludest ja kulude kandmise kohustus oli mõlemal kostjal võrdses osas.
5.OÜ Ramsi VK esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Vastuapellant palub menetluskulud jätta vastustajate kanda või kui kohus leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus, siis palub vastuapellant vähendada väljamõistetavate menetluskulude suurust.
Vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) puudus poolte vahel kirjalik veekasutuse leping. Kuna oli lähenemas aastavahetus, siis OÜ Ramsi VK lubas suuliselt kostjatel tarbida vett kuni hagejaga kirjaliku lepingu sõlmimiseni tingimusel, et tasutakse tegelikult tarbitud vee eest vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud suulist vee tarbimise lepingut, siis vastavalt Paistu Vallavolikogu 26.01.2007. a määrusega kehtestatud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja § 30 p-i 1 kohaselt on kostjate poolt tegemist omavolilise veekasutusega ja sel juhul tuleks kohaldada § 30 lg 3 sätteid. Sel juhul kuuluks kostjate poolt hagejale hüvitamisele vähemalt 10-ne kordne hagis märgitud summa. Hageja lähtus antud juhul mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest ja võttis nõude aluseks veemõõdiku näidud; 2) on kostjate kasuks välja mõistetud menetluskulu ebamõistlikult suur. Kostjate tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel kujunes antud menetlus ülemääraselt pikaks. Hageja leiab, et kajaga seotud menetluskulud peaks jääma kostjate kanda, kuna tagaseljaotsuse tingis eelkõige kostjate endi tegevus. Apellant leiab, et kaalutlusotsuse tegemisel tuleks arvestada ka hagi hinda ja järgida, et menetluskulud võrreldes hagihinnaga ei oleks ülemääraselt suured.
6.MTÜ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paistu Maarja Kogudus ja Raivo Asuküla vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
27.märtsi 2015. a otsuse osaliselt osas, millega mõisteti hagejalt välja menetluskulud üksnes kostja I kasuks ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt välja menetluskulud kostjate I ja II kasuks solidaarselt. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
8.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha OÜ Ramsi VK vastuapellatsioonkaebuse osas. OÜ Ramsi VK esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Vastuapellant palub menetluskulud jätta vastustajate kanda või kui kohus leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus, siis palub vastuapellant vähendada väljamõistetavate menetluskulude suurust.
8.1.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel ei olnud lepingulist suhet vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimiseks perioodil 28.12.2012. a kuni 11.02.2013. a. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid 28.12.2012. a sõlminud suulise vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise lepingu. Maakohus on õigesti leidnud, et tsiviilasjas puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleksid pakkumuse esitamise ja nõustumuse andmisega või muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel sõlminud suulise lepingu. Kostjad esitasid kohtule 27.12.2012. a avalduse (tl 97), millest nähtub, et 27.12.2012. a avaldasid kostjad tahet sõlmida hagejaga kirjalik veevarustuse leping. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kirjalik veevarustuse leping sõlmiti 11.02.2013.
8.2.Hageja väidab, et perioodil 28.12.2012. a kuni 31.01.2013. a kasutasid kostjad vett 40 m3. Kostjad väidavad, et sel perioodil pastoraadihoones vett ei tarbitud ning veearvesti näitudega ei saa ka arvestada, kuna arvesti oli kuni 11.02.2013. a taatlemata. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et 28.12.2012. a kuni 31.01.2013. a on kostjad tarbinud vett 40 m3. Kostjad on esitanud kohtule tõendi (I kd, tl 35), millest nähtub kostjate poolt vee tarbimine alates 2013. a veebruarist kuni 2014. a veebruarini. Tõendi kohaselt tarbisid kostjad vett ühes kuus 1-17 m3, välja arvatud 2013. a augustis, kui hoones lõhkes veetoru (tarbiti 43 m3). Esitatud tõendi kohaselt on kostjad tarbinud vett kordades vähem kui nõuab hageja perioodi 28.12.2012. a kuni 31.01.2013. a eest. Hageja väide, et 28.12.2012. a kuni 31.01.2013. a (s.o 35 päeva eest) on hagejad tarbinud vett 40 m3, ei ole tõendatud ega ka usutav arvestades kostjate tarbimist 2013. a veebruarist kuni 2014. a veebruarini igas kuus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud, et 31.01.2013. a fikseeriti pastoraadihoone vee tarbimise näit, milleks oli 10356. Hageja on kohtule esitanud dokumendi, kus on ära toodud Paistu küla veemõõtjate näidud (I kd, tl 107). Pastoraadi (Paistu tee 4) lahtrisse on käsikirjas märgitud, et 31.01.2013. a seisuga oli veemõõtja näit 10356. Hageja väitel andis temale sellise veemõõtja näidu koguduse õpetaja Raivo Asuküla. Raivo Asuküla hageja väidet omaks ei võtnud ning kinnitas, et tema ei ole tema hagejale suuliselt veenäite teatanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et perioodil 28.12.2012. a kuni 31.01.2013. a oli veearvesti töökorras ja taadeldud. Hageja on ise avaldanud, et 11.02.2013. a paigaldati hoonesse uus taadeldud veemõõtja. Paistu Vallavolikogu 26.01.2007. a määruse nr 1 „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja“ § 35 lg 5 kohaselt peab veearvesti korrasoleku ja seadusele vastavuse tagama vee-ettevõtja, kelleks praegusel juhul on hageja. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et varasem veemõõtja oli taadeldud ja töökorras. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et vee tarbimine perioodil 28.12.2012. a kuni 31.01.2013. a hageja poolt väidetud ulatuses ei ole tõendatud. Kuna asjas puuduvad andmed, et kostjad üldse vaidlusalusel perioodil vett tarbisid, siis jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
9.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse osas. Kostjad on esitanud apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist kindlaks määratud menetluskulude suuruse osas. Kostjad paluvad teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses ja mõista hagejalt välja kummagi kostja kasuks 804,70 eurot (sh riigilõiv 12,50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 792,20 eurot) kokku 1609 eurot.
9.1.Hageja on vastuapellatsioonkaebuses palunud hagi rahuldamata jätmisel vähendada väljamõistetud menetluskulude suurust.
9.2.Maakohus hindas kostjate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja leidis, et kostjate menetluskulud on TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud ja mõistlikud summas 700 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. Kostjate esindaja tunnihind on erinevate toimingute tegemisel olnud muutuv, kuid ka maksimaalne tunnihind 95 eurot (ilma käibemaksuta) on ringkonnakohtu arvates mõistliku suurusega. Ringkonnakohus aga leiab, et kostjate lepingulise esindaja kulud kokku summas 1609,40 eurot on ülemäärased. Ringkonnakohtu arvates peab menetlusosaline esindajat võttes arvestama, et üldjuhul hüvitatakse menetluskulud samas suurusjärgus kui on hagihind.
Käesolevas asjas on haginõue väike ning asi ei ole keerukas, mistõttu ei ole põhjendatud enam kui kümnekordselt hageja nõuet ületavate kulude hüvitamine. Arvestades tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide vajalikkust ja asjakohasust, samuti kohtuistungite pikkust (kokku 5 tundi ja 55 minutit) ning seda, et maakohus kohustas kostjaid esitama täiendavaid seisukohti ja tõendeid, peab ringkonnakohus põhjendatuks kostjate lepingulise esindaja kulusid summas 700 eurot, kuigi need ületavad tuntavalt hagihinda. Õige on hageja seisukoht, et hageja ei pea TsMS § 169 lg 2 alusel hüvitama kostjate lepingulise esindaja kulusid, mis on seotud tagaseljaotsuse, kaja ja määruskaebusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjate lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud otsuses kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks, seetõttu puudub ringkonnakohtul alus kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus märgib samas, et ei pea põhjendatuks arvestada menetlusdokumendi koostamise ajakulu viisil, nagu seda on teinud maakohus, nimelt ca 40 minutit ühe lehekülje kohta. Dokumendi maht ei saa olla kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus menetluskulude suuruse hindamisel on kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga ja põhjendatud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Käesolevas asjas on kostjate esindaja kulud põhjendatud seoses hagile vastamise ja kohtuistungitel osalemisega, sealjuures arvestades asja õiguslikku sisu ja hagihinda. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostjad taotlesid maakohtus menetluskulude väljamõistmist solidaarselt kostjate kasuks, siis on maakohtu otsus ebaõige osas, millega jäeti kulud välja mõistmata solidaarselt kostja II kasuks. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega mõistab hagejalt välja menetluskulud kostjate kasuks solidaarselt. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust viisil, mis ei mõjuta oluliselt otsuse sisu ning seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud osaliselt või täies ulatuses ühe poole kanda.
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohtul on pädevus, eeldusel, et esitatakse apellatsioonkaebus, ka omal algatusel kulud solidaarselt välja mõista, ning muus osas jäävad kaebused rahuldamata, seetõttu tuleb poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub alus määrata kindlaks ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.