2-15-1449/75 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohtule 29.01.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond alustas 28.07.2013 väärteoasjas nr 3130130014514 väärteomenetluse KarS § 203, § 218 lg 1 ja § 262 järgi selles, et 28.07.2013 kella 15.00 paiku aadressil AÜ XXX Vaivara vald Ida-Virumaal pani N D huligaansetel ajenditel kummivooliku naabri I R köetud sauna korstnasse ja veepumba abil pumpas sinna suurel hulgal vett, millega kahjustas sauna ahju ja mille tulemusel muutus sauna kasutamine võimatuks. Selle teo toimepanemise tulemusel sai saunaahi nii suuri kahjustusi, et muutus kasutuskõlbmatuks ja seda kasutada pole enam võimalik. Oma tegevusega rikkus N D 1) avalikku korda, 2) I R kodurahu ning 3) tekitas hagejale materiaalset kahju summas 870,20 €. Teostatud remonditööde maksumuse kohta esitab hageja kohtule vastava tõendi. 28.02.2014 lõpetas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseiosakond väärteoasjas nr 3130130014514 menetluse. Menetluse lõpetamisel võeti arvesse, et antud väärteoga seotud naabrite vahel on paljude aastate jooksul välja kujunenud vastastikune vihavaen ja omavahelised suhted on muutunud väga keeruliseks. Peamiseks suhtlemise vormiks on saanud teineteise kallal pidev õiendamine ja näägutamine, samas võeti arvesse, et sündmusest on möödas enam kui 7 kuud, puudub avalik huvi asja vastu ning varalise kahju hüvitamine toimub tsiviilasjas kehtestatud korras ja alustel. Eeltoodu kaalutlustel lõpetati menetlus otstarbekuse kaalutlusel. I R leiab, et hageja varale õigusvastase teo läbi tekitatud kahju eest vastutab N D, kuivõrd väärteoasjas on politsei tuvastanud kostja süü. Hageja nõue tugineb õigusvastase teoga põhjustatud kahju väljamõistmisel (VÕS § 1043). Kostja on väärteoasjas oma süüd ja hageja varale tekitatud kahju ise tunnistanud. I R palub N D välja mõista hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju summas 870,20 €. Koos hagiga on esitatud taotlus hagi tagamiseks ja menetlusabi taotlus, milles hageja taotleb vabastada ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel. Viru Maakohus 4.03.2015 määrusega (I. kd, tl 116-117) rahuldas I R menetlusabi taotlus osaliselt, andis I R menetlusabi tsiviilasjas nr 2-15-1449 hagiavalduselt riigilõivu tasumisel ning vabastas I R hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot tasumise kohustusest. Kohus ei andnud I R menetlusabi tsiviilasjas nr 2-15-1449 esitatud hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Viru Maakohus 4.03.2015 määrusega võttis hagiavaldus menetlusse (I. kd, tl 113-114). Viru Maakohus 18.03.2015 määrusega jättis hagi tagamise taotlus rahuldamata (I. kd, tl 126127). 2(10)

Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Vastavalt VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 5, § 1050 lg-le 1 on vastutuse tekkimise eelduseks vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd (vt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 12). Alles kõike nelja elemendi samaaegsel olemasolul võib tekkida kostja vastutus. Kasvõi ühe elemendi puudumine välistab kostja vastutuse. Kahju hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Kahju olemus Hageja väitel oli kostja poolt tekitatud hageja omandi, saunaahju rikkumisega, otsene varaline kahju vastavalt 27.08.2013 eelarvele 870,20 euro ulatuses (I. kd, tl 62, tõlge tl-l 163 pöördel164). Vastavalt 2.08.2013 aktile (I. kd, tl 63, tõlge tl-l 162 pöördel) korstnapühkija Leemets konstateerib, et alljärgnevates elamutes on ventilatsiooni ja suitsukanalid puhastatud ja omavad vajalikku tõmmet 2013 gaasiseadmete normaalseks tööks: Aiandusühistu Viljapea 14 - torude (sauna seisukorra) vaatlus näitas, et tuleohutuseeskirju on jälgitud ja kõik vastab tuleohutuse nõuetele. Põhjalik vaatlus näitas: 1) siibri küljel põlemise jäljed 2) suitsu hais 3) ahjul lõhed 4) torude ühenduskohtades ja tellistel osalised vigastused. Praegusel momendil kütta ahju ei tohi, tuleb kõik vigastused kõrvaldada. 5(10)

Kostja esitas vastuväite, et eelarve koostas hageja tuttav, see ei vasta tegelikkusele. Samuti, et kostja tegevus ei saanud tekitada nii suuri kahjustusi, kuna ahi ei olnud veel eriti kuum ja kostja valas vett mitte suures koguses. Tunnistaja G R (II. kd, tl 105-105 pöördel), kes on hageja abikaasa, 15.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt saunas ise ruumis ei hävinud midagi, aga ahju tõmbetoru hävis, küttesüsteem hävis. Peale juhtunu siiamaani sauna kasutanud ei ole. Samuti seletas tunnistaja, et tund aega nad sauna kütnud selleks hetkeks kui kostja valas vett. Tunnistajale oli palav, kui palju kraade oli ta ei osanud vastata, aga saunaruumis oli päris palav. Uks oli lahti, et saada õhku. Kohus tegi muuhulgas kostjale 17.02.2016 kohtuistungil (II. kd, tl 76-78) ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kostja kahju olemuse ja suuruse kohta täiendavaid tõendeid ei esitanud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 2 ja lg 3, varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus leiab, et 2.08.2013 aktiga ja tunnistaja G. R ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja sauna ahjule oli tekitatud kahju. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes selles osas, kuna nad langevad kokku 2.08.2013 aktis ja 27.08.2013 eelarves kajastatud kahjustustega. Hageja esitatud 27.08.2013 eelarvest selgub, et eelarve on tehtud hageja sauna ahju remondi ja vajalike tööde eeldatava summa kohta. Vajalikud tööd klappivad kokku 2.08.2013 aktiga tuvastatud kahjustustega. Kokku on eelarve alusel saunaahi taastamise maksumus 870,20 € eurot. Kohus järeldab, et hageja saunaahi remondiks esitatud eelarve summas 870,20 eurot on põhjendatud ja selles märgitud kulud on vajalikud ja seotud hageja saunaahi taastamisega. Eelarve kajastab objektiivselt hageja saunaahi remondiks ehk kahju tekkimise eelsele ajale vastava olukorra taastamiseks vajalikke kulusid. Kohus leiab, et hageja varale, saunakorstnale, tekitatud kahju 870,20 euro ulatuses on tõendatud. Kostja vastuväited kahju olemuse ja selle suuruse kohta jäid paljasõnalisteks. Kahju tekitamine kostja poolt Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna teatisele (I. kd, tl 12) politsei alustas 31.07.2013 väärteoasjas nr 233013004508 väärteomenetluse KarS § 218 lg 1 järgi 28.07.2013 juhtumi nr 3130130014514 kohta selles, et 28.07.2013 kella 15.00 paiku aadressil XXX Vaivara vald Ida-Virumaal N D valas vett I R sauna korstnasse, millega kahjustas sauna korstna telliskivi. Tekitatud kahjusumma moodustas umbes 500 €. 6(10)

29.01.2014 N D suhtes koostatud väärteoprotokolli nr AB 1179829 kohaselt (I. kd. tl 11) 28.07.2013 kella 15.00 paiku aadressil XXX, Vaivara vald, Ida-Virumaal N D pani huligaansetel ajenditel kummivooliku naabri I R köetud sauna korstnasse ja veepumba abil pumpas sinna suurel hulgal vett, millega kahjustas sauna ahju ja mille tulemusel muutus sauna kasutamine võimatuks. Selle teo toimepanemise tulemusel sai saunaahi nii suuri kahjustusi, et muutus kasutuskõlbmatuks ja seda kasutada pole enam võimalik. Oma tegevusega rikkus N D 1) avalikku korda, 2) I R kodurahu ning 3) tekitas hagejale materiaalset kahju. N. D tegu on kvalifitseeritud KarS § 203, § 218 lg 1 ja § 262 järgi. Tunnistajana 15.03.2016 kohtuistungil ülekuulatud G R (II. kd, tl 105-105 pöördel), kes on hageja abikaasa, andis ütlusi selle kohta, et 28.07.2013 (täpne kuupäev jäi meelde, sest see oli Sõjamerelaevastiku päev) kogu perekond oli suvilas aadressil AÜ Viljapea 14. Oli puhkepäev, otsustati kütta sauna, viisid puid mehega koos kätte peal. Puud on õues, ühes kohas. Viisid puid, panid tuli alla. Tunnistaja toimetas saunas ja mees tõi puid. D nägi, et tunnistaja ja hageja kütavad sauna, ta oli aia taga. Tunnistaja oli saunaruumis kui kuulis, et kuskilt hakkab jooksma vett. Tunnistaja ei saanud aru mis toimub. Uks oli natukene lahti, tunnistaja tegi sammu ukse suunas ja kuulis, et miski asi undab, sai aru, et kostjal töötab mingi mootor. Tal on elektripump, millega ta võtab vett ja kastab oma kasvuhoones taimi. Tunnistaja sel ajal oli saunas, tegi ahjuukse lahti, tahtis puit alla panna ja sealt tuli vastu kuum aur. Abikaasa tõmbas ta kõrvale ja nad tulid saunast välja, läksid sauna taga ja nägid, et kostja seisis redeli peal ja valas nende sauna korstnasse vett voolikust. Tunnistaja nägi seda oma silmaga. Kostja jalas olid hallid püksid, voolik käes redeli peal ja valas korstnasse vett. Tunnistajana 15.03.2016 kohtuistungil ülekuulatud S K (II. kd, tl 106), kes on poolte naaber, andis ütlusi selle kohta, et sündmus toimus 28.07.2013 (teab seda sellepärast, et siis oli Sõjamerelaevastiku päev). Tunnistaja tegeles õues oma asjadega, G ja I (R) lapselaps ütles, et nad hakkavad sauna küüta. Kella 15.-16 vahel midagi silma jäi, kas hüüded naabrikrundi pealt või kuuma auru lõhn. Tunnistaja kuulis hüüdeid- „Kolja, pole vaja, ära tee seda“. Tunnistaja vaatas kes seal karjub, see oli N (D) elukaaslane. Kuna kõrbe hais oli nii hull, siis läks tunnistaja oma maja teisele korrusele rõdu peale vaatama ja nägi, et redeli peal seisab D, voolik on käes ja töötab pump, D laseb voolikust vett R sauna korstnasse. Korstnast tuli välja kuuma auru, vee auru ja hais oli hirmus. Tunnistaja nägi seda sündmust oma silmaga peal. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütlustes selles osas, kuna nad langevad kokku teiste tõenditega ja kostja ise ei eitanud, et valas 28.07.2013 vett hageja köetava sauna korstnasse. Kostja esitas fotod, kust on näha kuidas asuvad poolte krundid ja kuidas ta tegutses (II. kd, tl 5354). Kohus leiab tõendatuks politsei teatisega, väärteoprotokolliga, tunnistajate ütlustega ja kostja asjaolu õigeksvõtuga, et hagejale tekitatud kahju on tekitanud just kostja oma tegevusega. Põhjuslik seos Kohus leiab, et on olemas põhjuslik seoses kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel, kuna hageja varale kahjulik tagajärg ei oleks saabunud, kui kostja ei valaks köetava sauna korstnasse vett. Kahju tekitamise õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega hageja varale kahju tekitamine on eelduslikult õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. 7(10)

Kohus on tõendatuks leidnud, et kostja põhjustas hagejale kahju õigusvastaselt, kuna oma tegevusega rikkus hageja vara. Vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt nt. Riigikohtu 12.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 15; 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11, p 12). VÕS § 1045 lg 2 p 3 ja p 4 sätestavad, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis, või kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Kostja väidete kohaselt tema tegu tingis asjaolu, et hageja põletas sauna ahjus plastnõusid ja kahjustas seeläbi kostja tervist, kuna kostjal on astma. Tuul puhus suitsu hageja sauna poolt kostja maja suunas. Kostja esitas tõendid oma terviseseisundi kohta (II. kd, tl 50-52), millede kohaselt kostjal on astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, ta on pulmonoloogi ravil. Tunnistaja G. R ütluste kohaselt nad viisid puid mehega koos kätte peal. Puud on õues, ühes kohas. Viisid puid ja panid tuli alla. Tunnistaja toimetas saunas ja mees tõi puid. Tunnistaja S. K ütluste kohaselt 28.07.2013 oli ilus päev. Hageja saunast peale toimunu oli lõhn nagu visatakse kustutamiseks vett, sünteetikalõhna ei olnud. Suits oli halli värvi. Suitsu oli väga palju. Kohus leiab tunnistajate ütlustega tõendatuks, et saunaahju pani hageja puid. Asjaolu, et hageja kasutas 28.07.2013 plastnõusid ning et tuul puhus suitsu hageja sauna poolt kostja maja suunas, ei ole tõendatud. Samuti kohus leiab eluliselt mitteusutavaks, et inimesed, kes soovivad sauna minna, kütavad sauna plastmassiga, arvestades põletatud plastmassi lõhna. Kostja väidab, et ta ei tahtnud tekitada hagejale kahju, seega ei saa kostja ennast vabandada hädakaitseseisundiga ja ta ei vabane kahju hüvitamisest VÕS § 1045 lg 2 alusel. Seega leiab kohus tõendatuks, et kostja tekitas hagejale kahju õigusvastaselt ja kostja vastutusest vabanemiseks ei ole alust. Süü 28.02.2014 lõpetas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseiosakond väärteoasjas nr 233013004508 menetluse (I. kd, tl 40). Menetluse lõpetamisel võeti arvesse, et väärteoga seotud naabrite vahel on paljude aastate jooksul välja kujunenud vastastikune vihavaen ja omavahelised suhted on muutunud väga keeruliseks. Peamiseks suhtlemise vormiks on saanud teineteise kallal pidev õiendamine ja näägutamine, samas võeti arvesse, et sündmusest on möödas enam kui 7 kuud, puudub avalik huvi asja vastu ning varalise kahju hüvitamine toimub tsiviilasjas kehtestatud korras ja alustel. Eeltoodu kaalutlustel lõpetati menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohus, hinnates väärteoasjas kogutud dokumente kui kirjalikke tõendeid ja tunnistajate ütlusi kogumis, leiab et kostjal esines objektiivselt tahtlus hageja vara kahjustada, seega saab lugeda tuvastatuks kostjal tahtluse olemasolu tema tegevuse tagajärgede suhtes. Isik tegutseb kaudse tahtlusega siis, kui ta ei soovi küll õigusvastase tagajärje saabumist, kuid on sellega nõus (isik näeb oma teo tagajärge ette).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 alusel jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda jäävad hageja ja kostja menetluskulud. Viru Maakohus 6.11.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59472 andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Viru Maakohus 4.03.2015 määrusega rahuldas I R menetlusabi taotlus osaliselt, andis I R menetlusabi tsiviilasjas nr 2-15-1449 hagiavalduselt riigilõivu tasumisel ning vabastas I R hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot tasumise kohustusest. Viru Maakohtu 07.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59472 rahuldati vandeadvokaadi taotluse ning mõisteti välja riigi eelarvest Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob kasuks kokku koos käibemaksuga 481,20 eurot vandeadvokaadi poolt tsiviilasjas nr 2-14-59472 I R kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi eest. Tsiviilasjas nr 2-15-1449 esitas vandeadvokaat 16.03.2016 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Viru Maakohus 31.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1449 rahuldas esindaja taotlus ning määras Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob vandeadvokaadile Tiina Mare Hiobile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 360 eurot ning riigi õigusabi kulude hüvitiseks koos käibemaksuga 302,40 eurot. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Lähtudes TsMS § 190 lg-st 3 kostja kanda jäävad ka hageja menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud. 9(10)