2-14-34215 OÜ Sissenõudja hagi XXXvastu põhivõlgnevuse summas 716,55 eurot, intressi summas 71,36 eurot, leppetrahvi summas 195 eurot ning viiviste saamiseks 1 328,40 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Sissenõudja (registrikood 12609485, asukoht Serva 40, 11618 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrias Palmits (e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja: Diana XXX (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXOÜ Sissenõudja kasuks 1036,89 eurot (sh põhivõlg 716,55 eurot, intress 71,36 eurot, viivised 53,98 eurot ja leppetrahv 195 eurot) ja alates 21.04.2015 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (716,55 eurolt) päevas kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata XXXtaotlus võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
Välja mõista XXXmenetluskulu 514,64 eurot OÜ Sissenõudja kasuks.
3.Välja mõista XXXOÜ Sissenõudja kasuks viivis menetluskuludelt (514,60 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 31. märtsil 2016. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja seisukoht kostja vastuväidetele
04.11.2014 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse saamiseks. Pärnu Maakohtu 10.03.2015 kohtumääruse kohaselt lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite.
31.03.2015 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse ja 20.04.2015 täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 716,55 eurot, intress summas 71,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 144,89 eurot, edasiulatuvad viivised määras 0,0767% põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni ja leppetrahvi summas 195 eurot.
Hagiavalduse kohaselt on kostja Omaraha OÜ (registrikood 12045597) poolt hallatava finantseerimise portaali www.omaraha.ee vahendusel erinevate investoritega sõlminud 10.03.2014 laenulepingu nr XXX, 25.03.2014 laenulepingu nr XXX ja 07.04.2014 laenulepingu nr XXX, mille alusel investorid andsid kostjale laenu kokku summas 820 eurot intressiga 29-31% aastas. Kostja on laenutingimused kinnitanud, andes portaalis digitaalallkirja laenutingimustele, portaali üldtingimustele ning maksegraafikutele.
Kooskõlas portaali üldtingimuste p-ga 11.5 andsid portaali investorid kostjaga sõlmitud lepingud üle portaali haldavale Omaraha OÜ-le, mis andis laenulepingud omakorda üle hagejale. Leping nr XXX on hagejale üle antud 18.08.2014, leping nr XXX on üle antud 02.09.2014 ning leping nr XXX on üle antud 15.08.2014.
Hageja saatis kostjale võlateatised, mis jäid kostja poolt tähelepanuta. Kostja ei ole võlgnetavid summasid kokkulepitud tähtajaks tagastanud. Lepingust XXX tulenev tagastamata laenu osa on 252,85 eurot, lepingust nr XXX tulenev tagastamata laenu osa on 303,62 eurot ning lepingust nr XXX tulenev tagastamata laenu osa on 160,08 eurot.
Tegemist ei ole tarbijakrediidilepingutega, kuivõrd investorid ei ole sõlminud neid oma majandus- või kutsetegevuses.
Tuleb jätta tähelepanuta kostja taotlus viivise ja intressi vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 lubab kohtul vähendada vaid viivitusintressi. Viivise vähendamisel peavad olema täidetud ka muud VÕS § 162 nimetatud eeldused. Viivise määraks päevas on 0,0795% kuni 0,0849%, see on alla 0,1%. Sellest tulenevalt ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivisega, võttes arvesse, et tavapäraseks viivise suuruseks on 0,25% kuni 0,5% päevas. Laenuintress on turutingimustele vastav.
Hageja on nõus, et kostja tasub võla 100,00 euro suuruste osamaksetega, kuid ei nõustu sellega, et kostja ei tasu intressi, viivist ja menetluskulusid. Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda, sest need on tingitud kostja käitumisest.
Kostja vastuväited
Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja leiab, et hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõtetega ning on andnud kostjale laenu kergekäeliselt ilma kostja tausta kontrollimata. Kostjal olid juba laenu andmisel makseraskused ning käimas erinevad täitemenetlused. Hageja ei oleks tohtinud kostjale laenu anda. Hageja oleks pidanud ka veenduma, et kostja vene keelt kõneleva inimesena saab aru laenu andmise tingimustest.
10.Viivisemäärad ja intressimäärad on ebamõistlikult suured ning kohtul tuleks viiviste ja intresside summat vähendada. Kostja ei saanud aru ebamõistlikult suurest viivise- ja intressimäärast.
11.Kostja on nõus tasuma põhivõlgnevuse maksegraafiku alusel, kuid mitte enam kui 100,00 eurot kalendrikuus. Kostja on kohustatud ülal pidama oma alaealist las ning töötasu on kesine. Hageja on pahatahtlikult ära kasutanud kostja teadmatust ja andnud kostjale laenu ebasoodsatel tingimustel, kuid kostja soovib siiski oma kohustused täita. Siiski ei ole kostja nõus viiviste ja intresside tasumisega.
Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Käesoleval juhul ei vaidlusta kostja, et on Omaraha OÜ poolt hallatava finantseerimise portaali www.omaraha.ee vahendusel erinevate investoritega sõlminud 10.03.2014 laenulepingu nr XXX, mille alusel investorid andsid kostjale 6 kuuks laenu summas 300 eurot intressimääraga
28% aastas (tl 41-42;102); 25.03.2014 laenulepingu nr XXX, mille alusel investorid andsid kostjale 6 kuuks laenu summas 360 eurot intressimääraga 31% aastas (tl 43-44; 102) ja 07.04.2014 laenulepingu nr XXX, mille alusel investorid andsid kostjale laenu 12 kuuks summas 160 eurot intressimääraga 29% aastas (tl 40; 45; 102) ning et lepingust XXX tulenev tagastamata laenu osa on 252,85 eurot, lepingust XXX tulenev tagastamata laenu osa on 303,62 eurot ning lepingust XXX tulenev tagastamata laenu osa on 160,08 eurot. Kokku on põhivõlgnevus 716,55 eurot (tl 99). Kostja ei vaidlusta ka laenulepingust tuleneva võlgnevuse muid komponente (intressi, viivist, leppetrahvi), kuid vaidlustab intresside ja viivise suuruse.
14.Kostja ei vaidlusta, et on laenutingimused kinnitanud, andes portaalis digitaalallkirja laenutingimustele, portaali üldtingimustele ning maksegraafikutele. Kostja ei vaidlusta, et laenulepingutest tulenevad õigused on esmalt Omaraha OÜ-le (tl 50) ja seejärel hagejale (tl 35, 108) üle läinud. Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel eelnimetatud asjaolud tuvastatuks ja tõendatuks.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on laenu väljastades rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning kas põhivõlgnevusele arvestatud viivise- ja intressimäär on ebamõistlikult suured, mistõttu tuleks intressi ja viiviseid vähendada. Lisaks nõuab hageja leppetrahvi. Kostja soovib võla tasumist maksegraafiku alusel.
17.Kohus analüüsib esmalt, kas laenu väljastades on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, seejärel kostja intresside vähendamise taotlust, kostja viivise vähendamise taotlust, hageja leppetrahvi nõuet ning kostja taotlust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel.
18.Kostja hinnangul on hageja laenu väljastades tegutsenud vastutustundetult. Kostja leiab, et hagejal oli kohustus kostjale laenu mitte anda. Kostjal olid juba suured makseraskused ning täitemenetlused. Kostja ei valda eesti keelt, oleks tulnud veenduda, et kostja saab aru laenu andmise tingimustest. Hageja selgitab, et laenulepinguid ei ole kostjaga sõlminud mitte hageja, vaid Omaraha OÜ poolt hallatava sotsiaalse finantseerimise portaali www.omaraha.ee vahendusel paljud erinevad investorid. Tegemist ei ole tarbijakrediidilepingutega, kuivõrd investorid ei ole sõlminud neid oma majandus- või kutsetegevuses (tl 101).
19.Kohus märgib, et ei ole vaidlust selles, et laenulepingud sõlmiti portaali www.omaraha.ee
vahendusel ning et kostja andis portaalis digitaalallkirja portaali üldtingimustele. Üldtingimuste mõistete kohaselt on laenuleping laenusaaja ja investori allkirjastatud dokument, mis kinnitab laenusaaja ja investori tahteavaldust kokkulepitud tingimustel laenu taotleda ja anda (tl 46). Laenuleping koosneb eraldi allkirjastatud üldtingimustest ja eritingimustest, mis koos moodustavad laenulepingu. Pooled allkirjastavad üldtingimused enne mis tahes tehingute tegemist portaali kaudu (p 2.1) (tl 47). Investor allkirjastab investori investeerimistingimused, mille alusel portaal koostab laenusaajatele laenupakkumisi (p 2.2) (tl 46). Laenusaaja allkirjastab laenusaaja laenutingimused ning lõpuks ka portaali koostatud laenupakkumise, kui see talle sobib (p 2.3) (tl 46). Laenuleping koostatakse investori ja laenusaaja allkirjastatud tingimustel (p 2.4) (tl 47).
20.Sellisel viisil sõlmis laenulepingud ka kostja. Kostja on teinud kolmandatele isikutele (investoritele) suunatud siduva pakkumuse laenulepingu sõlmimiseks. Laenuleping on sõlmitud ja poolte vahel siduv kohe, kui laenusaaja on allkirjastanud portaali koostatud laenupakkumise ning portaal on koostanud PDF-vormingus laenulepingu poolte allkirjastatud tingimustel (p 2.6) (tl 47). Üldtingimuste allkirjastamisega kinnitavad pooled, et nõustuvad portaalihalduri hinnakirjas sätestatud teenustasude trahvide ja muude tasudega ning kasutaja virtuaalkonto automaatse debiteerimisega (p 2.9) (tl 47). Laenuleping on investori ja laenusaaja, s.t füüsiliste isikute vaheline kokkulepe ega kvalifitseeru tarbimislaenuks. Kui investor on Eestis registreeritud juriidiline isik, kinnitab investori esindaja laenulepingut sõlmides, et investor ei sõlmi laenulepingut oma alalise ja peamise majandustegevuse raames (p 2.10) (tl 47). Kui laenuleping on sõlmitud ja siduv, debiteerib portaalihaldur laenulepingus kokkulepitud laenusumma investori investeerimiskontolt ja kannab laenusumma laenusaaja virtuaalkontole portaalis. Sellega on investori kohustused, mis tulenevad laenulepingust, täidetud ning laenusumma on laenusaajale välja makstud (p 2.7) (tl 47). Eeltoodust nähtub, et laenuleping loetakse teatud tingimuste täitmisel automaatselt sõlmituks kostja ja investori vahel ning et laenulepingut peab täitma investor, st investor kohustub laenusumma laenusaajale (kostjale) üle andma. Eeltoodust saab järeldada, et kostja on teinud laenulepingu sõlmimiseks siduva pakkumuse investoritele ja laenuleping oli selle sõlmimise hetkel õiguslikult siduv kostja ja investorite vahel, mis nähtub ka hageja poolt kohtule esitatud laenulepingutest (tl 53-86). Asjaolu, et laenusumma on tehniliselt üle kandnud portaalipidaja, ei anna alust lugeda portaalipidajat laenuandjaks.
21.Kostjale laenuandjaks on olnud investorid, kes on vähemalt 18-aastased isikud, kes elavad alaliselt Eestis või muus Euroopa Liidu riigis, kellel on nimetatud riigis välja antud kehtiv isikut tõendav dokument ning juriidilised isikud, kellede puhul krediidi andmine ei ole peamiseks kaubandus-, majandus- või kutsetegevuseks ja kellede puhul krediidi andmine füüsilisele isikule ei ole laenusaaja elukoha riigi seaduste kohaselt tarbijakrediit (tl 46). Kostja elukohaks laenulepingute sõlmimisel on olnud XXX, Tallinn (tl 40-45). Seega tarbijakrediidi sätete kohaldamise osas tuleb kohtul järgida Eesti seadusandlust.
22.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuivõrd investorid ei ole kostjale laenu andmisel tegutsenud oma majandus- või kutsetegevuses (tl 46-47), ei saa kohalduda kostja ja investorite vahel sõlmitud laenulepingutele tarbijakrediidi sätteid. Kohtu hinnangul kuulub Omaraha OÜ-le üksnes e-teenuste keskkond www.omaraha.ee, mille vahendusel on füüsilistel ja juriidilistel isikutel võimalik omavahel sõlmida laenulepinguid. Kohus märgib veelkord, et ei ole vaidlust selles, et kostja andis portaalis digitaalallkirja portaali üldtingimustele. Üldtingimuste p 11.5 kohaselt allkirjastamisega kinnitavad laenusaaja ja investor, et nad nõustuvad alates 01.03.2014 sõlmitud laenulepingute automaatse üleminekuga portaalile koos kõigi nendest laenulepingutest
tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 (üheksakümmend) päeva ning vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. Portaalil on õigus talle üleantud lepingud omakorda üle anda kolmandale isikule või üleantud lepingutest tulenevad nõuded loovutada (tl 50). Kooskõlas üldtingimuste p-ga 11.5 andsid portaali investorid kostjaga sõlmitud lepingud üle portaali haldavale Omaraha OÜ-le. Kohus on tuvastanud, et Omaraha OÜ on laenulepingud üle andnud hagejale (tl 108). Seega ei ole Omaraha OÜ ega ka hageja kostjale laenu andnud, mistõttu saaks vastutustundetut laenamist ette heita üksnes investoritele. Kuivõrd investorid ei ole kostjale laenu andmisel tegutsenud oma majandus- või kutsetegevuses (tl 46-47), ei kohaldu kostja ja investorite vahel sõlmitud laenulepingutele tarbijakrediidi sätteid. Laenulepingute sõlmisel kehtinud VÕS § 4032 kohaselt on krediidiandja kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet seoses tarbijakrediidiga. Kohus märgib, et seadused ei reguleeri vastutustundliku laenamise põhimõtteid laenulepingute puhul, millele ei kohaldu tarbijakrediidi sätted.
23.Kohus asub seisukohale, et hageja ega ka hagejale kostjaga sõlmitud laenulepingud loovutanud Omaraha OÜ ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ka muid võimalikke kohustusi laenamisel, kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja ega ka Omaraha OÜ ei ole kostjaga laenulepinguid sõlminud. Kohus selgitab, et alates 21. märtsist 2016 kehtib võlaõigusseaduse muudatus, mille kohaselt tarbijakrediidilepingu jaos sätestatut kohaldatakse ka sellise majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidivahendaja suhtes, kes vahendab tarbijale krediiti, mida annab isik, kes ei tegutse oma majandus või kutsetegvuses (VÕS § 403 lg 22). Vaidlusalusel juhul on laenulepingud sõlmitud enne nimetatud sätte jõustumist ning kuivõrd kõnealusele sättele ei ole antud tagasiulatuvat jõudu, ei kehti kostjaga sõlmitud laenulepingute suhtes tarbijakrediidilepingu jaos sätestatu. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ja tõendatud. Kostjal tuleb hagejale tasuda põhivõlgnevus summas 716,55 eurot.
24.Kostja on leidnud, et laenulepingutele kohalduvad intressimäärad on ebamõistlikult suured ning kohtul tuleks intresside summat vähendada. Hageja on intressinõude esitamisel juhindunud laenulepingute tingimuste tabelis “Maksegraafik” kajastatud intressimaksete summadest ning nõutavad intressid on välja toodud täpsustatud arvestuses (tl 99). Maksegraafik on laenulepingu lahutamata osa, mistõttu saab öelda, et intressimaksete summad on enne laenulepingu sõlmimist kostjaga kooskõlastatud ning kostjal on kohustus intressi tasuda maksegraafikus märgitud summades. VÕS § 397 lg 1 teise lause kohaselt tuleb muu laenulepingu korral maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Portaali üldtingimuste kohaselt intressimäär fikseeritakse laenulepingus. Intressi makstakse protsendina tasumata laenusummast. Intressi arvestatakse kuni maksegraafikus määratud viimase osamakse kuupäevani (p 4.1) (tl 47). Intressi arvestatakse iga päev võttes aasta pikkuseks 365 päeva (p 4.2) (tl 47). Laenulepingute maksegraafikute kohaselt on laenulepingu nr XXX intressimäär 28% aastas, laenulepingu nr XXX intressimäär 31% aastas ning laenulepingu nr XXX intressimäär 29% aastas (tl 101). Tasumata intressimaksete summa kokku on 71,36 eurot (tl 96 ja 99).
25.Kohus märgib, et kohtul on iseenesest võimalik intressimäära vähendada kuni seadusjärgse intressimäärani, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et see õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või
avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu korral tuleb võrreldavate kohustustena käsitada eelkõige laenuna antava raha ja sellelt makstava tasu (intressi) suhet. Seega on TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks esmalt laenusaaja sundolukord ja teiseks laenu ja sellelt makstava intressi vahekorra oluline ebaproportsionaalsus (kohtumääruse punkt 16). TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma määruses 3-2-1186-13 asunud seisukohale, et TsÜS § 86 lg 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (kohtumääruse punkt 22).
26.Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr 25%, lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 26% ning lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr 22% (tl 102). Hageja on kasutanud krediidi kulukuse määra arvutamisel portaali www.minuraha.ee kiirlaenukalkulaatrorit (tl 102). Eesti Panga kodulehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr laenude väljastamise ajavahemikul (10.03.201407.04.014) oli 33,95%-33,96%. Antud juhul hageja poolt arvutatud laenulepingute krediidi kulukuse määrad ei ületa Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mistõttu laenulepingud ega selles kokku lepitud intressimäärad ei ole vastuolus heade kommetega. Kohus märgib, et kui laenulepingute krediidi kulukuse määrad oleksid ka kaks korda suuremad, kui hageja poolt arvutatud määrad, ei oleks ka sel juhul laenulepingute intressimäärad heade kommete vastased.
27.Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva juhul, et laenulepingutest tulenevad intressimäärad oleksid ülemäära suured. Intressimäär ei ole ebamõistlik üksnes seetõttu, et kostja seda arvab või et kostjal on rahalised raskused. VÕS § 113 lg 8 annab aluse viivise, mitte intressi vähendamiseks. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul põhjendused intresssi vähendamiseks. Kohus märgib, et hageja on intressinõude esitamisel juhindunud poolte vahel kokku lepitud intressimäärast ning laenulepingute tingimuste tabelis “Maksegraafik” kajastatud intressimaksete summadest (tl 96) ning täpsustatud intressi ja viivise arvestuse kohaselt on tasumata intressiks 71,36 eurot (tl 99). Kohus rahuldab hageja intressinõude summas 71,36 eurot.
28.Kostja on leidnud, et laenulepingutele kohalduv viivisemäär on ebamõistlikult suur ning kohtul tuleks viiviseid vähendada. Hageja selgitab, et on juba sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel juhindunud viivise määrast, mis vastab intressimäärale. Intressimäär on iga lepingu puhul erinev (28% kuni 31% aastas) ning seetõttu on iga lepingu puhul sissenõutavaks muutunud viivis erinev. Hageja sõnutsi on viivist arvestatud laenulepingute tingimuste tabelis “Maksegraafik” kajastatud põhivõla summadelt. Intressilt viivist arvestatud ei ole. Viivis on ümber arvutatud 20.04.2015
seisuga. Edasiulatuvalt palub hageja välja mõista viivise määras 0,0767% päevas, mis on vähim poolte vahel kokku lepitud intressimäär kõigi kostja poolt sõlmitud lepingute peale kokku (tl 96-97).
29.Portaali üldtingimuste kohaselt tagasimakse summa või selle osa puudumisel on laenusaaja kohustatud tasuma viivist. Viivist arvestatakse pärast maksegraafikujärgse laenu tagastamise või osamakse maksetähtaja möödumist alates maksetähtajale järgnevast päevast. Viivist arvutatakse iga päev summalt, miks maksegraafiku järgi on tasumata, päevani, mil summa on tasutud ning virtuaalkontolt kättesaadav (p 4.3) (tl 47-48).
30.Vaidlust ei ole selles, et kostja on laenude tagasimaksmisega viivitanud. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
31.Kohus on tutvunud hagile lisatud dokumentidega ning tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud portaali üldtingimustes (tl 47) ega ka maksegraafikutes (tl 40-45) ei ole kokku lepitud viivise määras. Hageja on juhindunud sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel viivise määrast, mis vastab intressimäärale (tl 96-97). Kohus asub seisukohale, et hagejal puudus alus arvestada kostja laenulepingutest tulenevatele võlgnevustele viivist intressiga samas määras. Tulenevalt viivise määra osas kokkuleppe puudumisest, tuleb kohaldada laenulepingutele seadusjärgset viivise määra, milleks on VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). Eeltoodud põhjusel ei hakka kohus hindama viivise suuruse ebaproportsionaalsust.
32.Laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus on summas 252,85 eurot (tl 99) ning hageja poolt hagiavaldusele lisatud maksegraafikust nähtub, et kostja on põhivõlgnevusega võlas alates 10.05.2014 (tl 41). Refinantseerimismäär 02.01.2014 kuni 30.06.2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemikul 10.05.201430.06.2014, so 51 päeva eest on 252,85 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 2,91 eurot (252,85 × 0,0825 / 365 × 51). Refinantseerimismäär 01.07.2014 kuni 01.01.2015 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 01.07.201401.01.2015, so 185 päeva eest on 252,85 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 10,44 eurot (252,85 × 0,0815 / 365 × 185). Refinantseerimismäär 02.01.2015 kuni 20.04.2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemikul 02.01.201520.04.2015, so 108 päeva eest on 252,85 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 6,02 eurot (252,85 × 0,0805 / 365 × 108). Seega on laenulepingust nr XXX tulenev viivis ajavahemikul 10.05.2014-20.04.2015 (täpsustatud hagiavalduse esitamiseni) 19,37 eurot (2,91+10,44+6,02).
33.Laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus on summas 303,62 eurot (tl 98) ning hageja poolt hagiavaldusele lisatud maksegraafikust nähtub, et kostja on põhivõlgnevusega võlas alates 25.05.2014 (tl 43). Refinantseerimismäär 02.01.2014 kuni 30.06.2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemikul 25.05.201430.06.2014, so 36 päeva eest on 303,62 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 2,47 eurot (303,62 × 0,0825 / 365 × 36). Refinantseerimismäär 01.07.2014 kuni 01.01.2015 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 01.07.201401.01.2015, so 185 päeva eest on 303,62 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 12,54 eurot (303,62 × 0,0815 / 365 × 185). Refinantseerimismäär 02.01.2015 kuni 20.04.2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemikul 02.01.201520.04.2015, so 108 päeva eest on 303,62 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 7,23 eurot (303,62 × 0,0805 / 365 × 108). Seega on laenulepingust nr XXX tulenev viivis ajavahemikul 25.05.2014-20.04.2015 (täpsustatud hagiavalduse esitamiseni) 22,24 eurot (2,47+12,54+7,23).
34.Laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus on summas 160,08 eurot (tl 98) ning hageja poolt hagiavaldusele lisatud maksegraafikust nähtub, et kostja on põhivõlgnevusega võlas alates 07.05.2014 (tl 40). Refinantseerimismäär 02.01.2014 kuni 30.06.2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemikul 07.05.201430.06.2014, so 54 päeva eest on 160,08 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1,95 eurot (160,08 × 0,0825 / 365 × 54). Refinantseerimismäär 01.07.2014 kuni 01.01.2015 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 01.07.201401.01.2015, so 185 päeva eest on 160,08 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 6,61 eurot (160,08 × 0,0815 / 365 × 185). Refinantseerimismäär 02.01.2015 kuni 20.04.2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemikul 02.01.201520.04.2015, so 108 päeva eest on 160,08 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 3,81 eurot (160,08 × 0,0805 / 365 × 108). Seega on laenulepingust nr XXX tulenev viivis ajavahemikul 07.05.2014-20.04.2015 (täpsustatud hagiavalduse esitamiseni) 12,37 eurot (1,95+6,61+3,81). Kokku on laenulepingutest XXX, XXX ja XXX tulenev viivis arvestatuna VÕS § 113 lg 1 toodud seadusjärgses määras 53,98 eurot (19,37+22,24+12,37). Hageja nõuab kostjalt seisuga 20.04.2015 viivist kokku summas 144,89 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude seisuga 20.04.2015 summas 53,98 eurot. Kohus jätab rahuldmata hageja 20.04.2015 seisuga arvestatud viivisenõude summas 90,91 eurot (144,89-53,98).
35.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse
viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud lisaks välja mõista viivised alates 21.04.2015 kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivisemääras 0,0767% päevas võlgnetavalt laenusummalt 716,55 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude alates 21.04.2015 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud seadusjärgses viivisemääras võlgnetavalt laenusummalt 716,55 eurot päevas, kuivõrd kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole kokku lepitud laenulepingutele kohalduva viivisemäära osas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20.04.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 53,98 eurot ja alates 21.04.2015 viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude täitmiseni.
36.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi summas 195 eurot vastavuses portaali üldtingimuste punktiga 11.8 ning www.omaraha.ee portaali hinnakirjaga. Kostja leppetrahvi nõudele vastuväiteid ei ole esitanud.
37.VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
38.Portaali üldtingimuste kohaselt kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi ja saab seetõttu teate laenulepingu rikkumise kohta, on ta kohustatud tasuma lisaks võlasummale menetlustrahvi, mille suurus on kehtestatud portaali hinnakirjas (p 11.8) (tl 50). Hageja on lisanud hagiavaldusele portaali hinnakirja (tl 88).
39.Kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ning kohtu hinnangul kaasnes seetõttu hagejale kahju menetluskuluna, mida hageja nõuab käesoleval juhul leppetrahvina. Kohtule esitatud laenulepingute maksegraafikutest on näha, et lepinguga XXX seonduvalt on kostjale saadetud 4 trahvikirja, lepinguga XXX seonduvalt 4 trahvikirja ja lepinguga SXXX seonduvalt 3 trahvikirja, kokku on kostjale saadetud 11 trahvikirja. Lisaks nähtub maksegraafikute väljavõtetest, et hageja toiminguteks seoses kostja võlgnevustega on olnud lisaks trahvikirjadele võlgnevuse meeldetuletused, telefonikõned, võla müügi hoiatused ning SMS sõnumid. Portaali hinnakirja kohaselt on menetluskulu võlgnevuse meeldetuletuse korral 30 eurot (tl 88), mistõttu on hageja õigustatud nõudma menetluskuluna vähemalt 330 eurot (11 trahvikirja), kuid hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 195 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõue nõuda kostjalt laenulepingujärgsete võlgnevuste sissenõudmisega tekkinud menetluskulu leppetrahvina summas 195 eurot. Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude kostja vastu summas 195 eurot.
40.Kostja on nõus tasuma oma põhivõlgnevuse (716,55 eurot) maksegraafiku alusel, kuid mitte enam kui 100,00 eurot kuus, kuivõrd tal on tarvis täita oma kohustused kuues täitemenetluses ning ta on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sissetulekuks on üksnes kesine töötasu. Hageja oma 09.07.2015 vastuses kostja vastusele märgib, et on pöördunud esindaja kaudu kostja lepingulise esindaja poole kompromissi sõlmimise ettepanekuga ning saatnud kostja lepingulisele esindajale korduvalt e-kirju uurimaks, millistel tingimustel kompromiss sõlmida (tl 135). Eeltoodud asjaolusid tõendavad hageja e-kirjade väljatrükid (tl 138-140). E-kirjad on jäänud kostja poolt tähelepanuta. Kostja passiivsusest tulenevalt on kompromiss sõlmimata. Hageja on nõus, et kostja tasub võla 100,00 euro suuruste osamaksetena, kuid ei saa nõustuda sellega, et kostja ei tasu intressi, viivist ja menetluskulusid (tl 136).
41.Kohus märgib, et kostjal oli võimalus hagejaga kompromissi sõlmimiseks ja seada kompromissi tingimuseks võlgnevuse tasumine maksegraafiku alusel. Kostja seda võimalust ei kasutanud. Kostja ignoreeris hageja poolt 19.02.2015 (tl 139), 25.02.2015 (tl 140) ning täiendavalt 08.03.2016 (tl 145) e-kirjaga saadetud kompromissi võimalikkust puudutavat järelepäringut ega alustanud hagejaga sisulisi kompromissiläbirääkimisi. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei ole asjaolusid, mis õigustaksid kostja poolt üksnes (põhi)võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel, mistõttu jätab kohus kostja taotluse (põhi)võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel rahuldamata.
42.Kohus peab vajalikuks täpsustada hagihinnaga seonduvat. Hageja on 31.03.2015 esitanud hagiavalduse, mille järgi oli hagihinnaks 1 399,88 eurot (tl 34-37). Peale hageja poolt haginõude täpsustamist (tl 95-98) on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 328,40 eurot, sõltumata asjaolust, et kohus on ekslikult hagi menetlusse võtnud algse haginõude järgi (tl 119-120). Menetluskulud
43.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
44.Hageja esitas 16.06.2015 kohtule hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 200,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu 360,00 eurot (käibemaksuga). Seega kokku moodustavad hageja menetluskulud 560,00 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Lisaks taotleb hageja kohtult menetluskuludelt viivise väljamõistmist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei ole esitanud.
45.Kohus analüüsib järgnevalt hageja menetluskulusid. Hageja menetluskuluks tasutud riigilõivuna on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel summas 155 eurot, kokku 200 eurot. Riigilõivu näol on tegu vajaliku ja põhjendatud kuluga.
46.Hageja menetluskuluks on ka lepingulisele esindajale makstud tasu. Seisuga 16.06.2015 on hagejat antud tsiviilasjas esindanud lepingulise esindaja kulud 300,00 eurot (käibemaksuta). Hageja on lisanud menetlusdokumendile talle lepingulise esindaja poolt käesoleva tsiviilasja
raames osutatud õigusteenuse arve (tl 125), milles on näidatud hageja lepingulise esindaja kulude kujunemise koosseis. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt erinevate menetlusdokumentide tutvumisele ja koostamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Esitatud arvest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusteenust käesolevas tsiviilasjas tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) kokku 3 tundi, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-115-13 p 25 ja 3-2-1-93-13). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kostja peab hüvitama menetluskuludele arvestatud käibemaksu. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu koos käibemaksuga 360 eurot.
47.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi.
48.Hageja nõudis hagis võlgnevuse tasumist kokku summas 1 127,80 eurot, millele lisandus tulevikus sissenõutav viivis. Kohus rahuldab hageja nõude 1 036,89 euro väljamõistmise ja edasiulatuva viivise osas ehk 91,9% ulatuses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus menetluskulud kostjalt välja osaliselt, st 91,9% hageja menetluskuludest (hagi rahuldamise ulatus) jääb kostja kanda ning 8,1% hageja kanda. Seega jäävad kostja kanda hageja menetluskulud summas 514,64 eurot ning hageja kanda jäävad menetluskulud summas 45,36 eurot. Seega on hagejale hüvitatavad menetluskulud antud tsiviilasjas kokku 514,64 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjal hagejale hüvitada.
49.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse 16.06.2015 esitanud (tl 124). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.