Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-21-12205 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue

2-21-12205

Kostja tasub töötasust 1023 eurot kuus eluasemelaenu 672 eurot ja elatist 118 eurot kostja teisele, Venemaal elavale lapsele. Kostja ei ole kantud teise laps sünniakti isana lapse ema palvel (seonduvalt emale makstavate toetustega), sellegipoolest on tegemist kostja lapsega ning kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust igakuises summas 173 eurot (02.12.2021 täpsustus, samas 05.08.2022 täpsustuse kohaselt juba ca 200 eurot kuus). Kostja on valmis tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus alates septembrist 2021. Kostja ei saa tasuda elatist suuremas summas, kahjustamata iseenda ja oma teise alaealise lapse tavapärast ülalpidamist. Kostja ei ole andnud nõusolekut selleks, et laps õpiks erakoolis, tegemist oli ema otsustusega, mille eest kostja ei pea vastutama. Samuti leidis kostja, et hageja põhjendatud vajadused ei ole nii suured kui kahekordne elatise miinimummäär. Hageja ei käi kõigis huviringides, mida ema on hageja kuluna välja toonud. Samuti on osa kuludest mittevajalikud, näiteks veekeskuse aastapilet, samuti ei ole tõendatud, et laps on veekeskust külastanud. Hageja kulud on väidetust väiksemad ka põhjusel, et ajal, mil hageja on Eesis, võib ta viibida kostja või kostja sugulastega peaaegu terve kuu. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja ülalpidamist ei anna. Kostja on andnud hagejale ülalpidamist nii enne hagi esitamist kui ka menetluse ajal, seega ei olnud hagi esitamise hetkel ülalpidamiskohustust rikutud ja hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja tasus hagejale augusti ja septembri 2021 eest 200 eurot kuus, s.o kokku 400 eurot. Summa on tasutud hilinemisega, kuna kostja oli esialgu ekslikul arvamusel, et kohtumenetluse ajal ta elatist maksma ei pea. Menetluse ajal on kostja maksnud elatist 200 eurot kuus. Kostja leiab, et esineb alus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks tuleb lugeda nii seda, et miinimummääras elatise maksmisel saab kannatada kostja enda ja tema teise lapse tavapärane ülalpidamine, samuti katab kostja lapse ülalpidamiskulusid mingis ulatuses vahetult temaga suhtlemise ajal. Kostja leiab, et hageja kulud võivad olla kaetud ka lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse läbi. Kohtuotsuse põhjendused

3(9)

2-21-12205

2-21-12205 11.1 Üks vaidlusküsimus seisneb selles, kas kohus peaks arvestama elatise väljamõistmisel lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS ei sätestanud taoliste toetustega arvestamise võimalust. Kohtupraktika kohaselt võib nende toetuste saamisega arvestada juhul, kui esineb ka mõni muu alus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tõendatud, et hagejale taolisi toetusi makstakse. Sotsiaalkindlustusameti 17.08.2022 vastusest (tl 150) nähtub, et hageja eest ei ole perioodil 01.07.2021-12.08.2022 makstud riiklikke peretoetusi. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks õigus saada Hispaanias perehüvitisi. Seega ei saa kohus praegusel juhul elatise väljamõistmisel arvestada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse ega muude võimalike toetustega. 11.2 Kostja on leidnud, et kui hageja viibib Eestis, võib ta viibida koos kostja või kostja sugulastega isegi kuni kuu aega. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS ei sätestanud vahetul suhtlemisel ülalpidamise andmise automaatset arvestamist. Kohtupraktika kohaselt võis vahetult ülalpidamise andmist arvestada mõjuva põhjusena elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-s 6 on sätestatud, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et laps eelviidatud ulatuses kostja juures ei viibi. Kostja on välja toonud, et suvel 2021 viibis hageja kostja juures pool augustikuud ja ühe nädala juulis ning 2022. a juunis- augustis viibis hageja kostja ning kostja vanemate juures kokku 40 päeva. Kohus märgib esiteks, et kostja sugulaste juures viibitud aega ei saa käsitleda kostja juures viibitud ajana, mil kostja ise vahetult ülalpidamist annab. Isegi kui see nii oleks, siis igal juhul ei ole tuvastav, et hageja viibib kostja juures aastas keskmisena vähemalt 7 ööpäeva kuus. Seega ei saa alates 01.01.2022 väljamõistetava elatise korral arvestada vahetu ülalpidamisega ning elatist selle võrra vähendada. Sama kehtib ajavahemiku 01.07.2021-31.12.2021 eest tasumisele kuuluva elatise kohta, kostja juures viibitud aega ei saa pidada sedavõrd märkimisväärseks, et selle võrra elatist vähendada. Kui kostja seisukohast tuleks välja lugeda, et kostja juures viibimise ajal on hageja ema poolt kantavad hageja kulud väiksemad, siis ei tohi ära unustada, et hageja Eestisse saabumiseks ja hiljem naasmiseks on vajalik osta lennupiletid. Kostja on ise kinnitanud (18.11.2021 eelistungil, tl 50P), et hageja lennupiletid olid 1000 eurot ning kostja ei olnud nõus seda kulu kandma, kuid see ei saa tulla elatise arvelt. Olukorras, kus lapse kulud kannab vaid ema, ei vähene lennupiletite ostmisel ema enda ülalpidamiskoormus lapse Eestis viibimisel, vaid pigem tõuseb. 11.3 Kuna hageja on pere vanim laps, siis ei saa rääkida ka võimalikust mastaabisäästust (PKS § 101 lg 7). Hageja kinnitusel on hageja ülalpidamiskulud vähemalt kahekordses miinimummääras ning hageja selliseid kulusid kohtupraktika kohaselt tõendama ei pea. Seega on põhjendatud igakuise elatise summa, mis kostjal tuli hagejale maksta, ajavahemikus 01.07.2021-31.12.2021. a 292 eurot, 01.01.2022-31.03.2022. a 243,44 eurot ning alates 01.04.2022. a 255,64 eurot kuus.

2-21-12205 vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vabanenud vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa (kuni 31.12.2021 kehtinud PKS vastava säte kohaselt alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise summa). Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 (kuni 31.12.2021 PKS § 101 lg-s l) sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu (PKS § 102 lg 2 kolmas lause) ei ole kinnine loetelu. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli kostja kohustus välja tuua ja tõendada, et esinevad PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud. 13.1 Kostja väite kohaselt on tal ülalpidamiskohustus ka oma teise lapse osas. Kohtu hinnangul ei nähtu kostja esitatud tõenditest (tl 63-67, 155), et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps, kelle suhtes on kostjal ülalpidamiskohustus. Rahvastikuregistrist ei nähtu ja ka kostja ise on kinnitanud, et kostja ei ole registreeritud tolle lapse isana. Seega ei saa kostjal olla oma teise lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Seda, kui kostja vabatahtlikult elatist maksab, ei saa samastada ülalpidamiskohustusega. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kostja esitatud tõendid teise lapse suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise kohta (tl 34, 68) ega arvesta teise lapse suhtes eksisteeriva ülalpidamiskohustuse olemasoluga hageja kasuks elatise väljamõistmisel. 13.2 Kostja väite kohaselt on tema sissetulekuks töötasu 1023 eurot kuus. Taolise töötasu saamist on kostja tõendanud tööandja tõendiga (tl 30), samuti maksekorraldusega (tl 32), mille kohaselt oli juuli 2021 eest makstud töötasu 1023,36 eurot. Kostja AS X väljavõttest (tl 79-100) nähtuv kinnitab kostja töötasu maksmist igakuises summas 1023,36 eurot. Samast tõendist nähtuvad kohtule samalt tööandjalt regulaarsed igakuised väljamaksed kostjale ajavahemikus 01.07.2021-31.01.2022 selgitusega „komand“ summas 480-1920 eurot, kokku 7 kuu jooksul keskmiselt (6816/7) 973,71 eurot kuus. Kostja on leidnud, et need X OÜ makstud summad on seotud kostja komandeeringutega ning on ühekordsed väljamaksed, mis ei ole regulaarsed ja võivad varieeruda kuude kaupa. Nende summade eesmärk on katta kostja töölähetustega seonduvaid sõidu- ja majutuskulusid ja muidu tööülesannete täitmisega seotud kulusid. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-16-820 tehtud 25.10.2016. a otsuses leidnud, et lähetustasusid saab arvesse võtta isiku varalise seisundi kindlaks tegemisel. Kõiki sissetulekuid, mis mõjutavad isiku varalist võimekust elatist tasuda, tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Seega on apellatsioonkaebuses toodud viited töötasu ja lähetuskulu definitsioonile ja olemusele asjakohatud, kuna käesoleval juhul ei ole oluline see, kas tööõiguslikus mõttes saab lähetustasusid käsitleda töötasuna või maksuõiguslikus mõttes maksustatava tuluna. Seega on maakohus õigesti arvestanud kostjate sissetulekuna ka lähetusrahad. Määruskaebuses ei ole kostjad toonud kohtu ette ka selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et lähetustasud ei suurendanud isiku varalist võimekust elatist tasuda. /---/ Seda, et lähetustasu saab käesoleval juhul käsitleda kostjate varalist võimekust suurendavana, kinnitab ka see, et lähetusraha on vanaisale kantud üle igakuiselt koos töötasuga. Seega saab järeldada, et tegemist on stabiilse 6(9)

2-21-12205 igakuise sissetulekuga, mis parandab kostjate varalist võimekust. Isiku varalist seisundit mõjutavad peale töötasu ka muud tulud ja teenimise võimalused. Kohus nõustub eeltoodud lahendi järeldustega ning leiab, et ka käesoleval juhul tuleb käsitleda igakuised kandeid selgitusega „komand“ kostja varalist võimekust suurendava asjaoluna. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist on konkreetsete tema poolt tasutud kulutuste hüvitamisega kuludokumentide alusel. Eelduslikult kuulub nende summade sisse ka lähetuse päevaraha. Kohtu hinnangul tuleb arvestada kostja sissetuleku suuruse hindamisel ka töötasule lisanduvate maksetega (vähemalt suures osas). 13.3 Samast AS SEB Pank väljavõttest nähtuvalt on kostja laekumised ajaperioodil 01.07.202131.01.2022, s.o 7 kuu jooksul olnud kokku 28 307,11 eurot, ehk 1 kuu keskmine 4043,87 eurot. Kostja selgituse kohaselt kajastub kostja pangaväljavõttes kostjale 03.09.2021 välja makstud laen 6650 eurot, mida ei saa pidada kostja sissetulekuks. Lähtudes laekumise selgitusest „Lep 2021014857 Laenu väljamaks L210009922“ (tl 87 pöördel) saab selle väite lugeda ilmselt tõendatuks. Hageja sõnul on ka 15.08.2021, 13.10.2021 A.B. ning 20.10.2021 N. K. poolt kostjale tehtud ülekannete puhul tegemist eraisikute poolt kostjale antud laenudega. Viidatud ülekannete selgitused ei viita laenusuhtele, seega ei saa laenu võtmist lugeda tõendatuks. Kostja selgituse kohaselt on 15.07.2021, 09.08.2021, 04.01.2022, 12.01.2022 füüsilise isiku poolt kostjale tehtud ülekannete puhul tegemist üürileandja poolt kostjale ositi tagastatud rahaga (selgitusse on ka pandud „overpaying“ – ülemakstud). Kostja selgitab, et aastal 2021 üüris ta Saksamaal maja eraisiku käest ning kuivõrd tema viibimine Saksamaal oli planeeritust lühem, leppis ta maja omanikuga, et viimane tagastab talle üüriraha ühe kuu eest (2400 eurot) ning kuivõrd tegemist oli suure rahasummaga, leppisid kostja ja maja omanik, et viimane kannab raha neljas osas. Kohus märgib, et maksete selgituse pinnalt ei saa teha järeldust, et tegemist on kostja sissetulekuga. Samas väärib tähelepanu, et kostja väidete õigsust eeldades on kostja eluasemekulud on olnud ühes kuus lisaks eluasemelaenu maksetele veel 2400 eurot, mis ei viita kasinale majanduslikule seisule. Kostjal on arvelduskonto ka Swedbank AS-is, kuid selle kontoväljavõttest (tl 108-109) nähtub, et laekumised on vaid kostja enda kontolt. Seega ei nähtu sellelt kontolt täiendav sissetulek. SEB Pank AS kontoväljavõttest (tl 79-100) nähtuvalt saab kostja sissetulekuks ajavahemikus 01.07.2021-31.01.2022 pidada seega keskmiselt 2751,02 eurot kuus, kui arvestada kogulaekumisest maha saadud laen 6650 eurot ning majutuse eest ette tasutud 2400 eurot. Kostja kinnitusel peab ta oma sissetulekust tasuma igakuiselt laenu 672 eurot. Kostja esitatud kontoväljavõttest sellised kulud igakuises summas 673,17 eurot ka nähtuvad (tl 33, 71), samuti nähtub kostja eluaseme kinnistusraamatu väljavõttest (tl 116 pöördel-117), et kostjal oli 20.10.2020 seisuga laenukohustus panga ees, millega seonduvalt on kinnisasjale kantud hüpoteek 208 000 eurot. Lisaks laenukohustusele on kostjal kindlasti ka muud kulud, mille suurust ei ole konkreetselt välja toodud. Vahendite piiratuse korral peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja enda arvates ei saa hageja põhjendatud ülalpidamisvajadus ületada (2*200) 400 eurot, milles sisaldub juba eluasemekulu. Kohtu hinnangul saab samast seisukohast lähtuda ka kostja enda põhjendatud vajaduste suuruse tuvastamisel. Lähtudes kostja tegelikust sissetulekust ja kostja eeldatavatest kuludest ei saa jõuda järeldusele, et kostja ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist seadusjärgses miinimummääras, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 13.4 Eeltoodud seisukohta, s.o et kostjal on piisavalt vahendeid andmaks hagejale ülalpidamist vähemalt seadusjärgses miinimummääras, tõendab ka asjaolu, et varasemalt sai kostja anda 7(9)

2-21-12205 ülalpidamist oluliselt suuremas summas. Kostja ise on 12.08.2022 eelistungil kommenteerinud (tl 144 pöördel), et esmalt maksis ta elatist 470 eurot kuus, seejärel 250 eurot ning kuna nüüd on laps ka tema juures ning ta peab ostma lapsele rõivaid, siis otsustas kostja, et sobivaks elatise summaks on 200 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei saa taoline kostja otsustus (et just 200 eurot on õiglane summa) olla ka aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

2-21-12205

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.