Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis
2-23-10910 28.02.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Maarja-Liis Lall B2 Impact OÜ hagi D S A F vastu võla nõudes 16 667,96 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja M T Kostja: D S A F (isikukood xxx) Asja läbivaatamine 15.01.2025 istungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja, B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagi kostja, D S A F (isikukood xxx) vastu osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevused kogusummas 14 413,90 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised kogusummas 872,53 eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis menetluskulude eest summas 901,60 eurot.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks punktis 4 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt hageja kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
Tsiviilasi nr 2-23-10910 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 01.08.2023 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 04.09.2023) kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 09.09.2022 tähtajalise autolaenu krediidilepingu nr xxx, mille kohaselt sai kostja auto soetamiseks laenu 12 000 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastas intressimääras 9,9% ja krediidi kulukuse määras 11,69%. Lepingu põhitingimustes on pooled kokku leppinud, et kui krediidisaaja ei täida lepingus sätestatud kohustust krediidisumma eest auto soetada ning see enda nimele registreerida ning ei esita nimetatud kohustuse täitmise kohta tõendeid, siis tõuseb lepingus sätestatud intress 9,9% pealt 19% peale. Lepingu tingimuste punktist 6.1 tulenevalt maksab laenusaaja laenusumma tagasi ja tasub pangale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Laenusaaja poolt pangale tasumisele kuuluvate laenusumma osamaksete ja intressimaksete summad, arv ja tasumise tähtpäevad on toodud graafikus. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku 180 eurot, millest põhiosa katteks tasaarvestati krediidisumma väljamaksest lepingutasu 180 eurot. Kostja ja esialgne võlausaldaja sõlmisid 17.03.2022 tähtajatu vaba tagasimaksega krediidilepingu nr xxx (xxx) krediidilimiidiga 1500 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 18% ja krediidi kulukuse määras 28,65%. 05.07.2022. a lepingu lisaga suurendati krediidilimiiti 2500 eurole. Lepiti kokku krediidi kulukuse määras 24,87%. Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi kostja igakuiselt 10. kuupäevaks maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Kostja on lepingu raames teinud tagasimakseid summas 10 296,72 eurot, millest intressi katteks on arvestatud 86,10 eurot ja krediidisumma katteks 10 210,62 eurot. Kostjat hoiatati 19.12.2022 saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja 05.01.2023 jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli mõlema lepingu raames viivituses täielikult kolme osamakse tasumisega. Krediidilepingu nr xxx raames kostja ühtegi tagasimakset ei teostatud. Seega oli kostja täielikus võlgnevuses järgmiste graafikujärgsete maksetega: 10.10.2022 – 397,02 eurot; 10.11.2022 – 397,02 eurot; 10.12.2022 – 397,02 eurot. Krediidilepingu nr xxx (xxx) ja selle 05.07.2022 sõlmitud lepingu lisa raames teostas kostja viimase tagasimakse 10.09.2022. Seega oli kostja täielikus võlgnevuses järgmiste intressimaksetega: 10.10.2022 – 26,22 eurot; 10.11.2022 – 38,49 eurot; 10.12.2022 – 37,50 eurot. Krediidiandja luges lepingud üles öelduks 07.01.2023 ja loovutas nõuded hagejale. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt 09.09.2022 sõlmitud autolaenu krediidilepingu nr xxx alusel põhivõlgnevust 12 000 eurot, intressi 529,32 eurot, viivist 1304,38 ja sissenõudmiskulu 45 eurot. 17.03.2022 sõlmitud krediidilepingu nr xxx (xxx) ja 05.07.2022
Tsiviilasi nr 2-23-10910 lepingu lisa alusel nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust 2500 eurot, intressi 137,21 eurot ja viivist 152,05 eurot. Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, märkis hageja kohtuistungil, et kuivõrd 09.09.2022 autolaenu krediidilepingu nr xxx osas ei ole laekumisi toimunud, tuleb kostjal tasuda põhivõlg 12 000 eurot ja seadusjärgne viivis alates lepingu ülesütlemisest, 07.01.2023. 17.03.2022 krediidilepingu nr xxx (xxx) ja 05.07.2022 lepingu lisa alusel on kostja kasutanud krediiti 12 710,62 ning tagasimakseid teostanud 10 296,72 eurot ehk vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tasuda 2413,90 eurot ja seadusjärgne viivis alates lepingu ülesütlemisest, 07.01.2023.
PÕHJENDUSED
2.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
3.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning autolaenu krediidilepingu nr xxx ja krediidilepingu nr xxx (xxx) ning selle 05.07.2022 sõlmitud lepingu lisa alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.
4.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 09.09.2022 autolaenu krediidilepingu nr xxx, mille kohaselt sai kostja laenu 12 000 eurot. Kohtule on esitatud kostja poolt 09.09.2022 digitaalselt allkirjastatud krediidileping (hagiavalduse lisa 1, dtl 10-19), digiallkirja konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht ja krediidileping nr xxx, kus on toodud VÕS § 404 ja 405 andmed. Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 17.03.2022 krediidilepingu nr xxx (xxx) ja 05.07.2022 lepingu lisa, mille alusel võimaldati kostjale kasutada krediiti limiidiga 2500 eurot. Kohtule on esitatud kostja poolt 17.03.2022 digitaalselt allkirjastatud krediidileping (hagiavalduse lisa 3.1 ja 3.2, dtl 22-43), digitaalallkirja konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht ja krediidileping nr xxx (xxx). kus on toodud VÕS § 404 ja 405 andmed. Samuti on kohtule esitatud 05.07.2022 sõlmitud krediidilimiidi suurendamise kokkulepe, digiallkirja konteineris nähtub limiidi suurendamise kokkulepe (hagiavalduse lisa 3.3, dtl 45-52).
5.Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et autolaenu krediidilepingu xxx krediidi kulukuse määraks on 11,69% aastas. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 11,54%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal ( s.o 09.09.2022) seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).
Tsiviilasi nr 2-23-10910 Hageja on toonud välja, et krediidilepingu nr xxx (xxx) krediidi kulukuse määraks oli 28,65% aastas. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 27,92%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal (s.o 17.03.2022) seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 406 2 lg 1). Ka 05.07.2022 limiidi suurendamisel ei ületanud kokku lepitud krediidi kulukuse määr 24,87% seadusega kehtestatud piirmäära. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 24,54%.
6.Hageja on väitnud, et kostja kohustus eeltoodud krediidilepingute alusel saadud laenud tagastama. Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 1 (laenuleping), et kostjal oli kohustus autolaenu krediidilepingu xxx alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja ei ole laenu katteks tagasimakseid teostanud. Kuivõrd väljastatud laen oli 12 000 eurot, on kogu põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav. Hageja on tõendanud hagi lisaga 3.1, 3.2 ja 3.3 (laenuleping), et kostjal oli kohustus krediidilepingu nr xxx (xxx) alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja on lepingu alusel saanud krediit 12 710,62 eurot ja tagasimakseid teostanud põhivõlgnevuse katteks 10 210,62 eurot ja intressi katteks 86,10 eurot. Tagasimaksete arvestus nähtub 04.09.2023 hagiavalduse täienduse lisas 6 (dtl 104). Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd kostja on kasutanud krediiti 12 710,62 eurot ja kogusummas tagasimakseid teinud vähem, on kogu põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.
7.Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi. Selleks, et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda, on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
8.Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas peab asjaolud kohtu ette tooma ja neid tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
9.Kohus selgitas 11.08.2023 määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 84 jj). Kohus palus hagejalt täiendavaid selgitusi ka 02.08.2023. a kirjas (dtl 119) ja 27.09.2024. a kirjas (dtl 152).
10.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha nii 04.09.2023. a hagiavalduse täienduses (dtl 95 jj), 30.08.2023. a vastuses kohtunõudele (dtl 131 jj) ja 11.10.2024. a vastuses kohtunõudele (dtl 156 jj). Hinnates eeltoodud menetlusdokumentides ja tõendites esitatut kogumis, leiab kohus, et laenu andmise
Tsiviilasi nr 2-23-10910 otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ning hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oli õigustatult veendunud, et tarbija on suuteline krediiti tagasi maksma enda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.
11.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: -
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
-
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
-
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
-
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
12.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo) või pangakonto väljavõttest, tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
13.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
14.Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest kostjalt ei ole 09.09.2022. a autolaenu krediidilepingu nr
Tsiviilasi nr 2-23-10910 xxx ega ka 17.03.2022. a krediidilepingu nr xxx (xxx), mh 05.07.2022 limiidi suurendamisel küsitud teavet tarbijalt endal tema muude kohustuste (peale finantskohustuste), sh majapidamiskulude suuruse kohta. Hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt ning kohtuistungil antud selgitustest lähtuvalt arvestas krediidiandja kostja majapidamiskulud kõikide lepingute puhul üldkohaldatava määrana 475 eurot. Hageja on selgitanud, et üldkohaldatavaid määrasid kasutati, kuna kostja pangakonto väljavõttelt ei olnud majapidamiskulud tuvastatavad (istungi protokoll al 00:05:08). Hageja on kohtule esitanud kostja pangakonto väljavõtted perioodil 01.10.2021 - 16.03.2022 (dtl 135-137), 01.01.2022 16.06.2022 (dtl 138-141), 01.04.2022 - 08.09.2022 (dtl 142-147). Konto väljavõtetelt nähtub, et kostja teostab igakuiselt suurtes summades sularaha sissemakseid ja väljamakseid. Sularahatehingud on üldjuhul raskesti jälgitavad ega peegelda raha kasutamise eesmärki, sh võivad seal tegelikkuses sisalduda ka majapidamiskulud. Igakuiselt suurtes summades sularaha väljavõtmised ja sissemaksed võivad viidata kohustustele, mida tarbija soovib varjata. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt pidi krediidiandja aru saama, et kostja igakuised kulud on suuremad, kuid ebaselge on see, et mis kulud need on. Seega oli vajadus küsida tarbijalt andmeid tema kohustuste kohta, kuivõrd pangakonto väljavõtetest ei olnud võimalik seda tuvastada.
15.Hageja on esitatud kohtule kostja 09.09.2022. a autolaenu taotluse (dtl 99-100), kostja 17.03.2022. a xxx vaba tagasimaksega krediitkaardi taotluse. a (dtl 105-106) ning 17.06.2022. a limiidi suurendamise taotluse (dtl 107-108). Viidatud laenutaotlustest nähtub lahter „KOHUSTUSED VÄLJASPOOL xxx“, kuid eraldi lahtrit majapidamiskulude märkimiseks laenutaotlustel ei ole. Kui krediidiandja leidis, et lahtrisse „KOHUSTUSED VÄLJASPOOL xxx“ pidanuks taotleja kirja panema ka oma majapidamiskulud, ei saanud seda kohtu hinnangul mõistlik isik järeldada. Nimetatud lahtrite all on selgelt viidatud, et sinna tuleb kirja panna finantskohustused, kuivõrd seal on alalahtrite pealkirjadena „kohustuse liik“, „finantseerija“, „lõpptähtaeg“, „kohustuse jääk/limiit“, „kuumakse“, ja „intressimäär“. Majapidamiskulusid tuleb tarbijalt küsida selliselt, et inimene saab aru, mida on majapidamiskulude all mõeldud. Isegi kui lahtris palutakse märkida „majapidamiskulud“ ei saa mõistlik isik ilmselt aru, et majapidamiskulude all tuleks märkida mh kulutused elukohale nagu küte, vesi, elekter, kommunaalkulud, üüritasu ja varakindlustusmaksed; kogumis mõistlikult hinnatavad kulud toidule; transpordikulud nagu sõidukikindlustus, kütus, ühistranspordi piletid; kulud sideteenusele nagu kõne-, SMS- ja internetiteenus, kaabellevi- ja SAT-TV teenus; kulutused lastele nagu lasteasutuste tasud.
16.Hageja ei ole ka välja toonud, et krediidiandja oleks kostjalt tema majapidamiskulude kohta eraldi üle küsinud. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kostjaga on tehtud telefonikõne (viidates 04.09.2023 hagiavalduse täienduse puntkile 2.7, dtl 91), kuid hageja ei ole välja toonud ega ka tõendanud, et telefonikõne käigus oleks küsitud kostjalt tema majapidamiskulude kohta, puuduvad. Kohus leiab, et üldkohaldatavate määrade kasutamine võib iseenesest olla põhjendatud, kui krediidiandjal ei ole võimalik pangakonto väljavõtte alusel tuvastada taotleja igakuiseid majapidamiskulusid ja need ei ole väiksemad kui tarbija enda poolt märgitud majapidamiskulud, kuid käesoleval juhul ei ole tarbija enda käest küsitud seda infot. Seega ei olnud kostjal võimalik oma majapidamiskulude suurust krediidiandjale avaldada. Eelneva tõttu ei olnud krediidiandja poolt majapidamiskulude arvestamine üldkohaldatava määrana põhjendatud. On võimalik, et tarbija oleks temalt küsimise tulemusel märkinud enda majapidamiskuludena summa, mille tulemusel ei oleks saanud leida, et isik on
Tsiviilasi nr 2-23-10910 krediidivõimeline. Kuivõrd isiku netopalgana arvestati 900-1000 euro vahemik, siis ei ole välistatud, et isiku majapidamiskuludele (nt kulu üürile, kommunaalidele jm punktis 15 viidatud kuludele) võis isikul kuluda selline osa enda sissetulekust, et krediidiandjal ei oleks olnud võimalik selle põhjal tekkida veendumus, et isik on võimeline krediiti tagastama.
17.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3; RKTKo 2-21-13098/50, p 20). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
Hageja esitas ümberarvestuse 15.01.2025. a istungil (dtl 176).
Hageja selgituste kohaselt kuivõrd 09.09.2022. a autolaenu krediidilepingu nr xxx osas ei ole laekumisi toimunud, tuleb kostjal tasuda põhisumma 12 000 eurot ja seadusjärgne viivis alates lepingu ülesütlemisest 07.01.2023. 17.03.2022. a krediidilepingu nr xxx (xxx) ja selle 05.07.2022. a limiidi suurendamise kokkulepe alusel on kostja kasutanud krediiti 12 710,62 ja tagasimakseid teostanud 10 296,72 eurot ehk vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tasuda 2413,90 eurot ja seadusjärgne viivis alates lepingu ülesütlemisest 07.01.2023. Hageja selgitas, et lepingute ülesütlemised oleks hoolimata ümberarvestustest kehtivad. Kostjat hoiatati 19.12.2022 saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, 05.01.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Nimetatud teade edastati kostja posti ja e-posti aadressidele (hagi lisa nr 5, dtl 55). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli mõlema lepingu raames viivituses täielikult kolme, 10.10.2022, 10.11.2022 ja 10.12.2022, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja luges 19.12.2022 ülesütlemisavaldusega lepingud VÕS § 416 alusel üles öelduks 05.01.2023 ning nõudis kostjalt lepingute raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kuivõrd kostja ei teinud autolaenu krediidilepingu katteks ühtegi tagasimakset, oli nimetatud lepingu ülesütlemine kehtiv. Hageja selgitas istungil täiendavalt, et kuna kostja viimane tagasimakse oli 04.09.2022, pärast mida võttis kostja krediiti juurde ja jättis järgmised osamaksed tagastamata, on ka krediidilepingut nr xxxx rikutud ja ülesütlemine oli kehtiv. Kohus saab seega lähtuda, et krediidilepingute ülesütlemised olid kehtivad. Hageja on selgitanud, et kuigi lepingu number on ajas muutunud, siis tegemist on ühe ja sama lepinguga. Lepingu numbri muudatus tuleneb Xxx AS krediidiliini lepingutoote süsteemi eripärast – lepingu ülesütlemisel muutub lepingu number ning edasine võlamenetlus toimub
Tsiviilasi nr 2-23-10910 uue lepingu numbri raames. Kliendi jaoks lepingu numbri muudatusega teisi muudatusi ei kaasne.
20.Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne krediidiandja loovutas eeltoodud krediidilepingutest tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 57), mistõttu on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.
21.Hageja on esitanud ka sissenõutavaks muutunud viivise nõude hagi esitamiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause alusel. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja viivise põhivõla 14 413,90 (12 000 + 2413,90) tasumata osalt lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 07.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni (01.08.2023). Seadusjärgne viivis 07.01.2023 – 31.07.2023 eest on 872,53 eurot.
22.Hageja palus kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 45 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja selgitas, et võlgnevuse sissenõudmiseks on hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades kostjale nii e-posti kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 16.05.2023 – 25 eurot, 23.05.2023 meeldetuletuskiri – 5 eurot, 30.05.2023 pretensioon – 5 eurot, 06.06.2023 meeldetuletuskiri – 5 eurot, 13.06.2023 hagihoiatus – 5 eurot. Hageja on eeltoodud kulusid tõendanud (dtl 60-71). Eeloodust tulenevalt leiab kohus, et sissenõudmiskulu 45 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud
23.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul oli esialgse hagi hind 16 667,96 eurot. Rahuldamisele kuulub summa 14 413,90 eurot. Seega on hagi rahuldamise protsent 92%, mis jääb kostja kanda, ja hagi rahuldamata jätmise protsent 8%, mis jääb hageja enda kanda.
24.Hageja on menetluskuludena välja toonud üksnes riigilõivu, mida hageja on tasunud 980 eurot. Kostja pole menetluses osalenud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele riigilõivu eest hüvitis vastavalt menetluskulude jaotusele 901,60 eurot.