Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Kiviõli linn (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu) esitas 11.02.2016 Viru Maakohtule avalduse J. G. (surnud xxx) pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Kuna J. G. pärandvara arvel ei ole eeldatavalt võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid, on avaldaja sunnitud esitama pärandvara pankrotiavalduse. Kohus võttis 17.02.2016.a pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Tiia Kalause. Ajutine pankrotihaldur on kohtule 07.03.2016 esitanud ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei jätku pärandvara arvelt tekkinud kohustuste tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad võlgniku vara. Ajutine haldur märkis, et pankroti väljakuulutamiseks on vajalik tasuda kohtu deposiiti rahalised vahendid vähemalt 2500 euro ulatuses. Esitatud aruande kohaselt: I Võlgniku üldandmed: J. G., isikukood 36101212243, surnud 11.05.2014.a. Rahvastikuregistri andmetel oli J. G. surma hetkel lahutatud. Pärandaja oli abielus J. G.’iga perioodil 23.04.1984 – 13.01.1987. Registris puuduvad andmed abieluvara lepingu kohta, seega kehtis abikaasadele ühisvara režiim. Registri andmetel oli pärandajal üks laps: E. G.. Pärimismenetluse on läbi viinud notar Andrei Lõssenko. Pärimismenetluses ei ole seadusjärgsed pärijad pärandit vastu võtnud, mistõttu on J. G. pärijaks tunnistatud pärandi avanemise koha kohaliku omavalitsuse üksusena Kiviõli linn. Pärimistunnistus on notari poolt väljastatud 20.01.2016. II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste, kohtutäituri, notari poolt esitatud materjalidest ja antud selgitustest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Natalja Malahhova teostanud J. G. pärandvara inventuuri.

Kinnisvara: Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud korteriomand asukohaga xxx Kiviõli linnas. Korteriomand on registreeritud pärandaja nimele 23.05.2005, seega on vara omandatud peale abielulahutust ning kuulub pärandajale. Kohtutäitur on inventuuri teostamisel hinnanud pärandaja korteri väärtuseks 400 eurot. Ajutine haldur nõustub sellega, kuid möönab, et tegelik müügihind võib läbiviidavate enampakkumiste käigus veelgi madalamaks osutuda. Arvestada tuleb asjaolu, et pärandaja surmast on möödunud 2 aastat ning selle aja jooksul ei ole korterit eelduslikult kasutatud. Seega vajab korteriomand eelnevalt enne uut kasutuselevõtmist vähemalt sanitaarremonti. Ajutise halduri hinnangul võib korteri väärtus jääda pigem vahemikku 200-300 eurot. Lähtudes eeltoodust, kuulub pärandvarasse korteriomand, mille väärtus võib olla kuni 400 eurot. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti andmetel ei ole pärandaja nimele sõidukeid registreeritud. Muu vallasvara: Muud vallasvara pärandajal tuvastatud ei ole. Pärandaja isiklikel esemetel eelduslikult puudub realiseerimisväärtus ning neid pole pankrotivarasse võimalik arvata. Rahalised vahendid: Pärandaja omab arvelduskontot nr EE452200221019638831 Swedbank’is, mille saldo on negatiivne -1,92 eurot. Panga andmetel on pärast pärandaja surma teostatud ülekanne V. Š. kontole summas 99,64 eurot. Selgituses ei nähtu täpsemalt, milleks rahalised vahendid kanti. Ajutine haldur eeldab, et need kasutati pärandaja matusekulude tarbeks, mistõttu rahaliste vahendite tagasivõitmine pärandvarasse pole otstarbekohane, sest pärandvara arvelt tuleb esmajärjekorras katta ka pärandaja matusekulud. Pärandaja nimele ei olnud avatud väärtpaberikontot ning isik ei olnud liitunud kogumispensioniga. Teistes Eestis tegutsevate krediidiasutuste andmetel pärandajal pangakontot avatud ei olnud. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seega võib pärandvara väärtuseks olla kuni 400 eurot III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: Kohtutäiturite andmetel on pärandaja suhtes algatatud alljärgnevad täitemenetlused: Kohtutäitur Kristel Maalman’i menetluses on: - Eesti Inkasso OÜ nõue summas 389,56 eurot (kohtutäituri tasu 133,76 eurot); kokku 523,32 eurot; - Kiviõli Soojus AS nõue 922,093 eurot (kohtutäituri tasu 260,36 eurot); tasutud 317,08 eurot, kokku nõude jääk: 866,21 eurot; Kohtutäitur Risto Kütt’i menetluses on Placet Group OÜ nõude summas 387,36 eurot. Ajutisele haldurile on teatanud OK Incure nõudest pärandaja vastu IPF Digital Estonia OÜ ja pärandaja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt summas 1200 eurot, millest laenusumma moodustab 600 eurot, intress 237,03 eurot ja viivised 362,70 eurot. Inventuuris on kajastatud nõue KÜ Viru 9 Kiviõli ees summas 329,99 eurot. Maksu- ja Tolliameti ees kohustused riigimaksete osas puuduvad.

Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on seisuga 7.03.2016 pärandvara vastu esitatud nõudeid summas 3 306,88 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. IV Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Pärandaja surmast kuni pärandi vastuvõtmiseni on möödunud 3 aastat. Maksejõuetuse põhjuseks on isiku surm. Samas, analüüsides võlgniku vastu esitatud nõudeid, on tuvastatud, et võlgnevused olid tekkinud juba pärandaja eluajal ning tal esinesid makseraskused. Ajutine haldur peab vajalikuks märkida, et KÜ nõude kohta ei ole teada nõude suurus pärandaja surma hetkel. Pärandaja vara vastutab nende kohustuste eest, mis oli pärandajal tema surma hetkel. Kohustused, mis on tekkinud näiteks pärandvara jooksvate kulude arvelt (KÜ nõuded, muud kommunaalkulud, s.h. soojus), on pärija vastutus. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastatud. Võlgnik lahutas abielu 1987.a. Puuduvad andmed, et abielu ajal oleks kehtinud varale lahusvara režiim. Puuduvad andmed, et abielu lahutamisel oleks jagatud abielu ajal soetatud ühisvara. Arvestades asjaolu, et lahutus toimus 27 aasta tagasi pärandaja surmahetkest, siis on ka võimalikud tagasivõitmise võimalused või nõuded ühisvara jagamiseks aegunud. Pärandaja kontolt teostatud rahalised vahendid on saaja poolt ilmselt kasutatud pärandaja matusekuludeks, seega puudub tagasivõitmises perspektiiv, sest matusekulude kandja saab esitada nõude pankrotimenetluses ning need kantakse pärandvara arvelt esmajärjekorras. V Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta. Ajutise halduri hinnangul pärandvara ei kata pankrotimenetluse kulusid ning selle arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet. Pärija sai pärandiks korteriomandi. Korteriomandi hind eelduslikult jääb alla 400 euro. Korter on pärija kinnitusel halvas seisukorras ning selle asukohas on korteriomanditele väike nõudmine. Enamus vabadest korteritest on võimalik realiseerida ainult võlgnevuse eest. Käesoleval juhul on seegi ebatõenäoline, sest enne pärandvara pankrotiavalduse esitamist on korteriga seotud kommunaalkulud ja sooja võlgnevus suuremad kui korteriomandi tegelik väärtus. Pärandvara arvelt tuleb kanda kõigepealt ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt PankrS § 29 lg 7. Pärandvara suhtes pankrotiavalduse esitamisega vastutab pärija pärandaja (pärandvaral) lasuvate kohuste eest ainult pärandvara väärtuse ulatuses. Kuivõrd kinnistusraamatu andmete kohaselt pärandaja varale on kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärge Kiviõli Soojus AS nõude täitmiseks, siis pärast pankrotiavalduse menetluse raugemist on kohtutäituril õigus täitemenetlust nõude täitmiseks jätkata ning vara müüa soodustatud isiku nõude katteks. Arvestades vara väärtust, ei kata selle täitemenetluses saadud rahalised vahendid võlausaldaja nõuet täielikult. Ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vahendid puuduvad. Kui võlausaldajad, avaldaja või muu isik soovib pankrotimenetluse läbiviimist J. G. pärandvara suhtes, siis pankrotimenetluse läbiviimiseks oleks vajalik tasuda deposiiti vähemalt 2500 eurot. Samas on ajutine haldur arvamusel, et pankrotimenetlust on mõistlik läbi viia siis, kui sellel on perspektiiv, et menetluse lõpuks on võimalik pankrotivara suurendada ja selle arvelt tasuda võlausaldajate nõudeid. Käesoleval juhul sellised võimalused puuduvad. VI Juhul, kui võlausaldajad rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole nõus tasuma, siis teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel: lõpetada J. G. pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;

-

avaldada teade väljaanded Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.

Viru Maakohtu 08.03.2016 määrusega määras kohus, et J. G. pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 2500 eurot hiljemalt 29. märtsiks 2016, kuna J. G. pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 29 lg 3). 2500 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.

KOHTUISTUNG

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et põhjendatud on lõpetada J. G. pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna pankrotivaras puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu summas 468,72 eurot välja mõista riigilt PankrS § 23 lg 4 alusel. Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu täies ulatuses, so summas 468,72 eurot (s.h käibemaks) Eesti Vabariigi kanda.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 lõpetab kohus et J. G. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.