Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-15-16867 jõudis koertest pilti teha, kuid siis märkasid koerad ühte lammast ning koerad jooksid tema järele metsa. Ka see lammas tuli lihaks teha. Hageja kutsus kohale politsei, kes koostas kahe murtud lamba kohta protokolli. Hageja selgitab, et öösel lambad veel müdistasid. Kui hageja läks metsa aiamaterjali tooma leidis ta veel kaks murutud lammast. Seetõttu nõuab hageja kostjalt kahjutasu nelja lamba eest 200 eurot. 02.11.2015 leidis hageja põõsa tagant veel kaks murtud lammast. Hageja selgitab, et see polnud huntide töö, kuna nad muuravad kogu karja valimata seda lammast, mis on niidetud. Seetõttu nõuab hageja kostjalt veel 200 eurot murtud lammaste eest, kuivõrd need oli väga pirakad loomad. 22.02.2016 kohtuistungil märkis hageja, et tal on siiski maha murtud 4 lammast ning nende murdmine on tõendatud politsei materjalidega. Hageja täpsustas, et soovib 4 maha murtud lamba eest hüvitist 400 eurot. Kostja vastuväide

2-15-16867 murtud lamba eest 200 eurot ja täiendavalt kahe murtud lamba eest 200 eurot. Varalise kahju suurus on hageja poolt jäetud täielikult tõendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagejale ei ole kahju tekkinud, isegi kui kahju oleks tekkinud, ei ole seda põhjustanud kostjale kuuluvad koerad, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Juhul kui kohus loeb kahju tekkimise ja -suuruse tõendatuks ja hagi tuleb rahuldada, siis palub kostja VÕS § 139 lg1 alusel vähendada kahju hüvituse suurust. Hageja sõnul tema lambad liiguvad vabalt ringi ja aedikus ta lambaid ei pea. Kui lambad oleks aedikus, siis oleks piiratud võimalus, et hundid vm loomad ründaks hageja lambaid. Seega on hageja andnud võimaluse lammaste ründamiseks ükskõik millise looma poolt. Seega palub kostja kohtul arvestada hageja enda osa kahju tekitamisel ja kahjunõuet vähendada. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud hagi ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

2-15-16867 väärteomenetluses tuvastatud, et kostja koerad oleks murdnud kokku neli hageja lammast. Ka kohtumenetluses pole hageja esitanud täiendavaid tõendeid nelja murtud lamba kohta, kuigi selliste tõendite esitamist on kohus hagejalt korduvalt palunud (tl 36, 69-71). Hageja esitatud foto kahest lamavast koerast ei tõenda samuti nelja lamba murdmist. Esmalt puuduvad kohtul veenvad andmed, millal nimetatud foto on tehtud ning teiseks pole võimalik sellelt fotolt millegi põhjal järeldada, et need koerad oleks murdnud hagejale kuulunud neli lammast. Kuna asjas puuduvad otsesed tõendid , mis annaksid konkreetse aluse väita, et hageja lambaid murdsid just kostja koerad, ei saa kohus seda lugeda tõsikindlalt tõendatuks. 3.2 Kohtupraktikas on leitud, et koera saab pidada suurema ohu allikaks seetõttu, et ta võib rünnata ning hammustada (nt Riigikohtu 22.10.2008 otsus asjas nr 3-2-1-85-08; Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2014 otsus asjas nr 2-13-28837). Kohtul puudub alus asuda käesolevas asjas vastupidisele seisukohale. Et kostja on olnud koerte omanik (st suurema ohu allika valitseja), kelle puhul on olemas alus kahtluseks, et nad on hagejale kuulunud kaks lammast maha murdnud, on tõendatud väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsusega. Samuti ei eita kostja, et temale kuulunud 4 aastase hundikoera kett oli 10.09.2015 purunenud ning et kostja koerad pole viidatud päeval kodus viibinud (naasid koju alles kell 20.00). Kuivõrd koera saab pidada suurema ohu allikaks, siis praegusel juhul on võimalik, et hageja lambad on maha murtud kostja koertele kui suurema ohu allikatele iseloomuliku riski tagajärjel.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.