Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
30.märts 2016.a , Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-9138
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagiavaldus A. K. ja M. K. vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 1915,70 euro ja intressi 99,24 euro nõudes 2014,94 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindaja
Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) – asukoht Munga 18 Tartu 50088 e-post: [email protected] Esindaja: H. R. – e-post: Kostjad: A. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx M. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kirjalik menetlus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13, 438 ja 179 lg 1 alusel
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 30.03.2016.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Hageja nõue ja selle põhjendus Hagiavalduse kohaselt sõlmis A. K. 2.novembril 2005.a. õppelaenu saamiseks AS-ga Hansapank õppelaenulepingu nr 05-234916-OL, mille alusel laenas pank laenusaajale kokku 37 500 krooni (2396,69 eurot). Laenusumma kanti laenusaaja kontole kahes osas – 09.11.2005 17 500 krooni ja 15.09.2006 20 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenu summalt pangale intressi 5 % aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 08.11.2005 käendusleping M. K. . Tulenevalt Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 18 lg 1 ja 2 ning lepingust tekkis laenusaajal kohustus laenusumma tagasimaksuks ja intresside tasumiseks. 23.06.2013 saatis pank laenusaajale ja käendajale teatised võla tasumiseks, osundades kohustuse täitmata jätmise tagajärgedele. Kuna laenusaaja ja käendaja jätsid oma lepingulised kohustused täitmata, nõudis pank ÕÕS § 21 lg 1 alusel hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik täitis 13.08.2013.a. Sellega seoses tekkis riigil ÕÕS § 21 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 27.08.2013 laenusaajat ja käendajat võlausaldaja vahetumisest, palus võlgnevuse tasuda või taotleda selle tasumiseks maksegraafikut. Kostjad ei asunud sellele vaatamata oma lepingulisi kohustusi täitma, mistõttu pöördus hageja kohtusse – esialgu maksekäsu kiirmenetluse vormis ning pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist A. K. poolt vastuväite esitamise tõttu ning M. K. suhtes avalduse läbi vaatamata jätmist hagi esitamise teel. Seoses asjaoluga, et kostja M. K. elukoht ei ole Eestis, on hageja hagiavalduses taotlenud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 44/2001 22.detsembrist 2000 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I) art 24 kohaldamiseks küsida M. K. seisukohta, kas ta on nõus tema vastu esitatud hagi lahendamisega Eesti kohtus.
2 (5)
Eeltoodu alusel ja toetudes võlaõigusseaduse VÕS §-dele 108 lg 1, 145 lg 1 ja 2 ning ÕÕS § 21 lg 2 ja 3 taotleb hageja kostjatelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks 2014,94 euro väljamõistmist, samuti riigilõivu väljamõistmist, mille tasumisest Eesti Vabariik menetlusosalisena oli vabastatud. Kostjate seisukohad esitatud hagi suhtes ja hageja arvamus Kostja A. K. on vastuses hagile (tl.59-60) tunnistanud võlgnevust põhiosa ulatuses. Ta on põhjendanud võla tekkimist asjaoluga, et on alates 206.aastast kasvatanud üksi kolme kooliealist last ning Eesti Vabariik ei ole suutnud tagada lastele kohtuotsusega väljamõistetud elatise saamist. A. K. leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissi teel, ta on suuteline võlgevuse katteks igakuuliselt tasuma 30 eurot. Kostja M. K. on hagimaterjalid aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kätte toimetatud 17.12.2014.a. (tl.57), nimetatud kostja ei ole nõude kohta ega ka asja menetlemise kohta Eesti kohtus oma seisukohta kohtule esitanud. Hageja on vastuseks kostja A. K. kompromissiettepanekule teatanud, et on nõus sõlmima kompromissi võla tasumiseks igakuise osamaksega minimaalselt 65 eurot, millise summa võivad kostjad tasuda kahe peale kokku (tl.63). Kostjad ei ole kohtu poolt kompromissiettepanekule vastanud.
antud
tähtaegadeks
(tl.65-66,
69-70)
hageja
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja ja kostja A. K. on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kuna kostja M. K. ei ole hagi esitamisele reageerinud ning tema alaline elukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis Rootsi Kuningriigis, võtab kohus kõigepealt seisukoha küsimuses, kas tema vastu esitatud hagi võib lahendada Eesti kohtus. Kostja M. K. poolt sõlmitud käenduslepingut tuleb käsitleda vastavalt VÕS § 143 lg 1 tarbijakäenduslepinguna, kuna käendajaks on füüsiline isik. Tulenevalt Brüssel I määruse art 16 lg 2 võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Nimetatud sättest võib osundatud määruse art 17 kohaselt kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Hageja ja kostja M. K. vahel ei ole TsMS § 104 sätestatud tingimustele vastavat kohtualluvuse kokkulepet sõlmitud, samuti ei ole võimalik kohtu pädevust kindlaks määrata Brüssel I määruse art 24 alusel, mis sätestab, et pädev on ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Kostja M. K. ei ole käesolevas asjas tema vastu esitatud nõudele mingil viisil reageerinud, seega ei saa teda lugeda nõustunuks asja läbivaatamisega Eesti kohtus. Kui kohus ei ole pädev asja lahendama, jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt hagi läbi vaatamata. Eeltoodu alusel tuleb jätta Eesti Vabariigi hagi M. K. vastu läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse TsMS § 426 lg 1 järgi, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
3 (5)
Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet kostja A. K. 2014,94 euro saamiseks. Kostja A. K. on nimetatud nõude omaks võtnud osaliselt- põhinõude – 1915,70 euro osas (mis sisaldab tegelikkuses ka kuni nõude ülevõtmiseni riigi poolt arvestatud intresse, summas 40,81 eurot). Tulenevalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja poolt esitatud tõendeid kostjale õppelaenu andmise kohta ega nõude ülemineku kohta Eesti Vabariigile. Kostja vastusest hagile on võimalik järeldada, et kostja ei ole nõus intressi, summas 99,24 eurot väljamõistmisega. Intressinõude esitamise aluseks on ÕÕS § 21 lg 3, mis sätestab, et riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile ÕÕS § 16 lõikes 5 toodud intressi (mitte vähem kui 5 % aastas) riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Dokumentaalsete tõendite (tl.35–38) alusel on võimalik teha järeldus, et Rahandusministeeriumi arvelt 13. 08.2013.a. Swedbank AS arvele kantud 4163,89 eurot ja 83,25 eurot sisaldab A. K. lepingu nr 05-234916-OL alusel antud õppelaenu võlgnevust summas 1874,89 eurot ja intresse 40,81 eurot (kokku 1915,70 eurot). Seega intressi arvestamise aluseks tuleb võtta riigi poolt krediidiasutusele tasutud ja tagastamata summa1915,70 eurot. Hageja on taotlenud intressi väljamõistmist alates kostjatele õppelaenuvõlgnevuse teatises (tl.40) antud tähtaja võla tasumiseks- 27.09.2013 möödumisest kuni hagi esitamiseni 05.10.2014 summas 99,24 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Eesti Vabariigil on õigus nõuda A. K. ka intresside tasumist summas 99,24 eurot, seega kokku 2014,94 euro väljamõistmist ning hagi tuleb nimetatud ulatuses rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eesti Vabariik kui menetlusosaline on TsMS § 145 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja on taotlenud kostjatelt hagi rahuldamise korral riigilõivu väljamõistmist, kuna riigilõivuseadus ei näe ette antud juhul riigilõivust vabastamist. Muid menetluskulusid hagejal tekkinud ei ole. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt tuli tasuda hagilt, hinnaga kuni 2500 eurot riigilõivuna 250 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostja A. K. välja riigituludesse 250 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsusele lisatud makseinfos märgitud Rahandusministeeriumi kontole ja viitenumbrile.
4 (5)
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.