2-15-16324/20 - Asjaõigus - Omandiasjad - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-15-16324 Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-st 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-110-11 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Kuivõrd hageja ei ole asja omanik ja kostja I valdab asja õiguslikul alusel, on AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eeldused täitmata. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja I, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja on esitanud 07.12.2015.a menetlusdokumendis muuhulgas menetluskulude nimekirja ja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostja I ei vaidlusta tööühiku hinda, kuid leiab, et need on õigusabi osutamise aja kulu osas ülepaisutatud. Kuivõrd tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega, tõendite maht ei ole suur, on ebamõistlikult suur materjalide läbitöötamise, hagiavalduse koostamise ja kliendi esindajaga nõupidamise tööaeg 4 tundi ja 40 min. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite mahtu, leiab kostja I, et eelpool nimetatud toimingute tegemiseks mõistlik kulunud aeg on 3 tundi. Kostja I leiab, et ülepaisutatud on ka 07.12.2015.a taotluse koostamiseks kulunud tööaeg. Taotluse punktis 2 kordab hageja suures osas hagiavalduses märgitut ning taotluse punkt 3 sisaldab menetluskulude nimekirja. Riigikohus on 11.11.2014.a lahendis 3-2-1-77-14 p-s 12 öelnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Riigikohtu 06.05.2015 lahendi 3-21-4-15 p-s 13 kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega on põhjendamatud hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja I, et mõistlik aeg 07.12.2015.a taotluse koostamiseks on 15 min.

2-15-16324 tähenda, et hagi esitamisel puudunuks alused hagi rahuldamiseks. AÕS § 80 lg 1 alusel hagi rahuldamise eelduseks on: -korteriomandi kuulumine hagejale – vastav asjaolu on tõendatud (muuhulgas ka P Vi esitatud) kinnistusraamatu väljavõttega, millelt nähtub, et 12. novembrist 2013. a. kuni 07. jaanuarini 2016. a. oli korteriomandi omanikuks hageja; -korteriomandi valdamine kostjate poolt õigusliku aluseta – hageja esitab omapoolsed seisukohad ja tõendid antud osas järgnevalt. Kostja P V on esitanud küll kohtule lepingulise esindaja kaudu väite, et kostjad ei ole õigusliku aluseta vallanud korteriomandit, kuid ei ole selgitanud, kas kostjad ei ole enda arvates üleüldse korteriomandit vallanud või on neil olnud olemas selleks õiguslik alus. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal võiks teha mingisuguseid järeldusi eelnimetatud P Vi väite paikapidavuse kohta. Seega on P Vi vastuväide ebaselge ning paljasõnaline. Kostja E N ei ole kohtule aga üleüldse vastanud. Hageja märgib, et P Vi vastuväide korteriomandi õiguspärase valdamise või selle valduse puudumise kohta on ka selgelt ebaõige, kuna pärast hageja poolt 07. detsembril 2015. a. esitatud tagaseljaotsuse tegemise taotluse kättetoimetamist asus P V aktiivselt otsima kohtuvälist lahendit tekkinud olukorrale. Juhul, kui kostjad vallanuks korteriomandit õiguslikul alusel või ei oleks üleüldse korteriomandi valdust omanud, polnuks P Vil põhjust otsida võimalust korteriomandi valduse seadustamiseks. See fakt kinnitab üheselt, et hagi aluses esitatud asjaolud olid õiged. Hageja selgitab kohtule, et P V kontakteerus 2015. a. lõpus korduvalt hageja lepingulise esindajaga nii telefoni teel kui ka e-posti vahendusel ning tegi ettepaneku, et ta leiab korteriomandile ostja, kuna korteriomandi müümise kaudu oleks võimalik hagejal vabaneda ka vaidlemisest kostjatega. Hageja toob siinkohal oma selgituste põhjendamiseks välja kirjavahetuse (lisa 1) kronoloogia: -28. detsembril 2015. a. küsis P V täpset korteriomandi hinda ning kinnitas, et ootab vastavat infot e-postile XXXXXXX; -28. detsembril 2015. a. edastas hageja lepinguline esindaja andmed korteriomandi hinna kohta summas 48 347,20 eurot; -28. detsembril 2015. a. kirjutas P V, et selline summa käib kostjatele üle jõu ning et hageja seaduslik esindaja on E Nele kirjutanud 09. novembril 2015. a., et juhul kui kostjad soovivad korteriomandit osta on selle hinnaks 42 000 eurot; -29. detsembril 2015. a. e-kirjas selgitas hageja lepinguline esindaja, et varem pakutud korteriomandi hind on tõusnud kohtumenetluse tõttu tekkinud kuludest tulenevalt, kuid pärast nõupidamist hageja lepingulise esindajaga teatas hageja lepinguline esindaja 31. detsembril 2015. a. P Vile, et hageja on valmis korteriomandi müüma 42 000 eurot eest. Eeltoodust nähtub esiteks, et P V siiski valdas korteriomandit ning teiseks oli teadlik, et selleks puudub õiguslik alus. Samuti nähtub, et kostja E N suhtles hageja seadusliku esindajaga selleks, et leida kohtuväline lahend kostjate valduse seadustamiseks läbi korteriomandi ostu 42 000 euro eest. Eeltooduga on tõendatud, et nii P V kui ka E N valdasid korteriomandit, kuivõrd nende käitumisest ja avaldustest nähtub soov säilitada ja seadustada korteriomandi valdus selle omandamise kaudu. Asjas mõlema poole esitatust järeldub samuti, et kostjatel puudus õiguslik alus korteriomandi valdamiseks. Esiteks, ühtegi tõendit ega õiguslikku põhjendust valduse õiguspärasuse kohta kostjad esitanud ei ole. Teiseks, ka P Vi vastusele lisatud üürileping on sõlmitud 07. jaanuaril 2016. a. ning sellele ei ole antud tagasiulatuvat jõudu. Üürilepingu punktis 7 kinnitab AS XX, et korteriomandit ei ole kellelegi teisele üürile andnud. Seega ei eksisteerinud enne 07.

8.Vastuseks hagist loobumisele, esitas kostja P V 11.03.2016.a. kohtule taotluse, milles palub juhindudes TsMS § 168 lg 4, § 174 lg 2, § 179 lg 1, RÕS § 27 lg 1 p 1 mõista hagejalt MetroCredit OÜ välja riigituludesse riigi õigusabi tasu summas 192 eurot ja vabastada P V kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hageja on 22.02.2016.a esitanud avalduse hagist loobumiseks. Kostja I ei vaidle vastu hageja avaldusele hagist loobumiseks ja leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada, kuid kostja I ei nõustu hageja seisukohaga sellest, et käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kostjate poolt hagi rahuldamise tõttu pärast hagi esitamist. Hageja on kohtusse pöördunud nõudega korteriomandi väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Tegemist on vindikatsiooni nõudega ja mingit rahalist nõuet kostjate vastu esitatud ei ole. Hageja 22.02.2016.a avaldusest ei nähtu, et kostjad oleksid nõude rahuldanud ja korteriomandi vabastanud. Hageja müüs korteriomandi menetluse kestel kolmandale isikule, mis ei anna aga alust asuda seisukohale, et kostjad oleksid hageja vindikatsiooni nõude rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja I, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada. Kostja I palub TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 30.12.2015.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega anti kostjale I riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus kohustusega ühekordse maksena hüvitada 50 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, muu hulgas riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 25.01.2016.a esitas kostja I määratud esindaja kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt taotletava tasu

2-15-16324 nõude rahuldanud (vt ka Riigikohtu 4. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, pd 13 ja 14). Kostja P.V tugineb oma vastuses väitele, et kuigi korteriomandi on omandanud 07. jaanuaril 2016. a. hagejalt AS XX, siis see ei anna alust asuda seisukohale, et kostjad oleksid hageja nõude rahuldanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et vaatamata sellele, et korteriomand on menetluse ajal müüdud hageja poolt AS-ile XX, on tegemist menetlusliku olukorraga, mis vastab TsMS § 168 lg 4 tunnustele. Nagu märgitud, siis vaidlust ei ole selles, et hagi esitamise ajal ning sellele eelnevalt oli korteriomandi omanikuks hageja. Seega oli hagejal õigus esitada AÕS §le 80 tuginev omandi kaitse nõue isikute vastu, kes korteriomandit õigusliku aluseta valdasid. Asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et hagi esitamisel puudunuks alused hagi rahuldamiseks. AÕS § 80 lg 1 alusel hagi rahuldamise eelduseks on: 1) korteriomandi kuulumine hagejale – vastav asjaolu on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega, millelt nähtub, et 12. novembrist 2013. a. kuni 07. jaanuarini 2016. a. oli korteriomandi omanikuks hageja /t.l. 72-73/; 2) korteriomandi valdamine kostjate poolt õigusliku aluseta – mida kinnitavad järgmised asjaolud ja tõendid: -20.11.2013 korteriomandi liisingulepinguga on hageja vaidlusaluse korteriomandi andnud tasu eest Tiina Vi kasutusse tähtajaga 12.11.2028.a. /t.l. 7-10/; -7.05.2015 on hageja võlgnevuste tõttu eelnimetatud lepingu ühepoolselt lõpetanud ning teinud T.Vile ettepaneku kas võlg tasuda või anda korteriomandi valdus hagejale üle 14 päeva jooksul /t.l. 11/; T V vabastas korteriomandi valduse, kuid kinnitas hagejale, et temale teadaolevalt elavad antud korteris P V ja E N koos kaaslastega /t.l. 12/; -Kostja P V on 25.01.2016 menetlusdokumendis õigeks võtnud, et tema valdas hagi esitamisel korteriomandit ilma seadusliku aluseta, kuid tõele ei vasta hagiavalduses märgitu, et korteriomandit valdas ka kostja E N /t.l. 69-70/. Samas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal võiks teha mingisuguseid järeldusi eelnimetatud P Vi väite paikapidavuse kohta. Kostja E N ei ole kohtule aga üleüldse vastanud; - Kostja P V on 2015. a. lõpus kontakteerunud korduvalt hageja lepingulise esindajaga e-posti vahendusel, mis kinnitab hageja väidet, et kostja tegi ettepaneku, et ta leiab korteriomandile ostja, kuna korteriomandi müümise kaudu oleks võimalik hagejal vabaneda ka vaidlemisest kostjatega. Läbirääkimistel on osalenud ka kostja 2 E N, kes on P Vi tütar. Neid asjaolusid kinnitab hageja esitatud kirjavahetuse kronoloogia /t.l. 85-86/:  28. detsembril 2015. a. on P V küsinud täpset korteriomandi hinda ning kinnitanud, et ootab vastavat infot e-postileXXXXXX;  28. detsembril 2015. a. on hageja lepinguline esindaja esitanud andmed korteriomandi hinna kohta summas 48 347,20 eurot;  28. detsembril 2015. a. on P V kirjutanud, et selline summa käib kostjatele üle jõu ning et hageja seaduslik esindaja on E Nele kirjutanud 09. novembril 2015. a., et juhul kui kostjad soovivad korteriomandit osta on selle hinnaks 42 000 eurot;  29. detsembril 2015. a. e-kirjas on hageja lepinguline esindaja selgitanud, et varem pakutud korteriomandi hind on tõusnud kohtumenetluse tõttu tekkinud kuludest tulenevalt ning 31. detsembril 2015. a. on selgitanud, et hageja on valmis korteriomandi müüma 42 000 eurot eest. Eeltooduga on tõendatud, et nii P V kui ka E N valdasid korteriomandit, kuivõrd nende käitumisest ja avaldustest nähtub soov säilitada ja seadustada korteriomandi valdus selle