X hagi Y ja C vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. novembri 2022. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 14. detsembri 2022. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate lepinguline esindaja AvePirjo Paluvere
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X 14. detsembri 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 14. novembri 2022. a kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-1221 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Y-l ega C-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, isa) esitas Y (kostja I, tütar) ja C (kostja II, poeg) vastu hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks, milles palus vähendada tsiviilasjas nr 2-19-5072 hagejalt kostjatele välja mõistetud elatise suurust alates 25. jaanuarist 2022. a 75 euroni kuus kummalegi kostjale kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjate isa, kostjad elavad koos emaga. Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-5072 mõisteti hagejalt kostja I ja kostja II ülalpidamiseks igakuine elatis 210 eurot kummagi kostja kohta, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud riikliku lapsetoetuse suurus kuni kostja täisealiseks saamiseni.
3.Hageja tervis on halvenenud. Alates 24. novembrist 2021. a on hagejale määratud osaline töövõime kaheks aastaks. Eesti Töötukassa 25. novembri 2021. a otsusega määrati hagejale töövõimetushüvitis 8.6421 eurot kalendripäeva eest, s.o u 260 eurot kuus. Hageja viibis kuni
28.juulini 2021. a vanglas ning nüüdseks on tal tekkinud elatise võlgnevus kokku ca 17 000 eurot. Hagejale kuulub osalus X OÜ-s, kuid äriühingus majandustegevus puudub ja hageja sissetulekut osaühingust ei saa. Kostjate seisukoht
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja majanduslik olukord ei ole muutunud nii, et tal puuduks võimalus kostjaid kohtulahendiga määratud ulatuses ülal pidada. Pigem on hageja majanduslik olukord paranenud – ta on vabanenud vanglast. Hagejale kuulub kinnistu Kohtla-Järvel, hageja saab üüritulu 800 eurot kuus. Hagejal on võimalik teenida talle kuuluva äriühinguga endale ülalpidamist. Hagejal on varjatud tulud, sest ta üürib endale Narvas eluaset ning sõidab autoga. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-5072 väljamõistetud elatise nii, et mõistis hagejalt kostja I kasuks igakuise elatise 200 eurot alates 25. jaanuarist 2022. a kuni kostja I täisealiseks saamiseni, s.o kuni 29. juunini 2025. a ning mõistis hagejalt kostja II kasuks igakuise elatise 200 eurot alates
25.jaanuarist 2022. a kuni kostja II täisealiseks saamiseni, s.o kuni 7. veebruarini 2028. a. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
6.Maakohus hindas, kas pärast Tartu Maakohtu 20. veebruari 2020. a otsuse tsiviilasjas nr 219-5072 tegemist on muutunud hageja tervislik ja /või majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse.
7.Maakohus märkis tõendina esitatud Eesti Töötukassa otsuste osas osalise töövõime ja töövõimetoetuse kohta, et ainuüksi töövõime vähenemine ei saa olla aluseks väljamõistetud
elatise vähendamiseks, sest ka varasemalt on hagejal olnud töövõime piiratud. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tema ülalpeetavate arv oleks alates 20. veebruarist 2020. a muutunud. X OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige hageja on, ei tegutse ei praegu ega ka tsiviilasja nr 2-195072 arutamise ajal.
8.Maakohus asus seisukohale, et kuigi hageja selgituste kohaselt kuulub talle vaid üks pangakonto Swedbank AS-is, on konto väljavõttest näha, et see ei saa ainsa kontona kajastada kõiki hageja igapäevakulude eest tasumist. Arvestades, et 14. juuni 2022. a istungil hageja möönis, et tal on pangakonto Vene Föderatsioonis, mida ta soovis kasutada selleks, et teisest tsiviilasjast saadud 35 000 euro suuruse hüvitise arvelt ei tuleks tasuda lastele elatist ning Z OÜ teatas kohtule, et äriühing on hagejale tasunud üüri 800 eurot kuus ajavahemikul 5. november 2021. a kuni 22. august 2022. a, leidis maakohus, et hageja on menetluse kestel varjanud enda sissetulekuid ning hageja majanduslik seis ei ole nii halb, kui ta soovib välja näidata. Hageja ei ole tõendanud, miks tal ei ole võimalik tasuda kostjatele elatist suuremas määras kui 75 eurot.
9.Kuivõrd kostjad on menetluse kestel teinud ettepaneku sõlmida asjas kompromissleping ning nõustunud igakuise elatise suurusega 200 eurot kummagi kostja osas, ning alates 1. jaanuarist 2022. a on alanenud miinimumelatise määr, leidis kohus, et on põhjendatud hagiavalduse osaline rahuldamine ja igakuise elatise muutmine 200 euroni kuus kummagi kostja osas.
10.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda, kuna rahuldas hagi ulatuses, nagu menetluses kompromissina pakkusid kostjad. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidles maakohtu otsuse järeldustele vastu.
12.Hageja märkis, et tema sissetulek on 260 eurot kuus ning muid sissetulekuid tal ei ole, mistõttu ei saa ta maksta igakuist elatist kokku 400 eurot. Kostjate ema sissetulek on suur, 2000 eurot kuus. Hageja tõi välja, et kui ta oleks saanud tulu Z OÜ-lt, siis oleks tulu deklareeritud; maakohus oleks pidanud tulu deklareerimist kontrollima, kuid ei teinud seda. Ehitusõigusega hoone Kohtla-Järvel ei kuulu enam hagejale, mistõttu ei saa arvestada, et hageja saab sealt tulu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
14.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
15.Hageja on esitanud käesolevas asjas TsMS § 459 lg 1, TsMS § 497 koosmõjus PKS §-ga 102 järgi elatise vähendamise nõude. Seega pidi hageja tõendama, et eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust. Muuhulgas tuli hagejal välja tuua, kas ja millises ulatuses on muutunud hageja majanduslik olukord. Maakohus tuvastas otsuses, et võrreldes tsiviilasjas nr 2-19-5072 tehtud otsuse ajaga ei ole tema ülalpeetavate arv muutunud, hageja töövõime on ka varem olnud piiratud ning hageja oli ka varem X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige, kuid ühing ei tegutse endiselt. Lisaks tuvastas maakohus, et hageja on enda sissetulekuid varjanud – tal on lisaks Swedbanki kontole pangakonto Vene Föderatsioonis, mida ta soovis kasutada just selleks, et teisest tsiviilasjast saadud 35 000 euro suuruse hüvitise arvelt ei tuleks tasuda lastele elatist ning hageja on saanud Z OÜ-lt üüritulu 800 eurot kuus ajavahemikul 5. novembrist 2021. a kuni 22. augustini 2022. a.
16.Hageja vaidlustab maakohtu järeldust, et ta on enda sissetulekuid varjanud ning selgitab, et üüritulu saamise korral oleks ta selle deklareerinud. Vastuseks nimetatud vastuväitele märgib ringkonnakohus, et maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine või täitmata jätmine ei oma tähtsust hageja sissetuleku, täpsemalt Z OÜ-lt üüritulu saamise tuvastamisel, mistõttu ei ole maakohtule etteheidetav hageja poolt üüritulu deklareerimiskohustuse täitmise kontrollimata jätmine. Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud asjaolu, et hoonestusõigus aadressil Maleva 3, Kohtla-Järvel ei kuulu enam talle, mistõttu ei saa arvestada üldiselt, et ta sealt tulu saab. Vaatamata viidatud väitele hageja varalise koosseisu muutumisest, ei ole hageja esile toonud ega põhistanud, mis asjaoludel ning tingimustel ta omandist loobus ja kuidas see halvendas tema tema varalist seisundit võrreldes tsiviilasjas nr 2-19-5072 tehtud otsuse ajaga määral, mis annaks aluse TsMS § 459 lg 1, TsMS § 497 koosmõjus PKS §-ga 102 järgi elatise vähendamiseks 75 euroni kummagi kostja kohta. Lisaks selgitab kolleegium, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-118-12, p 15). Mis puudutab seda, kui suur sissetulek on kostja emal, ei ole käesolevat vaidluse eset arvestades asjakohane.
17.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
18.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajatel ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajatele apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
19.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab
määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.