Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavaks- 29. märts 2016, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-16-1624

Tsiviilasi

Rait Zirpi hagi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2202,07 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

Tiia

Ülema

vastu

võlgnevuse

nende Hageja Rait Zirp (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxx-xx, xxxxx xxxx xxxx, e-post). Kostja Tiia Ülem (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-x, xxxxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista Tiia Ülemalt võlgnevus 758,45 eurot ja viivis alates 02.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni lepingu alusel 0,7% päevas põhinõudelt 300 eurot Rait Zirpi kasuks. Menetluskulud jätta Tiia Ülema kanda. Välja mõista Tiia Ülemalt riigilõiv 250 eurot Rait Zirpi kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tiia Ülem võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub mõista kostjalt välja laenu põhisumma 300,00 eurot; intress 84,00 eurot; sissenõutavaks muutunud viivised 186,20 (arvestatud perioodi eest 01.10.2014-01.02.2016, viivise määr põhinõudelt 0,7% päevas) eurot; leppetrahv 25,00 eurot; tasud teadete eest 68,25 eurot (lepingu punkti 3.2 järgi); edasiulatuvad viivised alates hagi esitamise ajast kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lepingujärgsed menetluskulud summas 95,00 eurot (lepingu p 10.1) ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja Tiia Ülem kohustus kirjalikult vastama 14.03.2016. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.