1.Jätta XX hagi XX-i vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata. Tagastada menetlusdokument koos lisadega selle esitajale.
2.Jätta menetluskulud XX kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata.
3.Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.
XX (hageja) esitas 04.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi XX-i (kostja, kohtutäitur) vastu kahju 6291,25 eurot hüvitamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti 29.03.2016 kohtulahendiga hageja kasuks välja tsiviilasjas nr 2-16-1624 põhinõue 300 eurot, sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded 758,45 eurot, edasiulatuv viivis määraga 0,7% päevas kuni põhinõude rahuldamiseni ning riigilõiv 250 eurot. Hageja esitas nõuded täitmiseks kohtutäiturile. Sel ajal kui hageja üle oli seatud eestkoste (ajavahemikul 2018-2021), lõpetas kohtutäitur omavoliliselt täitemenetluse, leides, et nõuded on täidetud. Hageja palus eestkostjal vaidlustada täitemenetluse lõpetamine, kuid eestkostja ei teinud seda. Seega ei olnud 1
hagejal endast olenemata põhjusel võimalust otsust vaidlustada. Hageja arvates ei saa kohtulahendist tulenevad nõuded olla täidetud.
1.2.Esimene laekumine nõude katteks toimus 21.12.2021 summas 1497,75 eurot. Hageja kalkulatsiooni tulemusel oli nõude jääk kujunenud summani 5395,35 eurot. 5395,35 euro arvestuselt pidi toimuma mahaarvestus vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg-le 2. Seega jäi põhinõue rahuldamata, ning viivise arvestus läks edasi kuni põhinõude rahuldamiseni.
1.3.Kostja kohtuotsuse täitmisel, avaliku õigusliku isikuna, tekitas kohtutäitur sellega omavoli, mitte ei lähtunud kohtuotsusest.
1.4.Hageja, arvestades nõude jääki suuruses 3897,25, arvestab edasi viivist põhinõudelt 22.12.2021 kuni 04.02.2025, sh edaspidi alates 05.04.2025 (ilmselt on mõeldud 05.02) kuni põhinõude rahuldamiseni. Nõude jääk seisuga 04.02.2025 on hageja kalkulatsiooni põhiselt 6291,25 eurot. Seega on kohtutäituri tegevuse tõttu hagejale tekkinud kahju 6291,25 eurot (riigivastutuse seaduse alusel kahjunõude õigus). Kohtutäitur oma süülise tegevusega on tekitanud hagejale kahju ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 kohaselt nõuab hageja kostjalt seisuga 04.02.2024 kahjuhüvitist 6291,25 eurot. KTS § 10 kohaselt peab kahju tekitamisel isikule hüvitama kahju ametikindlustuse arvelt. Hageja palub mõista kostjalt välja ka viivise määraga 0,7% kuni põhinõude rahuldamiseni. Vajadusel nõuda kahju välja riigilt või KOV-ilt. Näiliselt võib olla kahjunõue aegunud või kohtusse pöördumise ajana napilt aega jõudnud.
1.5.Koos hagiga esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-24-19491 hageja esitanud 26.12.2024 samasisulise hagi kohtusse 26.12.2024, mille menetlusse võtmisest on kohus 27.12.2024 määrusega (jõustunud 26.02.2025) keeldunud. Kohus selgitas 26.12.2024 määruses punktides 3-6 hagejale järgmist: „Praegusel puudub hagiavaldusest selge nõue ja nõude aluseks olevad selged asjaolud. Kohus käsitab esitatud avaldust hagina kohtutäiturilt ametiülesannete rikkumisega tekitatud kahjuhüvitise saamiseks. KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohus märgib, et kohtutäiturilt kahjuhüvitise saamiseks tuleks hagejal tõendada: 1) isikule suunatud kohtutäituri ametikohustuse rikkumine (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku õiguste kaitse); 2) tekkinud kahju; 3) põhjuslik seos ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; 4) kohtutäituri süü; ja 5) subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumine või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatus. Täitemenetluses on esmase õiguskaitsevahendina käsitletav kaebuse esitamine kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, et saavutada kaebaja õigusi rikkuva toimingu või akti tühistamine. Siinses asjas ei ole hageja esile toonud ühtegi ülaltoodud asjaolu ega viidanud tõenditele, millega hageja neid asjaolusid tõendada plaanib. Juhul kui hageja taotleb kohtult kohtutäiturilt kahjuhüvitise väljamõistmist, tuleb esitada sellekohane selge rahaline nõue. Praegusel juhul ei ole hageja märkinud enda nõude rahalist suurust. Hagilt on tasumata riigilõiv. Hagilt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt hagi hinnale. Rahalise hagi hind on nõutava rahasumma suurus (TsMS § 124 lg 1). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on võimalik hagihinnalt välja arvutada riigilõivu suurus.“.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus tutvunud praeguses tsiviilasjas nr 2-25-1861 esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlemisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel keelduda. 2
4.Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid (TsMS § 371 lg 1 p 9). Kohtule esitatud avaldus peab vastama TsMS § 363 sätestatud vormi- ja sisu miinimumnõuetele. TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt peab hagist nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Lisaks tuleb hagis viidata tõenditele, millega oma väiteid plaanitakse tõendada. Hagimenetluses kohus omal algatusel tõendeid ei kogu ega saa hageja eest nõuet sõnastada (vt TsMS § 5) ja selle aluseks olevaid asjaolusid täiendada. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt peavad hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud selged olema.
5.Praegusel juhul puuduvad hagiavaldusest nõude aluseks olevad selged asjaolud. Hagejale on maakohus 27.12.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-24-19491 punktides 3-6 selgitanud, milliseid asjaolusid tuleb hagejal kohtule esitada ja tõendada (vt ka praeguse määruse p 2 teine lõik). Kohus jääb nende selgituste juurde.
6.Käesolevas tsiviilasjas on hageja küll märkinud kahjuhüvitise suuruse, mida ta varasemas asjas ei nimetanud, kuid selle kujunemine ei ole kohtule arusaadav. Hageja on hagiavalduses märkinud: „Hageja kalkulatsiooni tulemusel, oli nõude jääk kujunenud summani 5395,35 eurot. 5395,35-1497,75(Lisa II)=3897,25 eurot(nõude jääk).; ... Nõude jääk seisuga 04.02.2025 on hageja kalkulatsiooni põhiselt on 6291,25eurot.“. Millise kalkulatsiooni järgi arvutus toimus, seda ei ole hageja selgitanud.
7.Samuti ei ole hageja välja toonud ja tõendanud (viidanud hagiavalduses tõenditele või tulevikus esitatavatele olemasolevatele tõenditele) muid kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid, mh kohtutäituri ametikohustuse rikkumist (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku õiguste kaitse); põhjuslikku seost ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; kohtutäituri süüd; ja subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumist või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatust.
8.Lisaks ei ole hageja märkinud, mille alusel hageja viivise nõue on esitatud. Hageja on märkinud: „Hageja, arvestades nõude jääki suuruses 3897,25, arvestab edasi viivist põhinõudelt edasi 22.12.2021 kuni 04.02.2025, sealhulgas edaspidi, alates 05.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.“. Samas kui hageja põhinõudena nimetab summat 6291,25 eurot, mitte 3897,25 eurot.
9.Täiendavalt on hageja esitanud alternatiivnõude mõista kahju välja riigilt või kohalikult omavalitsuselt, kuid nõude aluseks olevaid asjaolusid esitanud ei ole.
10.Kohus leiab, et hagiavalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja nõuded selged, samuti on ebaselged hagi aluseks olevad asjaolud. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt TsMS § 5 lg-te 1 ja lg 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 3401 lg 1 eesmärk ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et praeguses avalduses saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue avalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega TsMS § 3401 lg 1 mõttes.
11.Ülaltoodu põhjendustel tuleb hageja hagi menetlemisest keelduda. Kuna kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, siis puudub vajadus menetlusabi taotlust lahendada. 3
Kohus siiski juhib hageja tähelepanu sellele, et menetlusabi andmise otsustamisel hindab kohus lisaks menetlusabi taotleja majanduslikule olukorrale ka tema menetluses osalemise edukust. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik (TsMS § 181 lg 2 ja 3).
12.Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Seega on hagejal iseenesest võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Sellega seonduvalt märgib kohus lühidalt järgmist. Kahju hüvitise saamiseks kohtutäiturilt peab hageja mh suutma ära tõendada, et vaidlustas kohtutäituri tegevust või otsuseid, mis viisid kahju tekkimiseni. Praegusel juhul on hageja kinnitanud, et ta ei teinud seda. Eestkostja tegevus on omistatav hagejale. Kuna eestkostja pidi tegutsema eestkostetava huvides ja nimel, siis saab lugeda, et hageja ei vaidlustanud õigeaegselt täitemenetluse lõpetamist. See asjaolu muudab hageja hagi kohtu esialgsel hinnangul ka õiguslikult perspektiivituks (TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes).
13.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
14.Määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt.
15.Kohus selgitab täiendavalt, et kui avaldaja jätkuvalt soovib õigusnõustamist oma probleemiga seonduvalt, siis on tal õigus pöörduda kvalifitseeritud juristi poole. Lisaks tasulise õigusabi saamisele on Eesti Vabariigis võimalusi ka tasuta õigusabi saamiseks. HUGO.legal koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta ja soodustingimustel õigusabi. Õigusnõustamise teenust pakutakse veebi vahendusel ja 15-s nõustamiskohas üle Eesti. Eelregistreerimine klienditeeninduse telefonil 6880400 või ekirja teel [email protected]. Täpsem info www.juristaitab.ee ja https://www.just.ee/kohtudja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.