2-15-7126/32 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 19.09.2014.a üürilepingu hagejale kuuluva ning täisvarustuses restorani ruumide üürimiseks aadressil XXXX, Tallinnas. Kostja asus nimetatud kuupäevast ruume kasutama, hiljem avas seal enda restorani. Lepingu punkti 2.2 järgi on üüripinna kasutamise sihtotstarbeks toitlustusasutuse (restorani) pidamine ja sellega seotud tegevuste läbiviimine. Sama lepingu punktis 4.4 leppisid pooled kokku üüritasus, mille kokkuleppeline suurus oli 3000 eurot igas kalendrikuus pluss käibemaks, millele lisanduvad punkti 4.1.1 alusel kõrvalkulud (kommunaalkulud, jne). Pooled on üürilepingu punktis 4.3.1 kokku leppinud, et üüriarve tasutakse iga jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks. Kostja võttis enesele lepingu punktis 6.1.1. kohustuse tasuda mh üüri ja kõrvakulusid. Kostja asus nii üürimaksetega kui ka kommunaalmaksetega viivitama. Kostja jättis nõuete kohaselt tasumata üüriarved ja kommunaalkulud oktoobri 2014, novembri 2014, detsembri 2014 ja jaanuari 2015 kuude eest, arvete alusel. Hageja (üürileandja), XXXXOÜ ütles kostjale üürilepingu punkti 11.6.1 alusel üürilepingu üles 02.02.2015.a edastades teate kostja registrijärgsele aadressile. Ülesütlemisel järgiti lepingus kokkulepitud etteteatamise klauslit, mistõttu on üürileping öeldud kostjale üles alates 02.03.2015.a. Hagi esitamise hetkeks on võlgnikul tasumata arveid (põhivõlga) summas 11 404,61 eurot koos käibemaksuga. Hageja esitab hagis üürilepingust tulenevad põhivõla (üüri ja kommunaalteenuste arved) nõuded ja kõrvalnõudena (üürilepingu punkti 12.2 järgi) viivise nõude. Kostjal on tasumata üüriarve nr 12/14 summas 3600 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 15.12.2014.a. Kostjal on osaliselt tasumata üüriarve nr 11/14 summas 3391,17 eurot, mille

tasumise tähtpäev oli 15.12.2014.a. Kostjal on tasumata üüriarve nr 01/15 summas 3600 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 14.01.2015.a. Kostjal on osaliselt tasumata kommunaalteenuste arve nr 28.10.2014.a summas 297,96 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 08.12.2014.a. Kostjal on tasumata kommunaalteenuste arve nr 012/14kom summas 515,48 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 29.01.2015.a. Kokku on tasumata põhivõlga summas 11.404,61 eurot (koos käibemaksuga). Tulenevalt üürilepingu punktist 12.2 kohustus üürnik (kostja) tasuma hagejale rahaliste kohustuste tasumisega viivitamisel viivist 0,5% päevas viivituses olevalt makselt. Arvelt nr 12/14, summaga 3600 eurot, arvestab hageja viivist 0,5 % päevas ehk 18 eurot. Viivituses päevi 15.12.2014.a kuni 17.04.2015.a on 123 päeva. Kokku on hagi koostamise seisuga viivist 18 x 123= 2214,- eurot. Arvelt nr 11/14, summaga 3391,17 eurot, arvestab hageja viivist 0,5 % päevas ehk 16,96 eurot. Viivituses päevi 15.12.2014.a kuni 17.04.2015.a on 123 päeva. Kokku on hagi koostamise seisuga viivist 16,96 x 123= 2085,57 eurot. Arvelt nr 01/15, summaga 3600 eurot, arvestab hageja viivist 0,5 % päevas ehk 18 eurot. Viivituses päevi 14.01.2015.a kuni 17.04.2015.a on 93 päeva. Kokku on hagi koostamise seisuga viivist 18 x 93= 1674 eurot. Arvelt nr 28.10.2014, summaga 297,96 eurot, arvestab hageja viivist 0,5 % päevas ehk 1,49 eurot. Viivituses päevi 15.12.2014.a kuni 17.04.2015.a on 123 päeva. Kokku on hagi koostamise seisuga viivist 1,49 x 123= 183,27 eurot. Arvelt nr 012/14kom, summaga 515,48 eurot, arvestab hageja viivist 0,5 % päevas ehk 2,58 eurot. Viivituses päevi 29.01.2015.a kuni 17.04.2015.a on 78 päeva. Kokku on hagi koostamise seisuga viivist 2,58 x 78 = 201,24 eurot. Kokku on kõrvalnõuete (viivise) summa 6 358,08 eurot. Hageja palub mõista kostjalt, XXXXOÜ-lt, hageja XXXXOÜ kasuks välja põhivõlg 11 404,61 eurot ning viivised summas 6 358,08 eurot (t/l 40, I kd). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 2 925 eurot, millest 750 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv ning 2 175 eurot (käibemaksuta) moodustab õigusabi. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 750 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 2 925eurot (käibemaksuta). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjas toimunud sisulist vaidlust ning toimunud istungeid.