Avaldaja (isa) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja
vastu
lapsega
suhtlemiskorra
Puudutatud isik I (laps) W (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Puudutatud isik II (ema) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Eestkosteasutused Pirita Linnaosa Valitsus ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Y poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 24.03.2022 määrus resolutsiooni punktide 1.1 ja 1.2 osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta osaliselt isa ja lapse suhtlemiskorda.
4.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Määrata lapse isa X ja lapse W vaheline suhtluskord kindlaks järgmiselt:
4.1.1.Lapse isa võtab paaritutel nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti lapse tema elukohast kell 08.00 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 12.00 lapse elukohta.
4.1.2.Lapse isa võtab paaris nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti lapse tema elukohast kell 17.30 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 19.30 lapse elukohta.
4.1.3.Lapse isa kohtumised lapsega toimuvad lapse ema juuresolekul kahe kuu jooksul käesoleva lahendi jõustumisest. Peale nimetatud perioodi möödumist toimuvad isa kohtumised lapsega ilma lapse ema juuresolekuta.
4.1.4.Lapse haigestumise korral laps ei pea kohtuma isaga, kuid selliselt ära jäänud kohtumised peab isale asendama vastavas ulatuses lapse isale sobival ajal, millest lapse isa teavitab lapse ema mõistliku aja jooksul ette.
4.1.5.Vanemad suhtlevad last puudutavates küsimustes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.1.6.Kokkulepitud suhtlemiskorda on võimalik muuta mõlema vanema nõusolekul, kui vanem kirjutab teisele vanemale muudatustest e-posti teel ja teine vanem omalt poolt annab oma kirjaliku nõusoleku.
4.2.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.
5.Jätta määruskaebuse esitamisega seonduvad menetlusosaliste kulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, lapse isa) esitas 25.11.2021 Harju Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik II, lapse ema) vastu lapse W-ga (puudutatud isik I, laps) suhtluskorra määramiseks. Avaldaja palus määrata lapsega suhtlemise korra järgmiselt: - avaldaja võtab kolmapäeviti lapse tema elukohast kell 17.30 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 19.30 lapse elukohta; - avaldaja võtab pühapäeviti lapse tema elukohast kell 12.00 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 16.00 lapse elukohta; - vanemad suhtlevad last puudutavates küsimustes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; - kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul teise vanema halvustamisest ning teise vanema suhtes hirmu või vastumeelsuse kujundamisest, samuti ei takista ega piira teise vanemaga suhtlemist. Kumbki vanem ei halvusta lapse kuuldes (sh telefonikõned lapse kuuldes) teist vanemat, ei kritiseeri teise vanema
elukorraldust ega õõnesta teise vanema autoriteeti, samuti ei mõjuta last väljendama oma arvamust suhtlemise korraldamise osas. Avalduse kohaselt on avaldajal ja puudutatud isikul II ühine alaealine laps W. Vanemate kooselu lõppes 2021. a juunis, kui lapse ema kolis lapsega teise korterisse. Avaldaja soovib osaleda tütre kasvatamises ja veeta temaga aega kahel päeval nädalas. Vanemad ei ole suutnud lahendada suhtluskorra vaidlust kohtuväliselt. Avaldaja elukohas on tagatud lapsele tema arenguks vajalikud tingimused. Isa korter oli perekonna ühiseks elukohaks kooselu ajal ning tulenevalt sellest on see lapse jaoks juba tuttav keskkond.
2.Lapse ema vaidles avaldusele vastu. Isa ei tea, kuidas lapsega tegeleda ja ignoreerib kõiki lapse ema palveid ning arvamusi last puudutavates küsimustes. Hetkel on laps liiga väike ning ei räägi, mistõttu ei oska ta teada anda oma vajadustest ja soovidest. Isa võiks kohtuda lapsega paaritutel nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti kell 09.00–13.00 ning paarisnädalatel esmaspäeviti ja neljapäeviti või teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.30–19.30. Avaldaja poolt pakutud pühapäevane aeg ei sobi, sest laps sööb siis lõunat ja läheb lõunauinakule. Last toidetakse veel rinnaga. Kohtumised lapse ema juuresolekul peaksid toimuma veel ühe aasta jooksul. Peale määratud perioodi möödumist võivad kohtumised toimuda emata, kuid isa ei tohi jätta last kolmanda isiku hoole alla. Lapse haigestumise korral ei saa laps isaga kohtuda ning ära jäänud kohtumisi ei asendata. Lapse isa ei või halvustada lapse kuuldes lapse ema ja mõlemad vanemad suhtuvad üksteisesse lugupidavalt. Kokkulepitud suhtlemiskorda on võimalik muuta mõlema vanema nõusolekul, kui vanem kirjutab teisele vanemale muudatustest e-posti teel ja teine vanem omalt poolt annab oma kirjaliku nõusoleku.
3.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja sõnul märkis lapse ema vestlusel, et lapse isa oskused lapsega ümberkäimisel on väga nõrgad. Näitena tõi ta olukorra, kus lapse isa soovis lapsega randa minna, kui väljas oli 40-kraadine soojus. Samuti on olnud olukord, kus lapse isa vanemad saabusid välisriigist ja soovisid kohe lapselapsega kokku saada ning lapse isa soodustas seda, mõtlemata pandeemia olukorrale ning isolatsioonile. Lapse isa ei ole teadlik lapse päevarežiimist ning näiteks asjaolust, et pärast kella 22.00 õhtul lapsega välja jalutama minna ei ole lapsele sobilik, vaid laps peaks sel ajal juba magama. Esindaja leiab, et pooled mõistavad, et laps peab suhtlema ka oma isaga. Suhtluskorra määramine kohtumäärusega on vajalik. Avaldaja poolt pakutud graafikust on näha tema selge soov lapsega suhelda. Suhtluskorra määramisel võiks rakendada üleminekuperioodi, kus näiteks esimesed kaks kuud suhtleb isa lapsega kas ema või omavalitsuse spetsialisti juuresolekul ja edasi juba iseseisvalt. Avaldus tuleb rahuldada, kuid tulenevalt ema väidetest peaks isa enda oskusi ja teadmisi täiendama.
4.Eestkosteasutus Pirita Linnaosa Valitsus leiab, et vanematel tuleks osaleda perelepituses, et õppida keskenduma lapse, mitte ühe või teise vanema heaolule. Kohtumised isaga peaksid toimuma igal nädalal, et laps saaks isaga harjuda ja isa saaks omandada vilumust lapsega toimetamisel.
5.Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et isa ettepanek lapsega suhtluskorra osas ei riku lapse huve ega õigusi, kui korraldada pühapäevaseid kohtumisi hommiku poole või pärast lapse päevast lõunauinakut.
6.Asjas 16.03.2022 toimunud ärakuulamisel märkis avaldaja, et on nõus lapse ema ettepanekuga, kuid väikeste muutustega. Avaldaja soovib tulenevalt oma töögraafikust kohtuda lapsega paaritutel nädalatel argipäeviti teisipäeviti ja neljapäeviti nagu ema pakkus kell 17.30–19.30 ja paaris nädalatel puhkepäevadel laupäeviti ja pühapäeviti kell 9.00–13.00. Avaldaja on nõus, et
esimesed kaks kohtumist toimuvad ema juuresolekul, rohkem mitte. Avaldaja selgitas täiendavalt, et tal on kaks töökohta ja palju kohtumisi, mis korduvad kahe nädala tagant. Lapse ema avaldas, et pole pakutuga nõus, sest puhkusegraafik on juba tehtud. Ema plaanib last rinnaga toita veel rohkem kui kaks kuud. Ema õpib ning sel ajal tema vanemad aitavad teda. Vanemad töötavad ja neil on samuti välja kujunenud oma töögraafik. Kui nädalad vahetatakse, ei õnnestu lapse eest hoolitseda.
MAAKOHTU LAHEND JA PÕHJENDUSED
7.Maakohus määras suhtluskorra kindlaks järgmiselt: 1) Lapse isa võtab paaris nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti lapse tema elukohast kell 09.00 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 13.00 lapse elukohta. 2) Lapse isa võtab paaritutel nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti lapse tema elukohast kell 17.30 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 19.30 lapse elukohta. 3) Lapse isa kohtumised lapsega toimuvad lapse ema juuresolekul kahe kuu jooksul käesoleva lahendi jõustumisest. Peale nimetatud perioodi möödumist toimuvad isa kohtumised lapsega ilma lapse ema juuresolekuta. 4) Lapse haigestumise korral laps ei pea kohtuma isaga, kuid selliselt ärajäänud kohtumised peab isale asendama vastavas ulatuses lapse isale sobival ajal, millest lapse isa teavitab lapse ema mõistliku aja jooksul ette. 5) Vanemad suhtlevad last puudutavates küsimustes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 6) Kokkulepitud suhtlemiskorda on võimalik muuta mõlema vanema nõusolekul, kui vanem kirjutab teisele vanemale muudatustest e-posti teel ja teine vanem omalt poolt annab oma kirjaliku nõusoleku. Maakohus jättis lapse esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei nõustunud, et lapse ema peaks koosviibimiste juures olema vähemalt aasta aega. Ei ole usutav, et last isa hoolde jättes ei saaks lapse isa selle paari tunni jooksul üksi lapsega hakkama. Lapse isal on vajadusel ja soovi korral võimalus lugeda erialast kirjandust ning osaleda laste kasvatamisega seotud täiendkoolitustel. Hetkel ei ole tuvastatud, et lapse isa seda vajaks. Lapsele peab võimaldama suhelda oma isaga ka ema juuresolekuta. Suhtluskorda on põhjendatud panna üleminekuperiood, kus lapsel on võimalik ema juuresolekul jälle isaga harjuda. Samuti tuleb arvestada lapse ema poolt välja toodud rinnaga toitmise perioodi. Siiski ei ole rinnapiimaga toitmise soov määrav, sest üldteadaolevalt ei pea nii vana last (laps saab lähikuudel kahe aastaseks) enam rinnapiimaga toitma, kuid võib. Ema soov last rinnapiimaga edasi toita olukorras, kus see ei ole kohustuslik, ei saa väärata lapse isa õigusi. Kui lapse ema soovib last rinnaga ka kaugemas tulevikus toita, saab ta seda teha ka enne ja pärast lapse ja isa kohtumisi või siis seda isale kaasa anda. Kaks korda ema juuresolekul kohtumine lapse isaga on harjutamiseks liiga vähe ja kaks kuud on selleks mõistlikum aeg, et kinnistada lapse lähedustunnet isaga. Paaris ja paaritute nädalate jaotuse osa põhjendamisel ei ole lapse ema vanemate töögraafikule tuginemine asjakohane. Lapse vanemateks, kes peavad lapse jaoks aega leidma, on ikkagi lapse ema ja isa, mitte vanavanemad. Suhtluskord tuleb paika panna, lähtudes lapse isa poolt nimetatud paaris ja paaritute nädalate jaotusest. Maakohus leidis, et vanemate ettepanekutes olnud omavahelist suhet dikteerivad punktid tuleb suhtluskorrast välja jätta, sest need ei ole täidetavad. Samuti tuleb välja jätta lapse ema nõue, et
lapse isa ei jätaks last kolmanda isiku hoole alla. Isal ei saa olla keelatud jätta last vajadusel näiteks oma vanemate hoole alla mingiks ajaks ja seda eriti olukorras, kus lapse ema ise on avaldanud, et tema peab jätma last oma vanemate hoole alla. Lapse ema nõude, et haigestumise korral laps ei saa kohtuda isaga ning ära jäänud kohtumisi ei asendata, jättis maakohus suhtluskorda panemata, sest ei esine põhjendatud alust, miks kohtumisi ei peaks asendama.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega muuta kohtu poolt määratud suhtlemiskorda punktide 1.1, 1.2 ja 1.4. osas. Lapse ema palub viidatud punktid muuta järgmiselt: 1.1. lapse isa võtab paaritutel nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti lapse tema elukohast kell 09.00 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 12.00 lapse elukohta; 1.2. lapse isa võtab paaris nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti lapse tema elukohast kell 17.30 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 19.30 lapse elukohta; 1.4. lapse haigestumise korral ära jäänud kohtumisi ei asendata, kuid lapse isal on võimalus külastada oma last lapse elukohas. Lisaks palub ema lisada suhtluskorda punkti, et avaldajat tuleb kohustada läbima vastavad kursused seonduvalt vanema oskusega lapsega ümberkäimisel. Kohus määras p-s 1.1, et lapse isa võtab paaris nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti lapse tema elukohast kell 09.00 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 13.00 lapse elukohta. Ema leiab, et kohus lähtus üksnes lapse isa soovist. Ema selgitab, et elab lapsega oma vanemate juures. Vanemad abistavad teda lapsega ajal, mil ta õpib ülikoolis. Ema vanematel on töögraafikud, mida ei saa muuta. Lapse isa palus avalduses kohtuda lapsega pühapäeviti, mis tähendab, et lapse isa saab kohtuda lapsega ka paaritutel nädalavahetustel. Lapse ema andmetel võimaldab avaldaja töögraafik kohtuda tal lapsega nädalavahetusel sõltumata sellest, kas tegemist on paaris või paaritute kuupäevadega. Lapse isa ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal ei ole võimalust lapsega paaritutel nädalavahetustel kohtuda. Samuti palub ema muuta nädalavahetuste kellaegu. Lapsel muutus režiim, kuna ta läks lasteaeda. Hetkel ärkab laps hommikul vara, mistõttu võivad kohtumised toimuda kell 09.00–12.00. Kohus määras p-s 1.2, et isa võtab paaritutel nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti lapse tema elukohast kell 17.30 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 19.30 lapse elukohta. Kuna ema palub muuta nädalavahetusi ja määrata kohtumised lapsega paaritutel nädalavahetustel, siis on loogiline, et muutub ka p-s 1.2 määratu selliselt, et kohtumised toimuvad paaris nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti. Kohus määras p-s 1.4, et lapse haigestumise korral laps ei pea kohtuma isaga, kuid selliselt ära jäänud kohtumised peab isale asendama vastavas ulatuses lapse isale sobival ajal, millest lapse isa teavitab lapse ema mõistliku aja jooksul ette. Lapse ema leiab, et kohtumisi lapse haigestumise korral ei pea asendama. See punkt võib tekitada vanemate vahel veelgi rohkem erimeelsusi. Isa võib last külastada, kui laps jääb haigeks. See lihtsustab asja, aitab vältida erimeelsusi ja tagatud on lapse isa õigused lapsega kohtumiseks. Lisaks soovib lapse ema pöörata kohtu tähelepanu asjaolule, et lapse isal puuduvad oskused ja teadmised väikese lapsega tegelemise osas, mistõttu on vajalik vastav täiendkoolitus. Lapse isa ignoreerib kõiki lapse ema palveid last puudutavates küsimustes ja ei arvesta lapse ema arvamusega.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
9.Avaldaja määruskaebusega ei nõustu ning palub jätta selle rahuldamata.
10.Lapsele määratud esindaja leiab, et lapse huve ei ole rikutud. Ema ei palu arvestada lapse huvidega, vaid hoopis enda huvide ja enda vanemate töögraafikuga. Kui lapse isa on nõus, et talle sobivad ka paaritud nädalavahetused, siis ei ole lapse esindajal selle vastu midagi. Nädalavahetustel ei käi laps lasteaias ning siis võib lapse graafik erineda teatud määral lasteaia graafikust. Mis puudutab lapse haigestumist, siis on kohtu resolutsiooni punkt selge. Selline punkt on levinud ja hõlpsasti täidetav. Lapsega tegelemise oskuseid peab isa õppima ja end täiendama vastavalt vajadusele. Lisaks on emal kaks kuud aega, et õpetada isale vajalikke oskusi ja teadmisi, kuidas väikese lapsega ümber käia.
11.Eestkosteasutused Lasnamäe Linnaosa Vallavalitsus ja Pirita Linnaosa Valitsus leiavad, et määruskaebus ei ole põhjendatud.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Ringkonnakohus palus lapse emal täiendavalt selgitada, kuidas mõjutab tema vanemate abistamine ja nende töögraafik lapse isa kohtumisi lapsega. Samuti palus ringkonnakohus lapse emal esitada oma kooligraafiku kohta tõendid. Lapse isal palus ringkonnakohus esitada täpsed andmed oma töögraafiku kohta ning võimalusel ka seda kinnitavad tõendid. Lapse isa vastas 09.11.2022, et õigusrahu saavutamiseks ja kiire lahenduse saamiseks on ta nõus täitma kohtu määratud suhtlemiskorda, olenemata kas on see paaritu või paaris nädal. Lapse ema vastas 10.11.2022, et seoses lapse isa nõustumisega paaris ja paaritu nädalate osas on tõendite esitamise vajadus emal ära langenud. Lisaks palus ringkonnakohus emal ja isal teada anda, kas seoses lapse lasteaiagraafikuga ning sellest tuleneva päevarežiimi muutusega oleks võimalik, et nädalavahetustel võtab isa lapse ema juurest varem kui kell 9.00. Lapse ema vastas, et lapse režiimi tõttu ei oleks see võimalik. Isa vastas, et talle sobib, kui ta võtab lapse nädalavahetustel ajavahemikul kell 08.00–12.00.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt (resolutsiooni punktide 1.1 ja 1.2 osas). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega muudab osaliselt isa ja lapse suhtluskorda. Ringkonnakohus rahuldab ema määruskaebuse osaliselt.
15.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu lapse ema poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
16.Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (RKTKm nr 3-2-1-83-11 p 21).
Kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestada tuleb ka asjaomase menetlusliigi (hagita menetlus perekonnaasjas) eripära, kus peamiseks otsustuskriteeriumiks saavad seaduse kohaselt olla lapse huvid.
17.Lapse ema vaidlustab maakohtu määrust resolutsiooni punktide 1.1, 1.2 ja 1.4 osas. Ta palub need määrata järgmiselt: 1.1. lapse isa võtab paaritutel nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti lapse tema elukohast kell 09.00 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 12.00 lapse elukohta; 1.2. lapse isa võtab paaris nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti lapse tema elukohast kell 17.30 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 19.30 lapse elukohta; 1.4. lapse haigestumise korral ära jäänud kohtumisi ei asendata, kuid lapse isal on võimalus külastada last lapse elukohas. Lisaks palub ema lisada suhtluskorda punkti, et avaldajat tuleb kohustada läbima vastavad kursused seonduvalt vanema oskusega lapsega ümberkäimise kohta.
18.Lapse isa teatas, et nõustub punktide 1.1 ja 1.2 osas ema poolt pakutuga, mis puudutab paaris ja paarituid nädalaid. Kuna pooled on nõus, et isa kohtub lapsega paaritutel nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti ning paaris nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti, siis lähtub ringkonnakohus selles osas poolte tahtest. Ema tõi määruskaebuses välja, et lapsel muutus režiim, sest laps läks lasteaeda. Ema palub määrata kohtumised selliselt, et isa toob nädalavahetustel lapse tagasi kell 12.00. Ema on esitanud kohtule tõendina ka lapse päevakava (dtl 150), millest nähtuvalt on lasteaias kell 12.15–15.00 vaikne aeg ehk lõunane magamine. Ringkonnakohus palus emal ja isal täpsustada, kas seoses lapsel välja kujunenud päevarežiimiga oleks võimalik, kui isa võtaks nädalavahetustel lapse varem kui kell
9.00.Ema teatas, et lapse režiimi tõttu ei ole see võimalik. Isa avaldas, et on nõus võtma lapse ka kell 08.00 ning tooma tagasi kell 12.00. Ringkonnakohus nõustub, et lapsega kohtumisaegade määramisel tuleb arvestada lapse päevarežiimi, sealhulgas väljakujunenud lõunase magamise aega. Samas tuleb silmas pidada, et lapse isal oleks võimalik lapsega piisaval määral aega veeta. Kuna ema leiab, et nädalasisesest päevarežiimist tuleb kinni pidada ka nädalavahetustel, peaks olema võimalik sellega arvestada ka nädalavahetuste hommikuti. Ema tõi määruskaebuses välja, et lasteaias käimise tõttu ärkab laps vara. Ema poolt esitatud lasteaia päevakavast nähtuvalt toimub hommikuti laste vastuvõtmine lasteaeda kell 7.30–8.30. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhjustel oleks mõistlik, kui lapse isa võtab lapse paaritutel nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti kell 8.00 ning toob tagasi kell 12.00. Sellisel juhul ei peaks isa ja lapse kohtumisaega nädalavahetustel lühendama, kuid samas on arvestatud lapse lõunase magamise aega. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1.1 ja 1.2 ning asendab need selliselt, et lapse isa võtab paaritutel nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti lapse tema elukohast kell 08.00 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 12.00 lapse elukohta ning lapse isa võtab paaris nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti lapse tema elukohast kell 17.30 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 19.30 lapse elukohta.
19.Määruse resolutsiooni punkti 1.4 osas leiab ema, et kohtumised lapse haigestumise korral ei pea olema asendatud. Ema hinnangul tekitaks see punkt vanemate vahel veel rohkem erimeelsusi. Lapse ema on valmis andma lapse isale võimaluse lapse külastamiseks, kui laps jääb haigeks. Isa leiab aga, et sellisel juhul tekiks olukord, kus isa saab lapse haigestumise tõttu järjest vähem lapsega koos olla. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et antud juhul ei esine ühtegi põhjendatud alust, miks haiguse tõttu ära jäänud kohtumisi ei peaks asendama. Isal on õigus kohtuda
suhtluskorras määratud aegadel lapsega väljaspool lapse kodu. Haiguse tõttu ärajäänud kohtumiste asendamine on mõistlik ja kõigi asjaomaste isikute huvidega arvestav tingimus. Ringkonnakohus jätab selles osas maakohtu määruse muutmata.
20.Lapse ema leiab, et isa tuleb esmalt kohustada läbima kursuseid lapsega ümberkäimise õppimiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt pole alust arvata, et isa ei saaks mõnetunniste kohtumiste jooksul lapsega hakkama. Isal on võimalik end vajadusel iseseisvalt täiendada. Lisaks viibib ema esimesel kahel kuul kohtumiste juures ning tal on võimalik isa juhendada ja isal on võimalik lapsega ümberkäimisega harjuda. Laps ei ole enam imik, vaid juba 2,5-aastane. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määrust nimetatud punktiga täiendada.
21.Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1.1 ja 1.2 ning jätab ülejäänud osas maakohtu määruse muutmata.
22.TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 tulenevalt esitab ringkonnakohus maakohtu määruse tervikresolutsiooni.
23.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) ja asjaolu, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.