Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
24. märts 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-13454
Tsiviilasi
OÜ J.Roots Timber hagi Natural House Production OÜ vastu 87 023 krooni 10 sendi väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natural House Production OÜ ja OÜ J.Roots Timber määruskaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja I /vastustaja II (kostja): Natural House Production OÜ (registrikood: 10911056); volitatud esindaja Rein Pärtel Vastustaja I / määruskaebuse esitaja II (hageja): OÜ J.Roots Timber (registrikood: 10770584); esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
1.Tühistada osaliselt Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015 määrus Natural House Production OÜ menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja tasaarvestatud summa osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Natural House Production OÜ avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata Natural House Production OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 3802 eurot 07 senti (kolm tuhat kaheksasada kaks
esindajad
RESOLUTSIOON
eurot seitse senti) (ilma käibemaksuta). Lugeda OÜ-lt J.Roots Timber Natural House Production OÜ kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 3117 eurot 70 senti (kolm tuhat ükssada seitseteist eurot seitsekümmend senti). Teha menetluskulude osas tasaarvestus ning mõista OÜ-lt J.Roots Timber Natural House Production OÜ kasuks välja menetluskulu 1704 eurot 58 senti (üks tuhat seitsesada neli eurot viiskümmend kaheksa senti).
3.1.Rahuldada OÜ J. Roots Timber avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 7850 eurot 68 senti (seitse tuhat kaheksasada viiskümmend eurot kuuskümmend kaheksa senti) (ilma käibemaksuta).
3.2.Lugeda Natural House Production OÜ-lt OÜ J. Roots Timber kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 1413 eurot 12 senti (üks tuhat nelisada kolmteist eurot kaksteist senti) (ilma käibemaksuta).
3.3.Rahuldada Natural House Production OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 3802 eurot 07 senti (kolm tuhat kaheksasada kaks eurot seitse senti) (ilma käibemaksuta).
3.4.Lugeda OÜ-lt J. Roots Timber Natural House Production OÜ kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 3117 eurot 70 senti (kolm tuhat ükssada seitseteist eurot seitsekümmend senti) (ilma käibemaksuta).
3.5.Teha menetluskulude osas tasaarvestus ning mõista OÜ-lt J.Roots Timber Natural House Production OÜ kasuks välja menetluskulu 1704 eurot 58 senti (üks tuhat seitsesada neli eurot viiskümmend kaheksa senti) (ilma käibemaksuta).
3.6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta OÜ J.Roots Timber taotlus Natural House Production OÜ originaaldokumentide esitamiseks kohustamiseks rahuldamata.
5.Jätta OÜ J.Roots Timber määruskaebus rahuldamata.
6.Rahuldada Natural House Production OÜ määruskaebus osaliselt. Menetluskulude jaotus
TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ J.Roots Timber (hageja) esitas 19. märtsil 2010 hagi Natural House OÜ (uus ärinimi Natural House Production OÜ) (kostja) vastu 87 023 krooni 10 sendi, kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 14 593 krooni 77 sendi ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 8. aprilli 2011 otsusega hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 11. novembri 2011 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus rahuldas 5. juuni 2012 otsusega hageja kassatsioonkaebuse, tühistas maa- ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Maakohus rahuldas asja uuel läbivaatamisel 5. septembri 2014 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 5561 eurot 78 senti ja viivise kuni hagi esitamiseni 932 eurot 71 senti, kokku 6494 eurot 49 senti, ning viivise alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas osaliselt 20. veebruari 2015 otsusega. Ringkonnakohus tühistas maakohtu 5. septembri 2014 otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi täielikult ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1002 eurot 71 senti, viivise võlgnevuselt alates
7.juunist 2008 kuni 20. veebruarini 2015 569 eurot 78 senti ning alates 21. veebruarist 2015 kuni võlgnevuse tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 18% ulatuses kostja kanda ja 82% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 20. mai 2015 määrusega.
2.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks 6223 eurot 14 senti, s.o 425 eurot riigilõiv apellatsioonkaebuselt ning 5798 eurot 14 senti lepingulise esindaja kulu, millest 82%, mida tuleb hagejalt välja mõista, on 5 102 eurot 98 senti. Rein Pärtel esindas kostjat töövõtulepingute alusel ning töövõtulepingu tasult on kostja maksnud töötuskindlustusmaksu, makse kogumispensionifondi ja tulumaksu. Hageja ja kostja menetluskulud on summaliselt ja toimingute osas põhiliselt samas suurusjärgus ja kattuvad. Kostja palus tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded.
3.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 1438 eurot 1 sent, s.o hagiavalduse esitamisel 639 eurot 12 senti ja apellatsioonkaebuse esitamisel 798 eurot 89 senti, ning lepingulise esindaja kulu 6412 eurot 67 senti (ilma käibemaksuta). Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulu 1413 eurot 12 senti. Hageja leidis, et kostja taotlus lepingulise esindaja kulude välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostjat esindanud R. Pärtel on kostja töötaja, kellele on makstud töötasu. Seega ei kuulu TsMS § 175 lg 2 kohaselt töötajale makstud töötasu menetluskulude hulka ega saa vastavaid kulusid hagejalt välja mõista. Tsiviilkohtumeneltuse seadustiku kohaselt ei saa hagejalt kostja kasuks välja mõista muid makse peale käibemaksu. Kostja esitatud dokumentidel esineb võltsimise kahtlus.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 22. detsembri 2015 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 7850 eurot 68 senti ning mõistis kostjalt välja menetluskulu 1413 eurot 12 senti. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 2440 eurot 47 senti, jättis avalduse 3782 euro 67 sendi osas rahuldamata ning mõistis hagejalt välja menetluskulu 1652 eurot 68 senti. Maakohus tegi menetluskulude osas tasaarvestuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 239 eurot 56 senti, millelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 138 lg 2 on kohtukuluks riigilõiv ja TsMS § 143 p-de 1 ja 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi saamise kulu. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras (I kd, tl 3, II kd, tl 12), samuti on hageja esitanud kohtule standardi EVS-EN 14519:2006 inglise keeles koos tõlkega eesti keelde, tõlkekulu 89 eurot 46 senti. Äriregistri väljavõtteid ei ole kostja kohtule tõendina esitanud, samas võib vastaspoole registriandmete kontrollimist menetluse käigus ning selle tasu 4 eurot pidada põhjendatuks. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Maakohus ei pidanud vajalikuks analüüsida igale üksikule toimingule kulunud aega eraldi. Hagejat esindas vandeadvokaat Tarmo Repp, kes on osutanud õigusabi 58 tunni 12 minuti ulatuses hinnaga 115 eurot 4 senti tunnis (ilma käibemaksuta). Arvestades hagihinda, asja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et toimunud on mitmeid kohtuistungeid ning vaidlus leidis lahenduse alles asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus, oli maakohtu hinnangul õigusabikulu hageja näidatud mahus mõistlik ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja sõidukulu seoses istungitel osalemisega Tartus 3. novembril 2010 (I kd, tl 80–85), 12. jaanuaril 2011 (I kd, tl 105–108), 1. märtsil 2011 (I kd, tl 176–203), 17. detsembril 2013 (II kd, tl 130–137) ja
11.märtsil 2013 (II kd, tl 194–196) kogusummas 162 eurot 39 senti mõistlik ning põhjendatud. Kostja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 425 eurot on põhjendatud kulu. Hindamaks hageja väidet, et R. Pärtel on kostja töötaja, tegi maakohus järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti andmetel on R. Pärtel saanud kostjalt maksustatavat tulu 2007. a 311 eurot 31 senti, 2011. a 1092 eurot 15 senti ning 2012. a 997 eurot 23 senti. Kostja on sõlminud R. Pärteliga käesolevas tsiviilasjas kostja esindamiseks kaks töövõtulepingut, s.o
25.aprillil 2010 ning 10. septembril 2012. Tööjõukulude tasumine kostja poolt on kokku lepitud vaid esimeses 2010. aastal sõlmitud töövõtulepingus. Arvestades Maksu- ja Tolliameti vastust, mille kohaselt R. Pärtel ei ole hiljem kostjalt maksustatavat tulu saanud, ei ole
10.septembri 2012 töövõtulepingu alusel kostja R. Pärtelile kui töötajale väljamakseid teinud. Erinevalt esimesest töövõtulepingust on teine töövõtuleping sõlmitud R. Pärteli kui FIE-ga. FIE-na on R. Pärtel äriregistrisse kantud 5. juunil 2009. Maakohus leidis, et enne 10. septembrit 2012, mil kostja tasus R. Pärteli eest tööjõumakse, oli R. Pärtel kostja töötaja ning talle makstud tasu hüvitamisele ei kuulu. Kostja lepingulise esindaja kulu asja uuel läbivaatamisel maakohtus ning ringkonnakohtus (st 10. septembri 2012 töövõtulepingu alusel) on kostja menetluskulude nimekirja kohaselt 2989 eurot 84 senti. Maakohus leidis, et ajakulu dokumentide koostamisele, millele on alla kirjutanud ning mille on esitanud kostja seaduslik esindaja, ei kuulu hüvitamisele. Seetõttu jättis maakohus kostja vastuse (I kd, tl 36–49), täiendavate seisukohtade (I kd, tl 87–89), tõendite esitamise (I kd, tl 94) ning kostja 22. oktoobri 2012 vastuse hagiavalduse terviktekstile (II kd,
tl 96–107) koostamise ajakulu märgitud 7 tunni ulatuses põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata. Kuivõrd 3. septembril 2012 hagiavalduse tervikteksti läbitöötamine on vastuse koostamiseks vajalik ettevalmistav tegevus, ei kuulu ajakulu 1 tund 20 minutit hüvitamisele. Muus osas on kostja kirjalikud dokumendid kuni menetluse lõpuni allkirjastatud tema lepingulise esindaja poolt, lepinguline esindaja on osalenud ka kohtuistungitel. Maakohus vähendas põhjendatud ja vajaliku kulu apellatsioonkaebuse koostamisele 25 tunnilt 17 tunnile. 20. veebruari 2015 ringkonnakohtu otsuse läbitöötamine on toimunud pärast asjas lõpplahendi tegemist ning ei kuulu menetluskulu jaotuse alusel hüvitamisele. Maakohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 37 tundi 45 minutit, s.o 2015 eurot 47 senti (37 tundi 45 minutit x 53,39 eurot/tund). Arvestades ka riigilõivu 425 eurot on kostja menetluskulude rahaline suurus 2440 eurot 47 senti. Maakohus leidis, et puudub vajadus nõuda hageja taotlusel välja kostja menetluskulusid kinnitavate tõendite originaalid ning kostja arvelduskonto väljavõtted ülekannetega R. Pärtelile, et kontrollida kostja esitatud dokumentide ehtsust. Puudub vaidlus, et R. Pärtelil oli õigus kostjat esindada. Isegi kui töövõtulepingud oleksid olnud sõlmitud tagantjärgi, ei annaks see alust jätta hageja taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Menetluskulu hüvitamise eelduseks ei ole asjaolu, et pool oleks selle kulu ka reaalselt kandnud.
NATURAL HOUSE PRODUCTION OÜ MÄÄRUSKAEBUS
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osaliselt ning teha asjas uus määrus, millega määrata rahaliselt kindlaks kostja menetluskulud vastavalt kostja algses avalduses esitatud summadele, menetluskulude nimekirjale ja lepingulise esindaja õigusabi osutamisele kulutatud aja ja toimingute aruandele, mõista need hagejalt kostja kasuks välja ning tasaarvestada poolte vastastikused nõuded. Määruskaebuse kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme sellega, et ei andnud kostjale võimalust esitada hageja 3. augusti 2015 seisukohtadele kostja menetluskulude kohta omapoolseid vastuväiteid, kuna pole hageja vastuväiteid kostjale üldse edastanudki. Hageja vastuväidetest luges kostja alles kohtumäärusest. Asjaolu, et kostja ja tema esindaja leppisid töövõtulepingus kokku, et tellija tasub töövõtja eest seaduses ettenähtud maksud, ei muuda töövõtulepingulist suhet töölepinguks. R. Pärtelil on Tartu Elamuhalduse AS-ga sõlmitud tööleping, mille p 9.1 kohaselt ei saa ta töötada töölepingulisel alusel töölepingu kehtivuse ajal kolmandate isikute juures. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et vaidlusalusel perioodil sai R. Pärtel palka mitmelt tööandjalt, s.o töölepingu alusel Tartu Elamuhalduse AS-lt, vähesel määral ka OÜ-lt Ropka KVH ning AS-lt Pajusi ABF. Kostjalt on R. Pärtel tasu saanud töövõtu-, käsundus- või muu lepingu alusel. Hageja ei ole sisuliselt vaidlustanud kostja esindaja poolt tehtud tööd ja esitatud tööajaarvestust. Seega on hageja sisuliselt kostja esindaja poolt tehtud töö õigeks võtnud. Maakohus on pooli ja nende esindajate tööd käsitanud ebavõrdselt ja ebaproportsionaalselt, kuna samasuguse töökoormuse puhul on maakohus pidanud hageja puhul põhjendatuks tööd 58 tunni 12 minuti ulatuses (seejuures töötunni hind 115 eurot 4 senti ilma käibemaksuta), kuid kostja tööd on peetud põhjendatuks ainult 37 tunni 45 minuti ulatuses (töötunni hind 53 eurot 39 senti). Hageja esindaja tunnitasu on ülemäärane ja mittevajalik ega vasta hageja tööpanusele ja –tulemusele. Maakohus on ekslikult leidnud, et menetlusdokumendi juhatuse liikme poolt allkirjastamisel ei sisalda see juristi tööd ja nimetatud toimingut ei saa arvestada töötasu kujundamisel. Tsiviilasjas oli olemas volikiri kostja esindamiseks ja puudus täiendav vajadus märkida igale dokumendile esindaja nime. Maakohus on ebaõigesti märkinud, et kui dokumendid on esitatud
seadusliku esindaja poolt, ei ole tegemist kostja lepingulise esindaja poolt koostatud dokumentidega. Komplitseeritud juriidilise tekstiga dokumentide iseloomust ja sisust nähtub, et need on koostatud kostja lepingulise esindaja poolt ja saadetud kostja juhatuse liikmele kooskõlastamiseks, allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks. Kostja esindaja on vahetanud kostja juhatuse liikmega sadu e-kirju ja erinevaid dokumente, kuid kohtuökonoomika seisukohalt puudub vajadus nende lisamiseks. Kostja esitas väljatrükid Maksu- ja Tolliameti kodulehelt R. Pärtelile tehtud maksete kohta, millest nähtub töövõtulepinguline suhe kostjaga, samuti töölepingu Tartu Elamuhalduse ASga. E-toimiku väljatrükist nähtub, et maakohus ei ole kostjale kättesaadavaks teinud hageja vastuväiteid kostja menetluskulude rahalisele kindlaksmääramisele. Kostja lepingulise esindaja
19.oktoobri 2012 e-kirjast ja selle lisast nähtub dokumentide kohtule esitamine kostja juhatuse liikme kaudu, kuid koostatuna kostja lepingulise esindaja poolt.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kostja toonud välja ühtegi konkreetset tsiviilkohtumenetluse seadustiku normi rikkumist, mille järgimata jätmist ta maakohtule ette heidab. Kostja 25. aprillil 2010 ja 10. septembril 2012 esitatud töövõtulepingutena pealkirjastatud lepingus on sisu poolest töölepingud. Kostja üritab pettusega kajastada käesoleva menetlusega seotud kulusid suuremana kui need tegelikult on. R. Pärtel on esindanud kostjat erinevates menetlustes käesoleva tsiviilasjaga samaaegselt.
OÜ J.ROOTS TIMBER MÄÄRUSKAEBUS
7.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 2440 eurot 47 senti ning tasaarvestas vastavad kulud hageja menetluskuludega. Hageja palub teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks pärast kostja menetluskuludega tasaarvestamist 1064 eurot 62 senti ja mõista see summa kostjalt välja. Hageja palub kohustada kostjat esitama 9. juunil 2015 esitatud tõendite originaalid ning kostja arvelduskonto väljavõte R. Pärtelile tehtud ülekannete kohta perioodist 1. jaanuar 2010 kuni 9. juuni 2015. Määruskaebuse kohaselt tuleks kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jätta lepingulise esindaja kulude osas täies ulatuses rahuldamata. Tõendite õigel hindamisel oleks tulnud maakohtul jätta TsMS § 277 lg 1 kohaselt kostja pärast 10. septembri 2012 esitatud dokumendid arvestamata ning teavitada kuriteo kahtlusest TsMS § 277 lg 5 kohaselt prokuratuuri. Kõik lisatud tõendid on allkirjastatud sama värvi pastapliiatsiga ja on sama allkirjakuju ja käekirjaga, seega on tõendid koostatud samaaegselt, kuigi dokumentidel on erinevad kuupäevad ajavahemikust 2010–2015. Võltsitusele ja üheaegsele tagantjärgi koostamisele viitab asjaolu, et inimese käekiri ning allkiri ajas muutub. Nii 25. aprilli 2010 kui ka 10. septembri 2012 töövõtulepingutes on kokku lepitud tasu eurodes, mis viitab lepingute tagantjärgi koostamisele, kuna euro võeti Eestis käibele alates 1. jaanuarist 2011. Kostja lepinguline esindaja on esindanud kostjat mitmetes menetlustes, kuid üritab jätta muljelt, et esindamine on toimunud ja tasu on makstud ainult seoses käesoleva menetlusega. Üksnes menetluskulude nimekirjale tuginedes saab menetluskulude taotlust lahendada ainult juhul, kui ei ole kahtlust menetluskulude nimekirjas toodud andmete õigsuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda hagejalt kostja kasuks tasutud makse välja mõista. TsMS § 174 lg 10
võimaldaks hagejalt kostja kasuks välja mõista üksnes käibemaksu ning seda juhul, kui kostja oleks andnud kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja väide, et kostja lepinguline esindaja töötas kostja juures töölepingu alusel, ei vasta tegelikkusele. Kostja ja tema esindaja vahel on sõlmitud töövõtuleping, kus on selgesõnaliselt viidatud töövõtulepingulisele suhtele ja poolte kokkuleppele, mille kohaselt maksab kostja ka maksud. Tellija ja töövõtja kokkuleppel võib tellija sellise makse alati töövõtja eest või asemel tasuda, mis on maksuõiguslik, mitte tööõiguslik küsimus. Kohatud on hageja väited nagu oleks kostja poolt esitatud dokumendid võltsitud, millele viitavat sama värvi pastapliiats, sama käekiri ja allkirjakuju. Dokumentide sisu on autentne, neis kajastatud summad on õiged ning puuduvad asjaolud, mis viitaks, et poolte vahel ei olnud tasulist töövõtulepingulist suhet. Asjakohatu on hageja originaaldokumentide nõue. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta ja ei ole seotud menetlusosalise poolt esitatud dokumentidega. Teades eurole üleminekust, viidati ettenägelikult lepingute sõlmimisel juba varem eurole. Puudub kahtlus kostja poolt tasu R. Pärtelile töö eest maksmises, kuna see on Maksu- ja Tolliametis selgelt registreeritud 2011 ja 2012 aastate tuludeklaratsioonides. Menetluskulu hüvitamise eelduseks ei ole asjaolu, et pool oleks selle kulu ka reaalselt kandnud. Kostja esitas kostja raamatupidaja kinnituse töölepingute puudumisest kostja esindajaga ja maksete seotust hageja kohtuasjaga. Kohatu on hageja väide nagu ei oleks kostja poolt koostatud õiendist näha, et maksed oleks tehtud seonduvalt käesoleva tsiviilasjaga. 26. mai 2015 õiendi päises on tehtud selge viide tsiviilasjale nr 2-10-13454, mistõttu ei saa tekkida kahtlust, et selles asjas on arvestatud muudes asjades tehtud kulutusi. Raamatupidaja ei pidanud esitama andmeid muude kohtuasjade kohta. Hageja ei ole sisuliselt vaidlustanud kostja poolt tehtud tööd ja esitatud tööajaarvestust. Hageja esindaja advokaat T. Repp on samuti esindanud hagejat muudes asjades (nt tsiviilasi nr 2-1223465), kuid on püüdnud jätta muljet nagu oleks esindamine toimunud ja tasu on makstud ainult seoses käesoleva asja menetlusega. Õige ei ole hageja väide, et kostja saaks menetluskuluna näidata ainult käibemaksu ja sedagi juhul, kui kostja on käibemaksukohuslane. TsMS § 174 ei välista menetluskuluna välja mõistmast riiklikke makse, mis on menetlusosalise poolt tasutud õigusabi tasu koosseisus. TsMS § 174 lg 9 ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele, kui tema eest kandis need muu isik. TsMS §-dest 143 ja 144 ei tulene, et menetlusosalise kuluna ei saa käsitada õigusabi eest tasumisel tasutud riiklikke makse. Hageja menetluskulud ületavad oluliselt hagi hinda, mistõttu on need ilmselt ülemäärased.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015 määrus tuleb tühistada osaliselt menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega suurendab kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused nõuded.
Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi kostja möönab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on ebamõistlikult suur ning hageja menetluskulud ületavad tsiviilasja hinda, ei vaidlusta kostja hageja menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist. Pooled ei vaidle hageja menetluskulude rahalise suuruse üle, mistõttu ei pea ringkonnakohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti hindama. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja on tasunud riigilõivu 425 eurot, mis kuulub hageja poolt hüvitamisele vastavalt menetluskulude jaotusele 82% ulatuses. Pooled vaidlevad kostja menetluskulude suuruse üle. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostja määruskaebust ning selle põhjendatust ning seejärel võtab seisukoha hageja määruskaebuse põhjendatuse osas.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme, kui ei küsinud kostja seisukohta hageja vastuväidetele kostja menetluskuludele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon näeb ette poolte õiguse esitada menetluskulude avalduse ja nimekirjad ning seisukoht vastaspoole avalduse suhtes. Seadus ei näe ette vajadust esitada seisukohti vastaspoole vastuväidetele. Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et enne 10. septembrit 2012, mil kostja tasus R. Pärteli eest tööjõumakse, oli R. Pärtel kostja töötaja ning talle makstud tasu hüvitamisele ei kuulu. Kostja on esitanud kohtule enda esindamiseks sõlmitud töövõtulepingud, millede p-de 1 kohaselt kohustus R. Pärtel esindama kostjat maakohtus ja ringkonnakohtus seoses hageja nõuetega kostja vastu. Kuigi mõlemad lepingud on pealkirjastatud kui töövõtulepingud, ei tähenda poolte kasutatud sõnastus ilmtingimata, et tegemist on sõnastuses kasutatud lepingu liigiga. Õige on kostja seisukoht, et maakohus oleks pidanud analüüsima lepingu liiki, st kas tegemist on töövõtu- või töölepinguga. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda ainuüksi asjaolu, et üks pool tasub teise poole eest maksud, et tegemist oleks töölepinguga. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 11 kohaselt maksustatakse tulumaksuga töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu. Seega õigusabiteenuse osutamisel töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tuli maksta ka tulumaksu. Ka sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 6 näeb ette kohustuse maksta sotsiaalmaksu füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt. Ringkonnakohtu hinnangul osutas R. Pärtel kostjale teenust mitte töölepingu, vaid võlaõiguslike lepingute alusel. Seda kinnitab eelkõige lepingute eesmärk, mis on sätestatud lepingute p-des 1, s.o esindaja kohustub esindama kostjat kohtutes seoses hageja nõuetega kostja vastu, koostama kõik kohtumenetluses kostja poolt esitamisele kuulvad vajalikud menetlusdokumendid ning tegema kõik muud toimingud seonduvalt kostja esindamisega kohtuasjas. Esindaja kohustub nõustama kostjat oma erialaste teadmiste ja kogemuste kohaselt. Tööleping on iseloomult kestvusleping, töölepingu puhul on oluline töö kui järjepideva protsessi teostamine. Võlaõiguslike lepingute puhul käsitletakse tööd kui tulemust. Seega töölepingu pooled seovad ennast pikaajaliselt ning eeldavad töö olemasolu pikemaks perioodiks, võlaõiguslike lepingute puhul pooled on teadlikud töö ajutisest iseloomust ning on sellega nõus. Ringkonnakohtu hinnangul vastab lepingute p-des 1 sätestatud töö iseloom hoopis võlaõigusliku lepingu, s.o töövõtu- või käsunduslepingule. Töölepingu puhul makstakse töötajale töötasu kogu töölepingu kehtivuse ajal perioodiliste maksete teostamisega. Võlaõiguslike lepingute puhul on samamoodi töötegijal või teenuse
osutajal õigus saada tasu, kuid tasu makstakse reeglina saavutatud tulemuse eest ning tööde teostamise lõpus. Käesolevas asjas on kostja ja tema esindaja lepingute p-des 2.1. leppinud kokku, et tasu makstakse töötunni arvestusega vastavalt esindaja poolt esitatud ja kostja poolt aktsepteeritud tööaja arvestusele. Seega on kostja ja tema esindaja töö tasustamine seotud ennekõike tehtud tööga. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja väite, et töölepingu alusel töötamise välistab kostja esindajal Tartu Elamuhalduse AS-iga töölepingu olemasolu. Selle töölepingu p 9.1. ei välista R. Pärteli töötamist töölepingu alusel, vaid keelab töötamise teiste tööandjate juures ilma tööandja eelneva nõusolekuta, sh leping ei täpsusta, et ilma eelneva tööandja nõusolekuta keelatakse just töölepingu alusel töötamise. Asjaolu, et R. Pärtelil ilmselt oli Tartu Elamuhalduse AS-i kirjalik luba teiste tööandjate juures töötamiseks kinnitavad ka kostja poolt esitatud R. Pärteli Maksu- ja Tolliameti väljavõtted, millest nähtub töötamine erinevate lepingute alusel mitme tööandja juures, kui ka kostja enda väited, et R. Pärtel sai vaidlusalusel perioodil palka mitmelt tööandjalt.
12.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja esindaja 25. aprilli 2010 töövõtulepingu alusel osutanud kostjale õigusabi teenust 41,25 tunni ulatuses (III kd, tl 65–66). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja õigusabikulu hagejalt väljamõistmine toimingute eest, mis on teostatud enne kostjal tasumise kohustuse tekkimist, s.o õigusabiteenuse osutamise lepingu sõlmimist. Kostja on sõlminud töövõtulepingu 25. aprillil 2010, seega jätab ringkonnakohus põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata tööaruandes enne seda kuupäeva märgitud toimingud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et põhjendatud ei ole menetluskulu väljamõistmine nende toimingute eest, mille on teostanud menetlusosaline ise. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kohut esindaja olemasolust teavitanud enne 3. novembrit 2010 (I kd, tl 70). Samuti on 30. novembri 2010 dokumendi esitanud kohtule kostja seaduslik esindaja ning lepingulise esindaja tasu väljamõistmine selle toimingu eest ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et 30. novembri 2010 toimingu puhul on tegemist vaid dokumentide edastamisega kohtule, mistõttu ei oleks ajakulu 1 tund 20 minutit igal juhul põhjendatud.
13.Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu 23. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1112-11, p 17). Ettenähtavus tähendab ka seda, kas menetluskulusid hüvitama kohustatud isik teadis või pidi teadma, et õigustatud isikul on need kulud tekkinud. Kui õigustatud isik kohtule ega vastaspoolele esindaja poole pöördumisest ning õigusabi saamisest ei teata, ei saa kohustatud pool kulude tekkimist eeldada ega nendega arvestada. Seega ei arvesta ringkonnakohus põhjendatud ja vajaliku kuluna enne 3. novembrit 2010 tehtud esindaja toiminguid. Vaidlust ei ole, et maakohtu menetluses ning 25. aprilli 2010 töövõtulepingu kehtivuse ajal on toimunud 3 istungit, kus kostjat esindas ka R. Pärtel. Seega on kohtuistungitel osalemise kulu kokku 10 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja on esitanud maakohtule 14. märtsil 2011 kohtukõne seisukohti, samuti on ta esindanud kostjat ringkonnakohtu menetluses. Arvestades tehtud toimingute mahtu ja vajalikkust, loeb ringkonnakohus alates 14. märtsist 2011 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 11. novembril 2011 põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakuluks 10 tundi. Seega on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 25. aprilli 2010 töövõtulepingu alusel 20 tundi, s.o istungitel osalemise ajakulu 10 tundi + kirjalike dokumentide koostamise ja dokumentidega tutvumise kulu 10 tundi.
14.25. aprilli 2010 töövõtulepingus leppisid kostja ja esindaja kokku tasus 68 eurot 8 senti töötunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on mõistliku tunnitasuga. Ekslik on hageja seisukoht, et tasu hüvitamisel tuleb sellest maha arvestada tasutud makse. TsMS § 174 lg 10 ei välista maksude hüvitamist, kui õigusteenuse osutamise kokkuleppe kohaselt tuli neid kokkulepitud tasult tasuda. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 174 lg 10 eesmärk vältida olukorda, kus õigustatud isikul tekib õigus nõuda õigusabi teenuse osutamiselt tasutud käibemaksu riigilt tagasi. Õigustatud ei oleks maksu kahekordne hüvitamine nii riigi (tasutud käibemaksu tagastamise näol), kui ka vastaspoole poolt. Sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja tasu 25. aprilli 2010 lepingu alusel 68 eurot 8 senti täies ulatuses põhjendatuks ning hagejalt tuleb kostja kasuks selle lepingu alusel mõista välja menetluskulud 1361 eurot 60 senti (20 * 68,08).
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis õigesti 10. septembri 2012 lepingu alusel kostja esindaja põhjendatud ja vajaliku kuluna välja 2015 eurot 47 senti (37 tundi 45 minutit). Ringkonnakohus märkis eespool, et nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole põhjendatud menetluskulu väljamõistmine nende toimingute eest, mille on teostanud menetlusosaline ise. Kostja ei ole selgitanud, miks kostja esindaja ei saanud ise dokumente kohtule esitada ning miks pidi seda tegema kostja seaduslik esindaja. Veenev ei ole kostja selgitus, et kuna kohtul oli kostja esindaja volikiri olemas, ei olnud põhjendatud märkida kostja esindaja nime menetlusdokumentidele. Ringkonnakohus jääb oma käesoleva määruse p-s 12 märgitud seisukoha juurde, et kui menetlusdokumendist ei nähtu esindaja olemasolu ning dokumente allkirjastab ja esitab kohtule menetlusosaline ise, ei saa vastaspool ette näha kulude hüvitamise kohustust. Muid vastuväiteid 10. septembri 2012 lepingu alusel maakohtu poolt väljamõistetud kulude kohta ei ole kostja esitanud. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu käesolevas menetluses 3802 eurot 7 senti (1361 eurot 60 senti + 2015 eurot 47 senti + 425). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal hüvitada kostjale sellest 82%, s.o 3117 eurot 70 senti.
16.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja palus jätta kostja menetluskulude avalduse rahuldamata põhjusel, et kostja menetluskulusid tõendavad dokumendid on võltsitud. Hageja taotles ka dokumentide originaalide kostjalt väljanõudmist. Ringkonnakohus leiab, et dokumentide originaalide väljanõudmine ei ole põhjendatud. Maakohus leidis õigesti, et menetluskulu hüvitamise eelduseks ei ole asjaolu, et pool oleks selle kulu ka reaalselt kandnud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). R. Pärtelil oli õigus kostjat esindada.
17.Hageja ei ole tõendanud, et kostja taotleb menetluskulude hüvitamist mitme tsiviilasjaga seonduvalt. Asjaolu, et R. Pärtel võis esindada kostjat ka muudes kohtumenetlustes ei tähenda, et esitatud kulude nimekirjas nimetatud toimingud on seotud teiste tsiviilasjadega. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt on loetletud toimingud seotud käesoleva tsiviilasjaga, nimekirjas märgitud dokumentide koostamised, kohtuistungitel osalemised ning istungite kestvused ühtivad toimikus olevate dokumentidega ja istungite kestvusega. Tööaruannetes on märgitud, et toimingud on teostatud tsiviilasjaga nr 2-10-13454 seoses. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kostja esindaja põhjendatud ajakulu 57,75 tundi (20 tundi 25. aprilli 2010 lepingu alusel ning 37 tundi 45 minutit, s.o 37,75 tundi 10. septembri
2012 lepingu alusel) on ligilähedane hageja esindaja põhjendatud ajakulule käesolevas menetluses, s.o 58 tundi 12 minutit.
18.Eespoolöeldut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt väljamõistmisele, 1413 eurot 12 senti, ning kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele, on 3117 eurot 70 senti. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse ning TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1704 eurot 58 senti (3117,70 – 1413,12) eurot.
19.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.