Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 18% ulatuses Natural House Production OÜ kanda ja 82% ulatuses OÜ J. Roots Timber kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

§ 222 lg 4 kohaselt asja asendamisega seotud kulud. Kostja on õigustatult keeldunud tasu maksmisest, kuna hageja praaki ei asendanud.

need olid kaardunud ega olnud kasutuskõlblikud otstarbel, milleks need olid valmistatud. Tagasi transportimine oleks olnud kulukas. Osad lauad jäid ehitusel kasutusse, ülejäänud utiliseeriti. Lepingust taganemine ei ole võimalik, kuivõrd laudu ei ole võimalik tagasi anda. Kostja oli teadlik, et lähtutakse Skandinaavia AB kvaliteediklassist ja heast ehitustavast, kuid standardi järgimises ei ole pooled kokku leppinud. Lähtuvalt pooltevahelisest praktikast ning mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest arvestas kostja, et materjal on soovitud mõõtmetega mitte ainult tootmise ajal, vaid ka ehitisele paigaldamisel, st selle mõõtmed oluliselt ei muutu. Kostja võis töö tellimisel tugineda hageja erialastele oskustele ja teadmistele. Hageja pidi arvestama, et juhul kui tegemist on kuivavate laudadega, tuleb laudu kuivamise jagu vähem hööveldada. Kui kohus ei pea võimalikuks hinna alandamist kogu materjali väärtuse ulatuses, siis oli kostja alternatiivselt nõus hinna alandamisega 90% ulatuses, olles nõus tasuma 556,18 eurot. Kohus võib määrata hinna alandamise ulatuse ka ise. Juhul kui kohus ei pea hinna alandamise avaldust põhjendatuks, tugineb kostja alternatiivselt asendustehingule, millega kostja on lepingust täielikult taganenud. Koheselt pärast esimeste lauamaterjali pakkide avamist selgus praak, millest informeeriti hagejat telefonitsi. Kostja tegi ettepaneku saata asendusmaterjal. Kuna seda ei saadetud, siis koostas kostja reklamatsiooni. Kui kostjale sai teatavaks, et hageja ei soovi oma lepingulisi kohustusi täita, esitas kostja praakmaterjali asendamiseks tellimuse OÜ-le Tretimber. Kostja tegi ebakvaliteetse materjali asendamiseks kulutusi 139 727,56 krooni, s.o 8930,56 euro ulatuses.

MAAKOHTU LAHEND

tunnistajate M.R. ja K.S. (S) ütlustest enne laudade seina panekut muid puudusi ei täheldatud. Pärast seina panekut tekkisid laudade vahele vahed ja kõmmeldumine. Hageja seadusliku esindaja J. Rootsi vande all antud ütluste kohaselt hageja lehist ise kuivatanud ei ole, vaid ostab sisse toormaterjali, kusjuures kauba vastuvõtmisel fikseeritakse selle kõrvalekalded, niiskusemõõtjaga mõõdetakse niiskust. Vaidlusalusel materjalil puudusid kõrvalekalded. K.S., M.R. ja kostja seadusliku esindaja Heiki J.ssaare vande all antud ütluste järgi enne laudade paigaldamist nende niiskusesisaldust ei mõõdetud, kostjal puudusid vastavad vahendid, K.S. ja M.R. ütlustest nähtuvalt ei tundunud esmapilgul ka olevat vajadust niiskust mõõta. K.S. ütluste kohaselt kaupa vastu võttes olid pakkekiled kuivad. Märja laua puhul jääb pind karedaks. Vastuvõtmisel ei jäänud silma, et oleks karedaid kohti, samas pakke lahti ei võetud. M.R. ütlustest nähtub, et ta küll arvab, et laud oli märg, kindel ei ole. Lehise puhul ta kuival ja märjal laual vahet ei tee, lehis on kogu aeg rasvane ja raske. Enne seina panekut toimus sorteerimine, osad lauad olid karedad, karedatest osasid ei saanud külge panna, osad läksid nurga taha otsaseina. K.S. ütluste kohaselt ei tohiks laud seinas kõverduda, kui ta on korralikult kinni naelutatud. Kui on kasutatud liiga peenikest ja lühikest naela, siis võib juhtuda, et laud seinas mängib. Laud võib seinas päikese ja tuule käes kõverduda. Asjaolud, et laudade mõõtmed on vähenenud, lauad on kõmmeldunud ning esineb pragunemisi, on nähtavad ka kostja esitatud fotodelt. Kohus leidis, et kõmmeldumine võis toimuda ka ebaõige paigalduse tagajärjel. Hageja on laudade niiskusesisaldust mõõtnud ega ole täheldanud selles osas kõrvalekaldeid. Tunnistaja K.S. ütlustest nähtuvalt jääb märja laua puhul pind karedaks. Asjaolust, et osad lauad olid karedad, ei saa järeldada, et hageja tarnis liigniisket materjali. Karedusel saab olla ka teisi põhjuseid. Kostja ei ole materjali niiskusesisaldust kontrollinud. Materjali paigaldamisega alustati 2008. a juuni alguses, arvestades, et lauad anti kostjale üle 25.04.2008, olid lauad enne paigaldamist kostja valduses enam kui kuu aega. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt hoiti materjali maja all garaažiboksis. Laudade niiskusesisaldus võib muutuda ka sõltuvalt väliskeskkonnast. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja tarnis kostjale liigniiskeid laudu, mistõttu hageja ei vastuta ka laudade seinas kuivamise tõttu tekkinud muutuste eest. Kohus leidis, lähtudes muuhulgas Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, et kostja on VÕS § 219 lg-st 1 tuleneva asja ülevaatamise kohustuse nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. VÕS § 23 lg 1 p 2 järgi võivad lepingupoolte kohustused tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on varasemalt tarninud kostjale liigniiskeid sisevoodrilaudu (I kd, tl 102). Poolte varasem käitumine nähtub Mart Võsu 05.03.2008 e-kirjast J. Rootsile. E-kirjast nähtuvalt sorteeriti materjal enne kasutamist läbi ning hagejale teatati, millised kogused kasutamiseks ei sobi. Kostja on enne laudade kasutamist mõõtnud ka niiskusesisaldust ja puudustest on teatatud enne laudade kasutamist. Tunnistajate ütluste kohaselt ilmnesid puudused laudade kareduse osas pärast pakkide avamist, misjärel materjal sorteeriti. See pidi toimuma mais 2008. Enne paigaldamist pidid nähtavad olema ka lubatust suuremad oksakohad, mustad ja sissekasvanud koorega oksad, vaigupesad. Kostja esitas reklamatsiooni 08.07.2008. Selleks ajaks oli materjal ehitusel ära kasutatud. M.R. ütluste kohaselt osasid karedaid laudu seina ei pandud. E.E. 18.07.2008 e-kirjast J. Rootsile ja selle lisaks olevast tabelist (II kd, tl 148–150) nähtuvalt on algselt välja sorteeritud materjal seina paigaldatud. Reklamatsioon esitati alles siis, kui ilmnes laudade kuivamine seinas, kõmmeldumine. Ka teised puudused fikseeriti pärast laudade ehitusel kasutamist. M.R. ütluste järgi peale selle, et osad lauad olid karedad, muid kõrvalekaldeid kvaliteedi osas ei olnud. Kohtu hinnangul on põhjendatud järeldada, et seina

panemisega loeti materjal vähemalt loetletud silmnähtavate puuduste osas eesmärgipäraselt kasutatavaks ja lepingutingimustele vastavaks. Alternatiivselt hinna alandamisele on kostja tuginenud asendustehingule, millega kostja on lepingust täielikult taganenud ja tasaarvestab hageja nõude asendustehingu kulude hüvitamise nõudega. Ka VÕS § 222 lg 1 alusel täitmisnõude eelduseks on müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 217) ja müüja vastutus selle eest (VÕS §-d 218– 221). Kuna ei ole tõendatud, et hageja tarnis kostjale liigniiskeid laudu, ning muude puuduste osas on kostja laudade seina panemisega lugenud need eesmärgipäraselt kasutatavaks ja lepingutingimustele vastavaks, ei anna ka alternatiivne vastuväide alust jätta hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 5561,78 eurot, viivis kuni hagi esitamiseni 932,71 eurot ja viisis põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni ostuhinna tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kohus ülehindas hageja seadusliku esindaja J. Rootsi üldsõnalisi ütlusi, jättes kõrvale kogumis olulisemad ja mahukamad tõendid, mis on ka eluliselt usutavamad ning mille kujunemine on ajaliselt usaldusväärselt jälgitav. Hageja ei ole lauamaterjali nõuetekohast niiskusesisaldust tõendanud seaduses sätestatud tõenditega. Hageja ei ole konkretiseerinud, kes töötajatest, missuguses töötlemise staadiumis niiskust kontrollis, kas ja kuidas on kontrollimine dokumenteeritud. J. Roots on esitanud oletusi, märkides, et ta ei mäleta olulisi asjaolusid. Tulenevalt TsMS § 232 lg-test 1 ja 2 tuleb hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus lugeda ebausaldusväärseks, kuna see on vastuolus dokumentaalsete ja teiste tõenditega (3-2-1-99-10). Tulenevalt taimekaitseseaduse § 31 lg-st 2 saanuks esitada andmed (sh niiskusesisaldus) Venemaalt imporditud lauamaterjali kohta. Juhul kui materjali kuivatati, saanuks hageja kontrollida, kas kuivatajal on kuivatamisprotsess dokumenteeritud vastavalt taimekaitseseaduse §-dele 45–47 ja põllumajandusministri 08.12.2006 määrusele nr 110. J. Roots on tunnistanud, et „Lehist ostetakse Venemaalt sisse kuivama. Kuivamisprotsess on pikk. Seda tuleb kuivatada sama pikalt kui tamme ehk kolm nädalat /.../ Materjal oli meie käes alla kuu.” Seega on hageja õigeks võtnud, et toormaterjali nõuetekohast kuivatamist ei saanud ka ajaliselt toimuda. J. Rootsi ütlustest, et „Meil on ette antud mõõdud ja selle järgi me hööveldame,” nähtuvalt ei ole hageja hööveldamisel arvestanud kuivamisega. Hageja käitumine oli pahauskne. Kohus on üllatuslikult leidnud, et hageja ei peagi tõendama lauamaterjali nõuetekohasust, arvestades selle tarnimise spetsiifikat. Lähtuvalt mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest arvestas kostja, et materjal on soovitud mõõtmetega mitte ainult tootmise ajal, vaid ka ehitisele paigaldamisel, st selle mõõtmed oluliselt (üle 5 mm, tavakohaselt 1– 2 mm) ei muutu. Kostja võis töö tellimisel tugineda hageja erialastele oskustele ja teadmistele. Hageja juhatuse liikme seletus reklamatsioonist teadasaamisel on ebamõistlik ja mitteusutav. Hageja väitis, et kostja ei pakkunud talle vahetu kontrollimise võimalust, kuid ei viidanud ühelegi asjaolule, et ta oleks soovinud kohapeal asjaolusid tuvastada, kuid kostja keeldus. Hageja ei ole esitanud pretensioonile asjakohaseid vastuväiteid ega neid tõendanud. Kostja viimasele e-kirjale (08.07.2008 saadetud reklamatsioon koos tabeliga) hageja mõistliku aja jooksul ei reageerinud. Tunnistaja M.R. kinnitas, et välja on kujunenud praktika, kus praaktooted vahetatakse välja 1–2 nädala jooksul. E-kirjadega praagist teatamise praktika nähtub ka poolte varasemast kirjavahetusest (I kd, tl 99–104). Seadus ei nõua, et ostja peab enne hinna alandamist andma müüjale VÕS § 114 lg 1 alusel täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. Asendusmaterjal tulnuks muretseda Venemaalt, kuivatada, transportida Norrasse ja praakmaterjal utiliseerida. Seega oleks asendamine olnuks ülemäära koormav mõlemale poolele. Kostja pidi täitma oma lepingust tulenevaid tähtajalisi kohustusi; 5) eiras kohus kostja seadusliku esindaja H.J. vande all antud seletust, mis haakub objektiivsete asjaolude ja muude tõenditega. Kohus pidanuks põhjendama, miks kohus eelistas kahe juhatuse liikme vande all antud ütlustest J. Rootsi ütlusi. H.J. seletas, et J. Roots keeldus objektile sõitmast juba siis, kui reklamatsioon esitati ja kostja töötaja E.E. sellise ettepaneku tegi. H.J. kinnitas, et hageja ei küsinud informatsiooni reklamatsiooni täiendamiseks. H.J. ütlused haakuvad tunnistaja M.R. ütlustega, millest nähtub, et lauad olid objektil tootja pakendis ja garaažis varju all. Seinast eemaldatud materjal seisis pikalt ehitusplatsil ja kuna see oli ehitamiseks kõlbmatu, lõpuks utiliseeriti; 6) oli tunnistajate K.S. ja M.R. tööandjaks EstBygg OÜ, mille töötajad olid palgatud majasid paigaldama. K.S. ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mille põhjal võiks teha järelduse pakendite nõuetele mittevastavuse või lauamaterjali kahjustamise osas transportimise või paigaldamise käigus pärast üleandmist paigaldajale. M.R. ütlustest ei nähtu, et lauamaterjal oleks niiskunud pärast pakkide avamist või oleks valesti paigaldatud. Tunnistaja kinnitas, et visuaalsel ülevaatusel ei selgunud, et lauad oleks vajanud niiskuse kontrolli mõõtmisvahendiga. Tunnistaja oli selliste laudade paigaldamisega tegelenud ka varem, kuid lauad ei ole varem seinas kõverdunud. Uued lauad paigaldati samamoodi, kuid need ei kuivanud seinas kokku.

Kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus rahuldas hagi 100%, kuigi tugines osaliselt tunnistaja M.R. ütlustele, millest nähtub materjali mittenõuetekohasus; 7) ei pea lähtuma mitte asjaolust, kas praakmaterjal paigaldati, vaid kui palju oli materjali hulgas praaki ehk kõverduvat ja liigniisket materjali. Väär on järeldus, et seina panemisega loeti materjal vähemalt loetletud silmnähtavate puuduste osas eesmärgipäraselt kasutatavaks ja lepingutingimustele vastavaks. Suur osa laudu kaardusid seinas asjaolude tõttu, mis ei olnud silmaga tuvastatavad, sh suur niiskusesisaldus. Seega olid need lauad lepingutingimustele, sh heale ehitustavale ja üldtunnustatud nõuetele mittevastavad juba enne paigaldamist; 8) on praktika tekkimiseks vajalik asjaolude või sündmuste pikema perioodi jooksul välja kujunenud korduvus, mida kostja osas laudade vastuvõtmisel ja niiskusesisalduse mõõtmisel ei ole kujunenud. M.V. on kohtuistungil niiskusemõõtja kohta seletanud, et „minul selle kasutamiseks otsene vajadus puudus ja ma ei mäleta”. Kohus pidanuks tegema M.V. viidatud juhtumist hoopis järelduse hageja tarnitud lauamaterjali liigniiskuse kohta ka varem; 9) on standardid vabatahtlikud dokumendid, mille järgimine ei ole kohustuslik. Enne toote nõuetele vastavuse seaduse kehtestamist 01.10.2010 kehtinud aktidest tulenes, et tootja peab tõendama toote nõuetele vastavust, mis kajastub vastavusdeklaratsioonis, -sertifikaadis või muus dokumendis. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2004. a määruse „Ehitusmaterjali ja -toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ja eri liiki ehitustoodete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid” § 1 kohaselt tõendab ehitustoote ja materjali nõuetele vastavust ehitustoote tootja või tema nimel tegutsev volitatud esindaja; 10) peab hageja tõendama ka seda, et materjal oma omaduste ja seega väärtuse poolest vastab kostjalt nõutavale turuhinnale, mille eelduseks on kauba nõuetekohasus. Müügieseme vastavust lepingutingimustele hinnatakse lepingu ning VÕS §-de 77 ja 217 alusel. Lauamaterjal, mis kaardub ja kõmmeldub esimeste päikesekiirte puhul, ei vasta keskmisele kvaliteedile; 11) esinevad eeltoodust nähtuvalt hinna alandamise eeldused, mida kohus pidanuks analüüsima: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, või kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3); puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2); 12) on kostja viidanud asendustehingule, kuid ei ole leidnud, et ta on asendustehingu tõttu lepingust täielikult või osaliselt taganenud, kuivõrd kostja ei ole soovinud lepingut tagasi täita. Asjaolu, et kostja oli sunnitud hageja materjali asendama, nähtub ka kostja ja OÜ Tretimber vahel sõlmitud arvest, DSV saatelehest ja tollideklaratsioonist (I kd, lk 95–97). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tegu oleks asjasse mittepuutuva materjaliga; 13) ei ole kohus kaalunud ostuhinna alandamise erinevaid meetodeid. Kostja on asunud seisukohale, et materjalist võis kasutusse jääda kuni 10% ehk hind kuulus alandamisele 90% ulatuses. Kostja oli nõus tasuma 556,18 eurot. Kasutada võib ka hinna alandamise valemit. 07.05.2008 arve alusel pidi kostja tasuma 87 023,10 krooni. Asendusmaterjal maksis 70 557,96 krooni (I kd, tl 76–77). Hindade vahe on 16 465,14 krooni ehk 1052,35 eurot. Samas pidi kostja tegema kulutusi ka DSV transpordiga seonduvalt 14 169,60 krooni. Vaadeldaval juhul ei ole korrektne rakendada hinna alandamise valemit, kus alandatud hind = lepingulise soorituse väärtus lepingu rikkumise tagajärjel (mittekohase täitmise väärtus) × lepingus kokkulepitud hind : lepingulise soorituse väärtus ilma puuduseta (kohase täitmise väärtus), kuna asendustarne tegi kolmas isik. Juhul kui mittekohase täitmise väärtus arvutada hageja ja OÜ Tretimber arvete hinnavahena, siis oleks mittekohase täitmise väärtus 70 557,96 krooni ja

kohase täitmise väärtus ülejäänud summa (87 023,10–70 557,96) ehk 16 465,14 krooni. Seega tuleks valemi kohaselt alandatud hinnaks 16 465,14 × 87 023,10 : 87 023,10 = 16 465,14 krooni ehk 1052,36 eurot. Viidatud arvutuse esitas kostja 17.03.2014 kohtukõne põhiseisukohtades. Hinna alandamise aluseks oleva kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuste täitmise aja seisuga. Juhul kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks määrata, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Lauad on suuremas osas utiliseeritud. Ehitamiseks kõlblike laudade utiliseerimiseks puudus kostjal vajadus ning seega tuleb lähtuda kostja esitatud elulistest ja usutavatest asjaoludest. Kohase täitmise väärtus on turuväärtus (3-2-1-59-06). Kuna ebakvaliteetsed lauad tuli seinast eemaldada ja lauad said seetõttu paratamatult kahjustada, puudus laudadel järgnevalt igasugune turuväärtus, v.a tühine kogus laudu, mis olid ehitusel juba plekiga kaetud või mille osas oli lubatav praagiprotsent. Juhul kui kohus leiab, et kostja on hinda alandanud ebaõiges ulatuses, võib kohus seda muuta; 14) ei ole kohus põhjendanud viivise väljamõistmist. Viivis tuleb jätta arvestamata lähtudes VÕS § 113 lg-st 4, st aja eest, mil kostja õigustatult keeldus kohustuse täitmisest. Hageja ei käitunud komplitseeritud vaidluses heas usus ja hageja käitumise tõttu tekkis olukord, kus kostja jättis põhinõude täitmata ka osas, mille kostja on õigeks võtnud.

paremini. 08.07.2008 tabelist nähtub, et puudustega oli väike osa materjali, M.R. ütluste kohaselt kuulus välja vahetamisele aga peaaegu kogu materjal. M.R. väitis, et lauad kuivasid kokku selliselt, et neile mahtusid näpud vahele. Mainitud puudused piltidelt ei nähtu. Tunnistaja kinnitas, et tal on tavaline keskharidus ehk puuduvad süvateadmised puiduga seotud küsimustes. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohus võib lugeda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks, kui need on vastuolus dokumentaalsete tõenditega (3-2-1-99-10, p 14). Asjaolu, et tegemist ei saanud olla laudade kuivamisega, kinnitavad hageja juhatuse liikme vande all antud ütlused, mille kohaselt: 1) ostab hageja sisse üksnes kuivatatud lehist, mida kontrollitakse tootmisse tulekul niiskusemõõtjaga ja fikseeritakse üksnes kõrvalekalded, mida ei eksisteerinud, 2) ei saa hööveldada märga lehist, sest see rikub töövahendid, 3) lehise kuivamine toimuks mitmete nädalate jooksul ja puidu kokkutõmbumine oleks minimaalne ning 4) fotodelt on võimatu aru saada puudustest ega nähtu laudade kuivamine „paadilaudadeks“. Vastuolulised on kostja seisukohad EVS EN 14519:2006 (standard) kohalduvuse osas. Isegi kui kaubal oleks olnud mõningad puudused, siis standardi p 6 järgi võib olla lauapartiis mõõtudele ja sordiomadustele mittevastavaid laudu kuni 5% ning niiskusesisalduse poolest mittevastavaid laudu kuni 10%. Ebakvaliteetse kauba tarnimise korral ei oleks kostja tohtinud seda ehitamisel kasutada, vaid oleks pidanud kauba tagastama. Kummastav on kaubaga kaasas oleva dokumentatsiooni ja märgistuse küsimuse tõstatamine olukorras, kus kauba vastu võtnud K.S. on kinnitanud kauba, mis hõlmab ka saatedokumentatsiooni, nõuetele vastavust ning ehitaja M.R. on kinnitanud, et laudadel enne seina panemist midagi ebatavalist märgata ei olnud; 2) lasub kauba puuduste tõendamise koormis kostjal. Asjakohatu ja TsMS § 652 lg 4 kohaselt lubamatu on apellatsioonkaebuses esitatud uudne tõlgendus taimekaitseseadusest ja viide ehitusseadusele, mis ei pööra kuidagi poolte tõendamiskoormist ümber. Samuti on esmakordne ja tuleks jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuse vastuväide viivisele. Standardi Lisa C näeb ette kauba kontrollimise kohustuse kostjale ja üksnes vaidluse korral proovide võtmise, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja väitel alustati lauamaterjali paigaldamisega 02.06.2008, probleemid ilmnesid 3–4 päeva pärast paigaldamist ja lauad läksid prügikonteinerisse pärast maha võtmist (M.R. ütlused). Arvestades, et sama tunnistaja kinnitas maja valmimist juulis, siis pidi pretensiooni esitamise ajaks (08.07.2008) olema väidetav puudustega kaup utiliseeritud. Kostja koostöövalmiduse puudumist kinnitab asjaolu, et hageja palus 09.07.2008 e-kirjas täpsustada 08.07.2008 pretensiooni, millele vastuseks saatis kostja 18.07.2008 pretensiooni uuesti, kuigi kostja on samaaegselt hagejat teavitamata tellinud väidetava asenduskauba OÜ-lt Tretimber, mida tõendab 18.07.2008 arve. Ka kostja juhatuse liikmega 2008. a augustis toimunud kohtumisel ei saanud olla juttu hagejale nõude esitamisest kauba asendamiseks või objekti ülevaatamiseks, sest OÜ-lt Tretimber oli väidetav asendusmaterjal tellitud. Kostja on käitunud pahauskselt. Viidatud situatsioonis peaks kostjal lasuma intensiivsem puuduste tõendamise koormis. Tsiviilkäibes ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus ostja võtab müüjalt kauba vastu ilma puudusteta, hiljem tuvastab puudused, utiliseerib kauba ilma müüjale teatamata ja õiguseta puudustega tutvuda. Järgnevalt üritab kostja tõendada puuduste, mille eksisteerimist saab kindlaks teha ainult mõõteriistaga, olemasolu üksnes endaga seotud töötaja ütlustega; 3) kuulub hagi rahuldamisele ka asjaolul, et kostja ei ole korrektselt õiguskaitsevahendeid kasutanud ning kostjal puudub kahju hüvitamise ja hinna alandamise õiguskaitsevahendite kasutamise õigus. Hinna alandamisele tuginemine välistab kahju hüvitamise nõude ja vastupidi, sest hinna alandamine eeldab müügilepingu kehtivust ning kahju hüvitamisele tuginemine kasvõi osalist lepingust taganemist. Kostja poolt on tõendamata kahju suurus või alternatiivselt esitamata VÕS § 112 lg 1 kohane hinna alandamise ulatus (3-2-1-85-13, p 11). Kostja käsitles esmakordselt hinna alandamise eelduseid 17.03.2014 kohtukõne teesides, millega ei saa hilinemise tõttu arvestada (3-2-1-113-11, p-d 64, 65). Ka seetõttu, et kostja ei ole hagejale

puuduste kõrvaldamiseks mõistlikku tähtaega andnud, puudub kostjal õigus tugineda kahju hüvitamise või hinna alandamise nõudele (3-2-1-31-08, p 16; 3-2-1-156-11, p-d 18-20). Kostja kaotas õiguse nõuda hagejalt puudustega kauba asendamist, sest ta ei nõudnud seda koos reklamatsiooniga ega ka üheski hilisemas avalduses. Seetõttu puudub kostjal VÕS § 222 lg-te 5 ja 6 järgi õigus nõuda ka kauba asendamiseks väidetavalt tehtud kulutusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ei ole hageja vastanud ning 31.10.2008 nõudeavalduses (I kd, t.l 17-18) ei ole hageja kostja 18.07.2008 reklamatsioonis esitatud andmete õigsust kahtluse alla seadnud (viide üksnes 08.07.2008 reklamatsioonile). Hageja seaduslik esindaja J. Roots on vande all antud ütlustes (II kd, t.l 194-195) kinnitanud, et kui fotode osas on olnud kahtlusi, siis on ta alati koha peale läinud. Antud juhul ta laudu vaatamas ei käinud ning kostja ei pakkunud talle ka sellist võimalust. Ta kohtus kostja seadusliku esindajaga 2008. a augustis ning pakkus kostjale kompromissi 30% hinda alla. Samas ei nähtu J. Rootsi ütlustest, et ta oleks nõudnud kostjalt täiendavaid tõendeid materjali puuduste kohta või soovinud minna koha peale puudustega saematerjali üle vaatama. Kostja seadusliku esindaja H.J. vande all antud ütlustest (II kd, t.l 195-195 pöördel) nähtuvalt keeldus J. Roots Norrasse koha peale sõitmisest. Täiendavat informatsiooni materjali puuduste kohta J. Roots ei nõudnud. Kuna hageja keeldus asendusmaterjali saatmisest, olid nad sunnitud ostma asendusmaterjali OÜ-lt Tretimber. OÜ Tretimber materjal oli erineva pikkusega ning seetõttu oli seda rohkem vaja kui 18.07.2008 reklamatsioonis kirjas. OÜ-lt Tretimber saadud materjal on tänaseni seinas ja ei ole muutnud oma kuju, mõõte ega kvaliteeti. Tunnistaja M.R. ütlused tõendavad, et osad lauad olid karedad ning see ilmnes pakkide avamise järgselt. Pärast laudade seina panekut tekkisid laudade vahele vahed ning kõmmeldumine. Osadel karvastel laudadel olid oksakohad välja kukkunud. K.S. on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et märja laua puhul jääb pind karedaks. J. Roots on vande all kinnitanud, et vaidlusaluse materjali puhul oli tegemist kuiva materjaliga, kuna nad mõõdavad niiskusemõõtjaga laudade niiskust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja poolt müüdud saematerjal vastas lepingutingimustele, st sobis elamute välisviimistluseks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on jätnud hinnangu andmata kostja 18.07.2008 reklamatsioonile, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Nimetatud reklamatsioonis esitatud puudustele ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Kuna hageja ei nõudnud kostjalt täiendavaid tõendeid saematerjali puuduste kohta ega soovinud Norrasse koha peale sõita puuduste koguse kindlakstegemiseks, siis tõendab nimetatud reklamatsioon koos tunnistajate M.R. ja K.S. ning kostja seadusliku esindaja H.J. ütlustega, et hageja müüdud saematerjal ei vastanud lepingutingimustele. Kostja 18.07.2008 reklamatsiooni ja sellele lisatud tabeli alusel on võimalik kindlaks teha lepingutingimustele mittevastava saematerjali kogus, s.o mittekohase täitmise väärtus. Ringkonnakohus leiab, et saematerjali mittevastavust lepingutingimustele tõendab kaudselt ka see, et hageja seaduslik esindaja J. Roots on vande all antud ütlustes kinnitanud, et ta oli nõus kompromissi korral vähendama hinda 30%. Maakohtu seisukoht, et laudade kõmmeldumine võis toimuda ka laudade ebaõige paigalduse tagajärjel, on oletuslik. Kuigi tunnistaja K.S. on muu hulgas märkinud, et lauad võivad seinas kõveraks kaarduda, kui nad ei ole korralikult kinni naelutatud, ei saa sellest järeldada, et kostja töötajad ei oleks laudu korralikult seisa naelutanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et tunnistaja K.S. tegeles saematerjali vastuvõtmisega Eestis ja Norras viibis ta tund kuni kaks. Seetõttu ei ole tema ütlused laudade väidetava ebaõige paigalduse kohta usaldusväärsed. Maakohus on veel leidnud, et kuigi osad lauad olid karedad, ei saa sellest järeldada, et hageja tarnis kostjale liigniisket materjali; laudade karedusel võib olla ka teisi põhjuseid. Samas ei ole maakohus märkinud, millised need teised laudade kareduse põhjused olid ning millised tõendid seda kinnitavad. Tuginedes siseveendumusele leidis maakohus, et laudade niiskusesisaldus võis muutuda ka sõltuvalt väliskeskkonnast. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 232 lg 1 kohaselt peab kohtu siseveendumus põhinema tõenditel ning asjas puuduvad tõendid, et saematerjal muutus niiskeks

kostja hoiutingimuste tõttu. Tunnistaja M.R. ütluste kohaselt hoiti materjali pakituna maja all garaažiboksis, milline asjaolu välistab materjali niiskumise kostja juures. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et saematerjali vastavust lepingutingimustele saab tõendada kõigi TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud tõenditega ning asjaolust, et kostja ei mõõtnud materjali niiskusesisaldust niiskusemõõtjaga, ei saa järeldada, et hageja tarnitud materjal ei olnud liigniiske. Siinjuures on maakohus viidanud asjaolule, et hageja on tarninud kostjale varasemalt liigniiskeid sisevoodrilaudu. 18.07.2008 reklamatsioonist ja tunnistaja M.R. ütlustest nähtub, et enne seina panemist materjali sorteeriti ning ka seina pandud materjali osas toimus kuivamine ja kõmmeldumine. Sellest tulenevalt on ebaõige maakohtu järeldus, et materjali seina panemisega loeti materjal eesmärgipäraselt kasutatavaks ning lepingutingimustele vastavaks. Ükski hageja esitatud seisukoht ei anna alust järelduseks, et tema poolt tarnitud saematerjal vastas täies ulatuses lepingutingimustele (p-s 2.11 vastuses apellatsioonkaebusele on hageja 18.07.2008 tabelis väljatoodud puuduste ulatust aktsepteerinud). Vastuseks hageja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja tellimus ning ehituse alltöövõtuleping tõendavad, et kostjal oli Norras üks ehitusobjekt ning paljasõnaline on hageja väide, et kostja esitatud OÜ Tretimber arve näol võib olla tegemist tarnega mõnele muule ehitusobjektile. Seetõttu ei ole asjakohased ka vastustaja väited seoses OÜ-lt Tretimber tellitud materjali mõõtmetega. Kostja seaduslik esindaja H.J. on usutavalt põhjendanud, et OÜ-lt Tretimber osteti materjali rohkem seetõttu, et selle materjali pikkus oli teine. Samuti on paljasõnaline vastustaja seisukoht, et kostja tellis temalt ebaõige mõõduga materjali, mis oligi tegelikuks põhjuseks asendusmaterjali ostmiseks. Saematerjali lepingutingimustele mittevastavus on kindlaks tehtud enne selle utiliseerimist ning kuna hageja ei soovinud mittevastava materjaliga tutvuda, siis selle utiliseerimine kostja poolt ei tähenda seda, et kostja võttis hagejalt võimaluse materjali vastavust lepingutingimustele tõendada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.