Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X ja C hagi Q vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. novembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja C apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
Hageja I nõude osas 2044 eurot Hageja II nõude osas 4088 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I X (isikukood XXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Hageja II C (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Vesterinen Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 5. novembri 2021 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Võtta vastu apellatsioonkaebusele lisatud tõend.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja I, alaealine laps) ja C (hageja II, ema) esitasid 26.03.2021 Harju Maakohtule hagi Q (kostja, isa) vastu elatise nõudes. Hageja II ja kostja lahutasid abielu 16.02.2021 ja sellest ajast elab laps (sündinud XX.XX.XXXX) koos emaga. Lapse ema tegeleb lapse hooldamisega ööpäevaringselt. Lapse ema on töötu. Lapse emal puudub võimalus tegeleda töö otsimisega. Hagejate ainuke sissetulek on peretoetus 60 eurot kuus. Laps on lasteaia järjekorras ning isegi kui saaks lasteaeda, on üldteada, et väikelapsed on tihti haiged. Sellise üksikema töölevõtmine on kõikide tööandjate jaoks sisuliselt välistatud. Lapse emal puuduvad elukoha läheduses sugulased, kes võiksid lapse hooldamisega aidata. Seega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni puudub emal võimalus tööd leida. Alates vanemate kooselu lõppemisest tasub isa emale lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist 292 eurot. Isa keeldub lapse ema ülalpidamisest. Lapse igakuised vajadused on 790 eurot ja ema igakuised vajadused 605 eurot.
2.Hageja I palub mõista kostjalt välja elatise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates hagi esitamisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või kuni ema tööle asumiseni, kui see juhtub varem, ning pärast seda kuni lapse täisealiseks saamiseni elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses. Hageja II palub mõista kostjalt välja elatise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates hagi esitamisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või kuni ema tööle asumiseni, kui see juhtub varem. Kostja vastus
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
4.Kostja täidab nõuetekohaselt elatise tasumise kohustust lapse ees. Ema pole tõendanud, et lapse hooldamise tõttu ei ole lapse emal võimalik kostjaga võrdsetes osades lapse ülalpidamise eest hoolitseda ja pole tõendatud, et lapse hooldamise tõttu ei suuda ema ise enda ülalpidamise eest hoolitseda. Tavaline on, et laps käib lasteaias ning tema vanem käib tööl. Haigestunud lapsega saab kodus olla teine vanem ehk kostja. Lapse ülalpidamises peavad osalema mõlemad vanemad. Emale makstavat lastetoetust on võimalik arvestada elatisest maha. Nõutava elatise summa ei ole põhjendatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 05.11.2021 kohtuotsusega rahuldas kohus lapse hagi osaliselt ja mõistis kostjalt lapse kasuks välja alates 26.03.2021 elatise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ema hagi kostja vastu jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
6.Kohus selgitas, et lapse elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Puudub vaidlus, et kostja on lapsele elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud ning teinud seda ka käesoleva menetluse jooksul. Samas nõutakse elatist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni või kuni ema tööle asumiseni suuremas summas kui miinimumelatis. Seega on hagejate sooviks kõrvale kalduda elatise tasumise proportsioonist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni või kuni ema tööle asumiseni. Elatise nõude esitamine on seega õiguslikult põhjendatud.
7.Hagiavalduse kohaselt moodustavad lapse igakuised kulud kokku 790 eurot, s.h korteri üür 200 eurot, kommunaalteenused 50 eurot, toidukulud 150 eurot, mähkmed ja salvrätikud 100 eurot, riided ja hooldusvahendid 130 eurot (vajab ortopeedilist jalanõud), massaaž 30 eurot, hügieenitarbed 50 eurot, ravimid ja vitamiinid 20 eurot, mänguasjad, raamatud, arendamine 60 eurot. Kuna kostja on olnud menetluses seisukohal, et lapse kulud on ülepaisutatud, siis pidi kohus lapse igakuiseid kulusid hindama.
8.Lapse eluasemekulud (s.o üür ning kommunaalkulud) kokku summas 250 eurot on vajalikud. Hagejad on esitanud kulude tõendamiseks ka üürilepingu, mille kohaselt on ema sõlminud üürilepingu igakuise üüriga summas 400 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud (tlk 9-10). Samuti nähtuvad ema pangakontolt maksed korteriühistule ning Eesti Energia AS-le (tlk 61-61). Kohus pidas lapse põhjendatud toidukuluks 120 eurot. Hagejad ei ole välja toonud, et laps peaks mingil põhjusel jälgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema keskmine toidukorv kallim. Samuti peab arvestama lapse vanusega.
9.Mähkmete, salvrätikute ja hügieenitarvete kulu 150 eurot on ülepaisutatud. Eluliselt on usutav, et nimetatud kulud igakuiselt tekivad. Samas arvestades lapse vanusega, ei tohiks mähkmete kulu olla enam kuigi suur. Samuti on võimalik valida, millises hinnaklassis hügieenitarbeid osta. Nimetatud kulud on mõistlikud ja eluliselt usutavad 60 euro ulatuses. Riiete ja hooldusvahendite kulu 130 eurot ning ravimite ja vitamiinide kulu 20 eurot on põhjendatud.
10.Kulusid meelelahutusele ja arendavatele tegevustele (s.h mänguasjad ja raamatud) ei saa pidada ebavajalikuks. Igasugused mängud ja raamatud on arvestades lapse vanust kasulikud ja arendavad. Samas ei ole iga kuu vajalik ega mõistlik osta uusi raamatuid ja mänguasju. Mänguasjade ja raamatute põhjendatud kulu on 20 eurot. Massaaž 30 eurot kuus ei ole põhjendatud kulu. Hagejad ei ole välja toonud, et see oleks lapsele vajalik.
11.Eelnevast tulenevalt on lapse põhjendatud kulud kokku 600 eurot. Kuigi kohus ei ole kõiki lapse kulusid pidanud põhjendatuks hagejate väljatoodud suuruses, siis vastavad lapse kulud igakuiselt siiski vähemalt kahekordsele elatise miinimummäärale.
12.Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt. Mõlemal vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Selleks, et käesoleval juhul saaks kalduda kõrvale elatise tasumise proportsioonist, tuleb hinnata mõlema vanema võimalusi ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
13.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ema võetud töötuna arvele 19.05.2021 (tlk 60). 28.09.2021 istungil on ema kinnitanud, et töötukassa tasub talle keskmiselt 230 eurot kuus. Emale laekub peretoetus summas 60 eurot ning samuti on kolmandad isikud (v.a kostja) tasunud perioodil 24.12.2020 kuni 24.05.2021 kokku 1115 eurot (tlk 61-65), s.o umbes 223 eurot kuus. Seega võib ema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks pidada umbes 500 eurot. Samuti nähtub ema AS SEB konto väljavõttest, et 17.04.2021 seisuga oli emal hoiustatud kontol 1996,34 eurot (tlk 69 pöördel). Igasugune vara lapse emal registrite andmetel puudub.
14.Kostja igakuine töötasu XXX tõendi kohaselt on 1037,35 eurot (tlk 51). Samas on perioodil 01.12.2020 kuni 11.06.2021 XXX maksnud kostjale palka kokku 6591,71 eurot ning sportlasetoetust 6960 eurot, lisaks on YYY tasunud päevaraha 750 eurot ning kostja on saanud ka töövõimetushüvitist 163,98 eurot (tlk 85-98). Kokku on seega kostja sissetulekud seoses tööga olnud 6 kuu jooksul 14 465,69 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 2410,95 eurot. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et ka kolmandad isikud on teinud kostjale nimetatud perioodil makseid üle 2000 euro ning kostja ise on teinud kontole sularaha sissemakseid üle 8000 euro. Samuti on toimunud kostja enda erinevate kontode vahel ülekanded. Antud andmete alusel võib eeldada, et kostja igakuine keskmine sissetulek on olnud umbes 4000 eurot kuus. Kostjale kuulub ka kinnistu Tallinnas.
15.Kuigi kostja sissetulekud on ema omast tunduvalt suuremad ja majanduslik olukord seega parem, siis ei tähenda see seda, et ta peaks üksi lapse igakuiseid kulusid kandma. Ainuüksi erinev sissetulek ei anna alust kalduda kõrvale elatise tasumise proportsioonist ning kohus ei saa vähendada ema elatise tasumise osa üksnes seetõttu, et ta on töötu ja igakuine sissetulek väike. Hageja ei ole töövõimetu ning puuduvad tõendid, et hagejal puuduks võimalus töö leidmiseks. Kohtu hinnangul on emal võimalik laiendada ka oma tööotsinguid ning kandideerida mujale, kui iluteeninduse ja finantsiga seotud valdkondade erialadele. Samuti ei takista käesoleval juhul tööleminekut ka lapse olemasolu, kuna ema kinnitusel käib laps käesoleval ajal lasteaias ning samuti on kostja oma vastuses kinnitanud, et lapse võimaliku haigestumise korral saab lapsega kodus olla ka kostja. Eelnevast tulenevalt puudub alus elatise tasumise proportsioonist kõrvalekaldumiseks. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta ei oleks suuteline elatist miinimumsuuruses tasuma. Samuti kinnitavad tõendid, et kostja on suuteline lapsele elatist tasuma. Seega puudub alus elatise vähendamiseks alla miinimumi.
16.Kostja on viidanud vastuses, et lapse emale laekub peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul
esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega emale ning selle arvelt elatist vähendada.
17.Seega tuleb kostjalt välja mõista igakuiselt elatis lapse kasuks alates 26.03.2021 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni lapse täisealiseks saamiseni.
18.Lapse ema on esitanud nõude perekonnaseaduse (PKS) § 72 kohaselt, mille eeldus on, et lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda. Ema on välja toonud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 605 eurot, sh korteri üür 200 eurot, kommunaalteenused 50 eurot, toidukulud 150 eurot, sideteenused, TV, internet 50 eurot, mobiiltelefoni järelmaks 55 eurot, hügieenitarbed 50 eurot, ravimid ja vitamiinid 20 eurot, juuksur 30 eurot.
19.Eluasemekulud 250 euro ulatuses on põhjendatud. Samuti on eluliselt usutavad toidukulud 150 euro ulatuses ning ravimite ja vitamiinide kulud 20 euro ulatuses. Sideteenuste, TV, interneti ning mobiiltelefoni järelmaksu osas kokku summas 105 eurot ei ole ema tõendeid esitanud. Ema konto väljavõtetest nähtub, et ta on tasunud perioodil 24.12.2020 kuni 24.05.2021 Elisa Teleteenused AS-le ning Tele 2 Eesti AS-le kokku 310,59 eurot, s.o umbes 62 eurot kuus. Samuti on tasutud makseid Netflix.com-le. Netflix on mugavusteenus, mis ei ole hädavajalik. Samuti on emal võimalik vahetada tele- ja telefoniteenuste pakette ning põhjendatud ei ole kallima telefoni soetamine järelmaksuga. Põhjendatud kulu nimetatud teenustele võib olla umbes 30 eurot. Hügieenitarvete ja juuksuri kulu võib pidada eluliselt usutavaks. Samas on nimetatud kulud ülepaisutatud. Emal on võimalus valida, millise hinnaga hügieenitarbeid osta ning juuksuriteenuseid kasutada. Samuti ei ole eluliselt vajalik iga kuu juuksuris käia. Põhjendatud kulu eelnevalt nimetatule kokku on 30 eurot. Seega moodustavad ema igakuised kulud kokku 480 eurot. Tegemist ei ole ülemäära suure igakuise kuluga, kuid kui isik on halvemas majanduslikus olukorras, siis on võimalik ka täiendavalt ülaltoodud kuludelt kokku hoida.
20.Kohus on hinnanud ema sissetulekuid ning leidnud, et ema ei ole töövõimetu ning puuduvad tõendid, et emal puuduks võimalus töö leidmiseks. Seega on emal võimalik teenida endale sissetulekut vähemalt teatud ulatuses oma kulude katmiseks. Samuti käib hageja I lasteaias ning puuduvad tõendid, et hageja II oleks teinud kõik võimaliku, et lapsele koht lasteaias juba varem saada. PKS § 72 eeldused ei ole täidetud. Apellatsioonkaebus
21.Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebuse hagejad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja igakuine elatis lapse kasuks alates 26.03.2021 kuni 24.10.2021 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ning alates 25.10.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses. Samuti palub hageja II mõista kostjalt välja igakuine elatis alates
26.03.2021 kuni 24.10.2021 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.
22.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hagejad kohtu käsitlusega, mille kohaselt ainuüksi erinev sissetulek ei anna alust kalduda kõrvale elatise tasumise proportsioonist ning kohus ei saa vähendada ema elatise tasumise osa üksnes seetõttu, et ta on töötu ja igakuine sissetulek on väike. Lapse ema asus kostjaga koos elama pärast 12. klassi lõppu. Vanemad elasid kostja vanemate juures ning teistes riikides. Seoses kostja tööga kolis perekond pidevalt ning ema ei saanud tööl käia ega kõrgharidust saada. Kostja oli algusest peale nõus sellega, et ema elab temaga koos, tegeleb majapidamisega, kostja heaolu tagamisega ning kostja ei ole kunagi nõudnud töö otsimist ja raha teenimist. Elatise tasumise proportsioonist kõrvale kaldumine on põhjendatud. Kostja ei ole ema kulude osas ühtegi vastuväidet asjas esitanud.
23.Kõiki asjaolusid arvestades ei saanud emalt oodata, et pärast abielu lahutamist leiab ta 1,5aastasele lapsele lasteaiakoha ja endale töö. Arvesse tuleb võtta, et abielu lahutati koroonapandeemia ajal, st töökoha leidmine on ka seetõttu raskendatud. Töökogemuse ja kõrghariduse puudumise tõttu ei saanud emalt oodata töökoha kiiret leidmist. 25.10.2021 asus ema tööle. Kuni 25.10.2021 pidi kostja ülal pidama mõlemat hagejat. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Maakohus rahuldas hageja I hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise alates 26.03.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses (otsuse tegemise ajal 292 eurot kuus). Ülejäänud osas jättis maakohus hageja I hagi rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja II hagi. Osas, milles hageja I hagi rahuldati, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Hageja I on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis välja mõistmata ajavahemiku 26.03.2021 – 24.10.2021 eest elatise 292 eurot kuus ületavas osas (s.t ajavahemiku 26.03.2021 – 24.10.2021 eest soovib hageja I saada elatist 584 eurot kuus, s.o Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuus). Hageja II on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis välja mõistmata ajavahemiku 26.03.2021 – 24.10.2021 eest elatise 584 eurot kuus (s.t Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuus). Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
26.Hagejad lisasid apellatsioonkaebusele tõendi (töölepingu) selle kohta, et hageja II asus tööle alates 25.10.2021. Ringkonnakohus leiab, et tõendil on asjas tähtsust ning kohus võtab selle asja materjalide juurde (TsMS § 238 lg 1). Harju Maakohtu 28.09.2021 istungi protokollist nähtuvalt läks laps lasteaeda 09.09.2021.
27.Maakohus tuvastas, et hageja I igakuised kulud on 600 eurot. Pooled ei ole seda apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Maakohus tuvastas, et hageja II igakuised kulud on 480 eurot. Hageja II on seisukohal, et tema igakuised kulud on 605 eurot. Samuti tuvastas maakohus, et lapse isa majanduslik olukord on parem lapse ema majanduslikust olukorrast.
28.PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 100 lg-le
antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Apellatsioonimenetluses vaidluse all oleval perioodil (s.o 26.03.2021 – 24.10.2021) kehtinud PKS § 101 lg 1 redaktsiooni järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p-s 15 selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Riigikohus on 12.03.2007 otsuses tsiviilajas nr 3-2-1-19-07 p-s 12 märkinud, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva.
29.Apellatsioonkaebuse kohaselt pidi kostja kandma perioodil 26.03.2021 – 24.10.2021 hageja I ülalpidamiskulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, kuna hagejal II ei olnud võimalik tööle minna. Hagejal II ei olnud võimalik tööle minna muuhulgas seetõttu, et hagejal I puudus lasteaiakoht. Ringkonnakohus märgib, et lasteaiakohaga seonduvalt on menetluses esitanud üksnes DDD tõend, et lapsele pakutakse kohta alates 16.08.2021 (tl 57-58). Üksnes selle dokumendi pinnalt ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et lapsele ei olnud võimalik lasteaiakohta varem leida. Maakohus leidis põhjendatult, et tõendatud ei ole, et hageja II tegi kõik mõistlikult võimaliku selleks, et saada lapsele lasteaiakoht 2021.a kevadel. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud ka väide, et hageja II ei saanud minna tööle, kuna lapsele ei olnud võimalik leida lasteaiakohta. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hagejal II raskusi töö leidmisega ka seetõttu, et ta elas koos kostjaga erinevates riikides, mistõttu ta ei saanud kõrgharidust omandada ja tööl käia. Hageja II on esitanud Eesti Töötukassa tõendi, mille kohaselt on ta võetud töötuna arvele 19.05.2021 (I kd tl 56). Muid tõendeid ei ole hageja II oma tööotsimise kohta esitanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud, et hageja II on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et 2021.a kevadel endale töökoht leida. Samuti on tõendamata, et koroonaviiruse olukord tegi võimatuks 2021.a kevadel töö leidmise. Vaidlus puudub ka selles, et hageja II on töövõimeline.
Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et hagejal II ei olnud võimalik teenida ajavahemikul 26.03.2021 – 24.10.2021 sellist sissetulekut, et osutada hagejale I ülalpidamist miinimummääras, s.o Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses. Arvestades, et maakohtu poolt tuvastatud lapse ülalpidamiskulud olid ligilähedased 2021.a kehtinud kuupalga alammääraga ning 2021.a kehtinud PKS § 101 lg 1 redaktsiooni järgi pidi kumbki vanem lapse ülalpidamiskohust täitma vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, siis ei oma tähendust asjaolu, et kostja majanduslik olukord on parem kui hageja II oma. Sellest tulenevalt ei ole tähtsust ka küsimusel, kas hageja II vanemate poolt antud raha tuleb arvata hageja II igakuise sissetuleku hulka. Arvestades, et kumbki vanem pidi lapse ülalpidamiskohust täitma vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, ning tõendamata on, et hagejal II ei olnud võimalik teenida sellist sissetulekut, mis võimaldanuks seda teha, siis ei ole alust kostjalt hageja I kasuks välja mõista täiendavat elatist 292 eurot kuus ajavahemiku 26.03.2021 – 24.10.2021 eest.
30.PKS § 72 sätestab, et kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Riigikohus on 13.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-10-13 p-s 15 selgitanud, et abikaasa peab abielu lahutamise järel üldjuhul end ise ülal pidama ning hankima selleks vajaliku sissetuleku või tegema seda muu vara arvel. Õigus nõuda lahutatud abikaasalt elatist tekib üksnes siis, kui abikaasal ei ole endal sissetulekut või vara, mille arvel end ülal pidada, ning ei saa eeldada, et ta enda vajaduste rahuldamiseks ise sissetuleku hangiks, sest ta ei suuda seda oma vanuse või terviseseisundi tõttu teha, või seetõttu, et hooldab abikaasade ühist alla kolmeaastast last. Seejuures sõltub lahutatud abikaasa ülalpidamisõiguse kestus ja ulatus PKS § 72 ja § 73 lg 2 järgi otseselt sellest, kui kaua ja millises ulatuses piirab vanus või terviseseisund, aga ka lapse hooldamine lahutatud abikaasal sissetuleku hankimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja II ei ole tõendanud, et ta ei saanud lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et on tõendamata, et hageja II tegi kõik mõistlikult võimaliku selleks, et lapsele lasteaiakoht 2021.a kevadel leida. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud ka hageja II väide, et ta ei saanud teenida enda ülalpidamiseks sissetulekut, kuna tal ei olnud võimalik panna last lasteaeda. Samuti on tõendamata, et hagejal II ei olnud võimalik muul põhjusel sissetulekut teenida. Eeltoodule tuginedes ei ole tähtsust ka küsimusel, kas hageja II igakuised vajadused on 480 eurot või 605 eurot. Kuna PKS § 72 tingimused ei ole täidetud, siis jättis maakohus põhjendatult hageja II hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb hageja I hagis kostja vastu jätta ringkonnakohtu menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebuse
vastuse kohaselt on kostja nõus menetluskulude kostja kanda jätmisega, mistõttu tuleb ka hageja II hagis kostja vastu jätta menetluskulud nende endi kanda. Kokkuvõttes tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.