2-16-1968/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgniku osakapital on 2500.00 eurot (registris märkus asutatud sissemakset tegemata). Võlgniku põhitegevusalaks on veebiportaalide tegevus, EMTAK kood: XXX / EMTAK 2008, XXX. Võlgniku majandusaasta kestab 01. augustist kuni 31. juulini. Võlgnik kanti äriregistrisse 26.07.2011. Harju Maakohtu 16.02.2016 kohtumäärusega võeti menetlusse võlgniku pankrotiavaldus ja nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Võlgniku omanikuks ja juhatuse liikmeks on alates 26.07.2011 kuni käesoleva ajani XXX, isikukood XXX, osa suurus 2500.00 eurot. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli veebiportaalide tegevus, täpsemalt veebisaidi kujunduse valmistamine. Keskmine töötajate arv oli 3. Võlgniku teatel peatati majandustegevus alates 01.04.2015. Seega ajutise halduri nimetamise seisuga võlgnikul igasugune majandustegevus puudus. Võlgnik on esitanud registrile tähtaegselt kõik majandusaasta aruanded, samuti on esitanud võlgnik täiendavaid andmeid ajutise halduri teabenõude peale. Raamatupidamise dokumendid on aadressil XXX, Tallinn ja nende eest vastutab võlgniku juhatuse liige. Ajutine haldur on võrrelnud tema käsutuses olevaid võlgniku 2013, 2014 majandusaastate aruandeid ja finantsandmeid seisuga 31.12.2015. Nimetatu põhjal toob haldur välja mõningad teadaolevad ja olulisemad majandusnäitajad võlgniku tegevusperioodi osas. Finantssuhtarvu analüüsi koostamist ajutine haldur otstarbekaks ei pea. Seisuga 31.12.2013 on võlgniku omakapital olnud positiivne summas 18 098 eurot. Seisuga 31.12.2014 on võlgniku omakapital olnud positiivne summas 26 589 eurot. Seisuga 30.10.2015 on võlgniku omakapital muutunud negatiivseks summas – 13 430 eurot. 2013 aastal oli võlgnikul müügitulu summas 250 eurot ja seejuures kanti kahjumit summas -1 971 eurot. 2014 oli võlgniku müügitulu 118 668 eurot ja seejuures saadi kasumit summas 8 491,00 eurot. 2015 müügitulu oli 165 eurot ja sellejuures kanti kahjumit summas -40 019 eurot. Eelnevast nähtub, et võlgniku majandusnäitajat on muutunud halvemuse poole seoses tegevuse lõpetamisega 2015 aastal. Kahjumiks on sisuliselt maha kantud debitoorsed nõuded. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid asjaolusid, mis viitaksid hooletusele võlgniku juhtorganite tegevuses. Juhatuse tegevusele täpsema hinnangu andmine eeldaks võlgniku raamatupidamise revideerimist edasises pankrotimenetluses. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku varade väljaselgitamiseks teinud järelpärimised Krediidiasutustele, Maanteeametile, Äriregistrile, Kinnistusregistrile ja kogunud andmeid võlgnikult. Käesoleval hetkel võlgnikul vara väärtuses 22,01 eurot. Krediiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontod, mille jääk on käesoleval hetkel 22,01 eurot. Krediidiasutus Arvelduskonto Saldo AS SEB Pank EE621010220197846222 0,01 Swedbank AS EE312200221052944906 22,00 Nordea Bank AB Eesti filiaal EE721700017003621631 0,00 Kokku 22,01

Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele ei ole võlgniku suhtes käimas täitemenetlusi. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses 22,01 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 9833,54 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Võlgnik nimetab maksejõuetuse tekkimise põhjustena, et Venemaa kliendid ei suutnud tasuda oma kohustusi ja vastavad nõuded tuli lõpuks maha kanda. Ajutise halduri arvamusel on võlgniku poolt toodu objektiivne ja kooskõlas võlgniku poolt esitatud muude andmetega. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku kolme viimase aasta pangakontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult. Võlgnikule on 20.01.2016 laekunud võlgnikule kuulunud osaluse müügist 1250,00 eurot. Nimetatu arvelt on teostatud kassast väljamakse XXX, selgitusega laenu tagastamine. Selline väljamakse võib eelistada üht võlausaldajat teisele ja sellest tulenevalt võib vastava rahalise kohustuse täitmine olla tagasivõidetav PankrS § 113 mõistes. Võlgniku osanik on teostanud võlgniku arvelduskontole 05.02.2016 osakapitali sissemakse summas 2500,00 eurot. Nimetatud summast 2480,00 eurot on võetud sularahas välja, pandud võlgniku kassasse, kust omakorda on teostatud laenu tagastamine summas 630,00 eurot XXX ja 1 199,00 eurot XXX. Selline väljamakse võib eelistada üht võlausaldajat teisele ja sellest tulenevalt võib vastava rahalise kohustuse täitmine olla tagasivõidetav PankrS § 113 mõistes. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on on maksejõuetu. Käesoleval hetkel esinevad küll tagasivõitmise nõuded, samas puuduvad igasugused vahendid riigilõivude tasumiseks hagide esitamisel. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 1500,00 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 768 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste katteks 38,40 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu hüvitamine 397 eurot (lisandub käibemaks) riigi vahenditest ja ülejäänud summa 330 eurot (sh käibemaks) jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu ja kulutused väljamaksmisele Advokaadibüroo Kraavi&Partnerid OÜ-le. Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 9833,54 eurot. Vara on 22,01 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 10.03.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot hiljemalt 23.03.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Oxana Fadeeva. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.