TP hagi MV vastu seltsingulepingu lõppemisest tulenevaks panuste hüvitamiseks või käsundita asjaajamisest tekkinud kulutuste hüvitamiseks või alusetu rikastumisega saadu hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.09.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TP apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): TP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Suido Västra Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti
Kohtuistungi toimumise aeg
10.02.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Suido Västra ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti
4.Välja mõista TP-lt MV kasuks menetluskulud 1200 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks
1(11)
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.09.2012 esitas TP (hageja) maakohtule MV (kostja) vastu hagi (täiendatud 23.04.2013, 09.09.2013, 25.11.2013, 31.12.2013, 10.12.2014, muudetud 29.01.2015 ja täiendatud 05.02.2015). Hageja palus välja mõista kostjalt 8656,80 eurot, viivise 2539,96 eurot ja viivise 7% aastas põhinõudelt alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Poolte vahel oli vabaabielusuhe juulist 1998 kuni detsembrini 2010. Novembrist 2007 kuni aprillini 2008 tegi hageja kulutusi kostjale kuuluvale elamule XXX asuval kinnistul, tasudes elamu parendamiseks tööde eest, mille tellimine oli kostjaga eelnevalt kokku lepitud, kostjale esitatud arvete alusel kostja asemel. Hageja oli olnud kinnistu ainuomanik alates 04.04.2002 kuni 05.08.2003 ja oli võõrandanud kinnistu kostjale 19.05.2003 viimase ettepanekul eesmärgiga tagada kostja laenu Ühispangalt vastavalt 12.05.2003 laenulepingule nr 600 0079170310. Pooled elasid kinnistul alaliselt koos alates 04.04.2002. Hageja ei osanud arvata, et mingil hetkel võivad suhted kostjaga lõppeda sellega, et kostja ta ühisest kodust lahkuma sunnib. Hageja tahe elamule kulutuste tegemisel oli suunatud poolte ühise kodu parendamisele. Kooselu lõppemisel kostja hagejale tema poolt elamu parendamiseks tehtud panuste hüvitamisest keeldus.
3.Hageja tasus kostjale kuuluva XXX kinnistul asuva elamu parendamise eest kokku 8656,80 eurot (135 449,55 EEK) alljärgnevalt: Kostja tellis 2007. a XXX kinnistul alljärgnevad elamu ehitusremonttööd: 1) vana katuse mahavõtmine 2) uue korstna ladumine 3) uue plekk-katuse paigaldus 4) uus vihmaveesüsteem. Nimetatud tööde ja materjalide eest kostjale esitatud OÜ Roomerk 20.11.2007 arve nr 7093 summas 69 588 EEK tasus hageja oma kontolt 20.11.2007.
4.Kostja tellis 2007. a XXX elamu välisfassaadi paigaldustööd, mille eest kostjale 05.12.2007 esitatud Roomerk OÜ arve nr 7096 summas 29 621,55 EEK tasus hageja oma kontolt 10.12.2007. Kostja tellis 2008. a XXX elamu vundamendi katmise 2(11)
fassaadiplaadiga puitkarkassil vastavalt Roomerk OÜ 17.03.2008 kalkulatsioonile. Nimetatud tööde ja materjalide eest kostjale esitatud Roomerk OÜ 07.04.2008 arve nr 8030 summas 36 240 EEK tasus hageja 10.04.2008 oma kontolt.
5.Alternatiivselt, kui seltsingusuhe ei leia tõendamist, tuleb hüvitis välja mõista käsundita asjaajamisel tehtud kulutustena. Kostjale tema elamu renoveerimise eest esitatud arved tasus hageja. Saab järeldada, et kostja elamu renoveerimiseks kulutusi tegema ei olnud hageja ei õigustatud ega kohustatud. Hageja käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise nõude tõendamisel ei oma kostja rikastumine ega selle ulatus tähtsust. Hageja tasus kostjale esitatud OÜ Roomerk arved, s.t hageja täitis käsundita asjaajajana (kolmanda isikuna) kostja kohustuse. Hageja on andnud kostjale raha, sealhulgas laenuna, mida kostja ei ole hagejale tagastanud. Hageja konto väljavõtte järgi on kostja teinud hagejale korduvalt makseid selgitusega „võlg“, mis tähendab, et: 1) hageja maksed kostjale/kostja huvides ei ole toimunud tasuta, sest kostja on teinud makseid (vastusooritusi) hagejale; 2) kostja on hagejale maksnud vähem kui on hageja maksnud kostjale, s.t hageja sooritused on olnud kostja vastusooritustest suuremad; 3) XXX elamu renoveerimiseks hageja tehtud panuseid ei ole kostja hagejale hüvitanud, s.t poolte vastastikused pangaülekanded ei ole hagi esemega seotud.
6.Alternatiivselt, kui seltsingusuhe ei leia tõendamist, tuleb raha välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja on teinud kostjale kasulikke sooritusi ilma kostjalt samaväärset vastusooritust saamata. Hageja on kandnud kostjale 29.09.2007 üle 70 000 krooni, mis on rohkem kui pool OÜ Roomerk arvete summast. Kostja nende arvete tasumisse ei panustanud, vaid kogu summa tasus hageja. Kostja maksed hagejale kuni 05.10.2011 kinnitavad, et 1) kostja tunnistas võlga hagejale, 2) kostja on maksnud hagejale vähem, kui on hagejalt saanud, mis tõendab alusetut rikastumist, 3) kostja ei ole hagejale XXX elamu renoveerimise eest tehtud panuseid hüvitanud.
7.10.12.2014 menetlusdokumendid esitas hageja alternatiivse nõude aluse raha saamiseks solidaarvõlgniku tagasinõudena VÕS § 69 lg 2 järgi või solidaarkohustuse täitnud võlgnikule kohustuse täitmisel tehtud kulutuste hüvitamiseks VÕS § 69 lg 5 järgi. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Nõuded on aegunud. Seltsingu panuste hüvitamise nõude aegumistähtaega tuleb arvestada kooselu lõppemisest. Poolte kooselu lõppes aprillis 2008. Alusetu rikastumise nõude puhul pidi hagejale juba arvete tasumise ajal olema teada, et tal on kostja vastu võimalik alusetust rikastumisest tulenev nõue.
10.Hageja ei ole esitanud selgelt ja üheselt mõistetavaid selgitusi selle kohta, millise poolte konkreetse ühise eesmärgi saavutamiseks olid pooled seltsingu sõlminud, millal see sõlmiti ning mis oli seltsingulepingu konkreetne ese (see saaks olla poolte jaoks vaid ühine). Poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud kokkulepet kinnistu ja/või sellel asuva elamu kasutamiseks ühegi seltsingu eesmärgil ja huvides. Ei ole võimalik tuvastada
3(11)
ühtki sellist ühist eesmärki. Asjaolude pinnalt on nähtav, et puudus poolte tahe kasutada vara majanduslikus mõttes ühisvarana. Pooled on oma käitumisaktidega selgelt väljendanud tahet varalised suhted eraldada ja lahus hoida.
11.Maja remondi arvete tasumise ajal ei olnud hagejal kohustust arveid tasuda ulatuses, mis ületas kostja poolt hagejale sel eesmärgil antud summat. Tegemist oli hageja poolt kostjale vabatahtlikult tehtud kinkega, mida hageja kinnitas tunnistajate juuresolekul märtsis 2008. a, kostja 45. sünnipäeval.
12.Kuigi OÜ Roomerk poolt esitatud arved tasus formaalselt hageja (arved on tasutud ülekannetega hageja pangakontolt), tasus kõnesolevate arvete eest osaliselt kostja. Hageja ei ole lükanud ümber asjaolu, et osaliselt sai hageja raha OÜ Roomerk arvete tasumiseks kostjalt. FIE-na tegutsemise tõttu oli kostjal sularaha, osaliselt sai kostja raha oma isa parimalt sõbralt. Kuigi formaalselt oli kohustuse kandjaks hageja, pärinesid laenu tagasimaksmise vahendid suures osas kostjalt. Selliselt toimisid poolte varalised suhted esialgu seoses pangalaenuga ning selliselt toimisid need ka ehitustööde rahastamisel.
13.Hageja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid, mis võiksid kinnitada käsundita asjaajamisest või alusetust rikastamisest tulenevate nõuete aluseks olevaid asjaolusid. Hagejal puudus summade tagasinõudmise kavatsus (VÕS § 1023).
14.Kui kohus peaks siiski mis tahes põhjendustel tunnustama hageja nõudeid, sh viivise nõuet, tuleks viivise nõuet vähendada kui põhjendamatult liigkasuvõtjalikku. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
15.Pärnu Maakohus 16.09.2015 otsusega jättis 10.12.2014 esitatud täiendavad alternatiivsed nõuded raha saamiseks solidaarvõlgniku tagasinõudena VÕS § 69 lg 2 alusel või solidaarkohustuse täitnud võlgnikule kohustuse täitmisel tehtud kulutuste hüvitamisena VÕS § 69 lg 5 alusel läbi vaatamata ja jättis hagi 8656,80 euro ja viivise saamiseks seltsingulepingust tulenevate panuste hüvitamisena või alternatiivselt käsundita asjaajamisest tekkinud kulutuste hüvitamisena või alusetu rikastumise alusel saadu hüvitamisena rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 3480 eurot (sh käibemaks 580 eurot) ja otsustas, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tühistada 02.10.2012 hagi tagamise määrusega seatud kohtuliku hüpoteegi.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle: 1) Hageja ja kostja elasid vabaabielulises kooselus 1998. aastast, pooled elasid koos algul kostjale kuuluvas korteris XXX. 2) Poolte vande all antud seletustega ja kinnistu registriosa väljavõttega on tõendatud, et 2001. aastal osteti maja XXX XXX kinnistul, milleks laenu võttis hageja, sest kostja FIE-na laenu ei saanud, kuid laenumakseid tasus kostja. 3) Maja omanikuna kanti kinnistusraamatusse hageja. 4) Poolte kooselu ajal 19.05.2003 notariaalselt tõestatud ostu-müügilepinguga hageja müüs XXX XXX asuva kinnistu kostjale ning kostja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. 5) 19.05.2003 kinnistu ostu-müügilepinguga samas lepingudokumendis sisalduva hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingu ja hüpoteegi muutmise lepingu kohaselt
4(11)
on hageja poolt kinnistu ostmiseks AS-ga Eesti Ühispank 30.04.2001 sõlmitud laenuleping nr 600 007 207 0110 refinantseeritud kostja ja AS Eesti Ühispank vahel 12.05.2003 sõlmitud laenulepinguga nr 600 007917 0310. 6) Hageja tasus XXX XXX asuva, kostjale kuuluva elamu remondi eest kostja nimele adresseeritud arvete alusel 2007–2008 kokku 8656,80 eurot (135 449, 55 EEK) järgmiselt: - 21.11.2007 ülekandega 69 588 EEK (4447,48 eurot) Roomerk OÜ 20.11.2007 arve nr 7093 katteks (I kd, lk 17–18), - 10.12.2007 ülekandega 29 621,55 EEK (1893,16 eurot) Roomerk OÜ 05.12.2007 arve nr 7096 katteks (I kd, lk 19–20), - 10.04.2008 ülekandega 36 240,15 EEK (2316,17 eurot) Roomerk OÜ 07.04.2008 arve nr 8030 katteks (I kd, lk 22–23).
17.Seltsingu olemasolu tõendamist leidnud ei ole. Seltsingulepingu olemasolu ei saa automaatselt järeldada poolte kooselust ega hageja väidetest, et ta remontis XXX elamut nagu oma kodu. Poolte käitumisest enne remonttööde tegemist ja selle ajal ei nähtu poolte ühist tahet panustada ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Kui poolte ühine eesmärk seoses XXX XXX asuva kinnistuga oleks olnud ühise kodu rajamine ja selle parendamine, nähtuks see ka kinnistuga tehtud tehingutest. Ühise kodu rajamise eesmärgi välistab ka hageja ise 26.03.2015 kohtuistungil vande all antud ütlustes (III kd, lk 76–79). Nimelt hageja andis ütlusi, et ”... tuli võimalus XXX maja osta, kuid meil ei olnud selleks vahendeid. Kostja oli FIE ja tema pangast laenu ei saanud. Laenu pangast võtsin mina, aga kostja maksis pangalaenu. Mingi aja möödudes tahtis kostja maja oma nimele, siis vormistasime maja ja laenu kostja nimele. Kostja tahtis maja oma nimele ja mina olin sellega nõus, kuigi kostja ütles, et ”ma sind sisse ei kirjuta, äkki tahad pärast midagi saada”.“ Seega on kostja selgesõnaliselt andnud hagejale mõista, et kinnistuga seoses mingit ühist eesmärki pooltel olla ei saa. Kostja samal istungil vande all ütlusi andes (II kd, lk 79–81) kinnitas, et majaostu plaanis tema, kuid ost vormistati algul hageja nimel, sest kostja pangalaenu ei saanud. Kui hageja paari aasta pärast tahtis maja müüa, siis kostja müüs oma 3-toalise korteri XXX, võttis ka uue laenu ja maksis hageja pangalaenu kinni ning ostis maja hageja käest ära. Eeltoodust järelduvalt pooltel kooselu algul ja kinnistu soetamise järel mingit seltsinguvara loomise eesmärki ega ühiselt panustamise kokkulepet ei olnud.
18.Poolte käitumisest ei saa järeldada ka nende vahel seltsingu kokkuleppe sõlmimist hiljem, 2006 või 2007 remonttööde tegemise otsustamise ajal. Kostja andis vande all ütlusi, et 2006. aastal tuli tal mõte maja renoveerida, selle juures kostja ei arvestanud hagejaga. Kostja leppis ehitusfirmaga Roomerk OÜ-ga kokku, mis töid on vaja teha, hageja ajas asju, kuna meesterahvas teab paremini neid asju. Töödega alustati 2007 ning sama aasta sügisel hakkas kostja andma hagejale sularaha (tööde eest tasumiseks), kokku 50 000 krooni, kostja oli 70 000 krooni saanud oma isa lähimalt sõbralt.
19.Hageja on kinnitanud, et maksis materjalide eest, sest elas majas koos kostjaga; tagasimaksmisest juttu ei olnud; kuna tal raha oli, siis lihtsalt tegi nii, ehitas seda nagu oma kodu ja lootis, et ka sureb seal. Hageja on toonud hagiavalduses ise välja, et kooselu lõppedes sai talle selgeks, et remondiarvete tasumisega ta soovitud eesmärki ei saavutanud, sest oli kaotanud õiguse elamus elada. Nendest hageja ütlustest nähtub hageja enda ühepoolne eesmärk kulutuste tegemisel. Hageja maksis materjalide eest
5(11)
omal algatusel, tasumaks elamu kasutamise õiguse eest, mitte kokkulepitud seltsingupanuse tegemiseks. Hageja ei ole põhistanud (vaatamata kostja vastavatele vastuväidetele ja kohtu korduvatele selgitustele), milles seisnes kostja majanduslik eesmärk väidetavas seltsingus, mil viisil ja milliseid kokkuleppeid on kostja hagejaga sõlminud selle eesmärgi saavutamiseks.
20.Poolte vahel ühise kodu rajamiseks seltsingukokkuleppe vastu räägib ka hageja poolt 2007. a XXX korteri ostmine. Hageja on vande all ütlustes kinnitanud, et korteri soovitas tal osta kostja, sellel ajal elasid nad kostjaga koos. Ei ole eluliselt usutav, et kostja soovitanuks hagejal korterit osta, kui pooltel olnuks kokkulepe ühiselt panustada kodu rajamisse XXX XXX asuval kinnistul. Samuti on hageja seletanud, et poolte suhted olid periooditi halvad, eriti siis, kui kostja poeg oli töötu ning elas XXX majas. Tülide tõttu kostjaga elas hageja 2007. a mitu nädalat oma korteris. Seega ei olnud poolte vahel harmoonilist kooselu, mis võimaldaks järeldada kostja konkludentset tahteavaldust seltsingusuhteks.
21.Hageja ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja tasus kolm arvet, millest hageja nõudesumma koosneb, Roomerk OÜ-le käsundita asjaajajana. Vastupidi – hageja vande alla antud ütluste kohaselt pidas hageja vajalikuks arveid tasuda, et tagada endale õigus elada XXX XXX elamus, hagejal lihtsalt oli raha. Hageja ei ole põhistanud, et ta arveid tasudes pidas silmas kostja huvisid ja soovis kostjale kasu tuua. Hageja on 03.06.2015 istungil (III kd, lk 122) kinnitanud, et maksete tasumise ajal elasid nad kostjaga koos ning siis hageja ei mõelnud, et kostja peaks raha tagasi maksma, hageja tasus arved, sest pidas seda perekonna ühiseks kohustuseks. Roomerk OÜ arved on adresseeritud kostja nimele, mistõttu ei saanud hageja olla eksimuses soodustatu isikus, kui väitis end olevat täitnud perekonna kohustust. Asjaoludest nähtuvalt olid kooselu ajal hagejal ja kostjal eraldi rahalised vahendid. Hageja põhiline nõue tugineb hageja veendumusele, et nad tegutsesid kostjaga ühise kodu loomise nimel. Hagejal ei saanud samal ajal olla soovi tegutseda käsundita asjaajajana kostja soodustamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et tal oli takistatud arvete tasumist kostjaga kooskõlastada. Hageja on 03.06.2015 istungil (III kd, lk 123) kinnitanud, et kostja sai arvete tasumisest teada samal päeval.
22.Kuna hageja on kinnitanud, et arvete tasumisel ta ei eeldanud, et kostja peaks need summad talle tagasi maksma, siis ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tehtud kulude hüvitamist ka siis, kui õigussuhte käsundita asjaajamisena kvalifitseerimise eeldused oleksid täidetud (VÕS § 1023 lg 3).
23.Hageja ei ole toonud välja faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kvalifitseerida hageja nõuet alusetu rikastumise nõudena. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et tasus kostja nimele väljastatud remondiarveid, sest elati ühise perekonnana ja hageja panustas ühise kodu parendamisse. Seejuures teadis aga hageja täpselt, et kinnistu ja sellel asuv hoone kuuluvad kostjale ning et ta teeb kulutusi võõrale kinnisasjale, sest hageja ise oli kinnistu kostjale müünud ning nõustunud vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmisega. Seega hageja enda esitatud tõlgenduse kohaselt on hagi rahuldamine VÕS § 1042 järgi välistatud.
24.Hageja ei ole välja toonud kostja rikastumise ulatust. VÕS §-s 1041 ega § 1042 lg-s 1 sätestatust tulenevalt ei saa kostjat lugeda alusetult rikastunuks alates kooselu väidetavast lõppemisest 2010. a detsembris. Kostja vastuväidetele ja kohtu
6(11)
korduvatele selgitustele vaatamata ei ole hageja alusetu rikastumise nõuet asjaoludega vajalikul määral sisustanud. Alusetu rikastumise koosseisu ei täida hageja väide, et eesmärk, mida renoveerimisega sooviti saada, saavutati, või väide, et hageja arvas, et panustab perekonna ülalpidamisse, kohustus nende maksete tegemisel oli, aga see langes hiljem ära. Hageja esitatud asjaoludest ei saa üheselt järeldada, et ta tasus kostja arveid, olemata selleks õigustatud või kohustatud.
25.Samuti oleks alusetu rikastumise nõue hagi esitamise seisuga 27.09.2012 aegunud (TsÜS § 151 lg 1). Praeguses asjas pidi hagejale juba arvete tasumisel olema selge, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu.
26.Kostja esindaja on õigusabi osutamiseks kulutanud kokku on 42,7 tundi, millest tasustatud on 29 töötundi, arvestusega 120 eurot/tund. Arvestades kostja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on näidatud ajakulu 29 tundi vajalik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
27.Hageja esitas apellatsioonkaebuse (ulatust vähendatud 23.10.2015), milles palub tühistada maakohtu otsuse, välja arvatud 343,20 eurot ületava viivise nõude osas, ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 8656,80 eurot ja viivise 343,20 eurot.
28.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse.
29.Suulisel kokkuleppel põhinev seltsingusuhe elamu remondiks ja renoveerimiseks enne töödega alustamist on tõendatud poolte vande all antud ütlustega kohustuste jagunemise kohta poolte vahel. Kohtupraktika järgi ei oma ühine majapidamine seltsingusuhte tõendamisel tähtsust. Kostja tahet ühiseks pereeluks ja ühiseks majapidamiseks tõendab kostja kinnitus 19.05.2003 lepingu punktis 6.1 (hagiavalduse lisa 2). Maakohus ei ole otsuses välja toonud ja vaidlus puudub, et 19.05.2003 kostja avaldas, et ostab XXX kinnistu teadmises, et tal ei ole hagejale pretensioone selles, et hageja on kohalikule omavalitsusele avaldanud kinnistu aadressi oma elukohana. Ka asjaolus, et XXX elamu teise korruse palkoni veranda ukse ostis kostja ja elamule paigaldatud katuseplekk on ostetud kostja raha eest, puudub vaidlus, kuid maakohus ei ole seda otsuses välja toonud. XXX elamuga, samuti XXX korteri ostmisega seonduvaid asjaolusid tõendavad poolte vande all antud seletused.
30.Käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet tõendab hageja vande all antud seletus 26.03.2015 kohtuistungil (protokolli lk 3 viim lg ja lk 4 lg 1). Hageja ei ole kinnitanud, et tal ei olnud kavatsust kulutusi tegema asudes kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda. Hageja tehtud kulutused XXX elamule olid kostja kui kinnistu omaniku huvides, kuid tulid kasuks ka hagejale.
31.Alusetust rikastumisest tulenev nõue ei ole aegunud, arvestades TsÜS § 151 lg 2 ja Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-86-08 punkti 20 ja otsuse nr 3-2-1-57-12 punkti 13.
32.Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes põhjendamata, miks on jätnud arvestamata hageja vande all antud seletuse, millele kostja ei ole vastu vaielnud ja mille kohaselt
7(11)
-
kostja raha eest on ostetud XXX elamu katuseplekk ja veranda uks; hageja ostis 2007. aasta veebruaris XXX asuva korteri põhjusel, et kostja seda soovis, sest kui kostja sugulasi oli külas, ei mahtunud kõik majja; kostja 19.05.2013 XXX kinnistu omandamisel kinnitas, et teab, et see elamu oli poolte ühine kodu, ja nõudis hageja lahkumist sealt alles 2010. a detsembri lõpus; poolte vahel oli OÜ Roomerk tööde kohta XXX kinnistul suuline kokkulepe, milliseid ülesandeid täidab hageja ja milliseid kostja.
Vastustaja seisukoht
33.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
35.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Pooled ei vaidle faktiliste asjaolude tuvastamise üle maakohtu poolt, vaid apellant on vaidlustanud maakohtu poolt neist asjaoludest tehtud järeldused.
36.Ebaõige on kostja väide, et suulisel kokkuleppel põhinev seltsingusuhe elamu ostmiseks või selle ühiseks remondiks ja renoveerimiseks 2007. aastal on tõendatud poolte vande all antud seletusega kohustuste jagunemise kohta poolte vahel ja poolte poolt elamu ühise kasutamisega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et poolte vande all antud seletustest ei saa järeldada, et poolte vahel oleks olnud kostjale elamu ostmisel või hilisemal remontimisel ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Maja ostmise kohta selgitas hageja vande all, et kostja avaldas müügilepingu sõlmimisel, et hagejat majja sisse ei kirjutata, kuna äkki tahab hageja pärast midagi veel saada. Seega hageja enda poolt esiletoodu välistab elamu ostmisel hageja väidetud kokkulepete olemasolu. Hageja vande all antud seletuse kohaselt (III kd, lk 76-79) korraldas ta kostjale kuuluva elamu remonti ja tasus selle eest eesmärgiga, et remonditav elamu oleks tema kodu, kus ta elab surmani. Kolleegiumi arvates ei tulene hageja seletusest, et pooled oleksid kokku leppinud maja ühises remontimises eesmärgil, et hageja saab elamut koos kostjaga hiljem piiramatult kasutada. Maakohus on õigesti leidnud, et pigem oli tegemist hageja ühepoolse sooviga. Hageja seletusest ei tulene, et ta oleks oma soovi kostjale teatavaks teinud ja kostja oleks sellega nõustunud. Vaidlust ei ole, et remondi tegemise ajaks 2007. aastal oli hageja ostnud XXX korteri, kus ta ka aeg-ajalt elas. Hageja heitis maakohtu otsusele ette, et seal oli hindamata hageja väide, et korteri ostis ta kostja soovil seoses ruumikitsikusega. Kolleegiumi arvates on hageja väide jäänud paljasõnaliseks. Ka hageja on ise selgitanud, et aeg-ajalt elas ta korteris, kuna pooltevahelised suhted olid pingelised. Hageja korter sai kostja seletuse järgi ostetud seetõttu, et poolte vahel olid
8(11)
tülid ja nende kooselu ei laabunud. Kostja selgitas, et ka sellel ajal kui poolte vahel olid veel suhted normaalsed, elas hageja aeg-ajalt Vändra korteris. Kostja vande all antud seletusest ei saa järeldada hageja poolt väidetud seltsingulepingu olemasolu. Kostja seletuse kohaselt (III kd lk 79-81) oli remontimine tema otsustus ja hageja aitas tal remonditöid korraldada. Kostja seletuse järgi, tekkis tal mõte maja remontida ja ta leppis ehitusfirmaga kokku, kusjuures hageja ajas asju, sest tema kui meesterahvas teadis ehitusasju paremini. Tööde teostamiseks andis kostja hagejale sularahas 70 000 krooni ja ostis ise katusepleki. Ehituse arvete maksmiseks küsis hageja kostjalt raha. Seega ei tulenenud ka kostja seletusest, et poolte vahel olid elamu remontimise osas kokkulepped, et pooled teevad remontimiseks panuseid eesmärgil edaspidi maja ühiselt elamiseks kasutada. See, kas ja kui kaua pooled suhtlesid ja millist laadi oli nende suhe, ei oma elamu remontimisel väidetavalt sõlmitud seltsingulepingu olemasolu tuvastamisel määravat tähtsust.
37.Apellandi poolt viidatud 19.05.2003 müügilepingu p-st 6.1 ei saa teha apellandi poolt soovitud järeldust seltsingulepingu sõlmimise kohta kostja poolt elamu ostmisel 2003. aastal. Asjaolu, et kostja nõustus 19.05.2003 müügilepingus, et hageja on näidanud oma elukohana XXX XXX, s.o elamus, mille ostis kostja hagejalt, ja kostja on sellega nõustunud, ei anna alust järelduseks, et poolte vahel võis olla seltsinguleping. Kolleegium märgib, et apellant ei ole kaebuses selgesõnaliselt vaidlustanud maakohtu järeldust, et poolte vahel puudus seltsinguleping kinnistu ostmisel ja pigem on apellatsioonkaebuses rõhutatud seltsingulepingu sõlmimisele 2007. – 2008. aasta elamu remontöödega seonduvalt.
38.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõuet ei ole alust rahuldada ka tulenevalt käsundita asjaajamist reguleerivatest sätetest. VÕS § 1018 lg 2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Hageja on nii hagiavalduses kui ka kohtule vande all antud seletuses rõhutanud, et ta tasus arved kostja eest eesmärgiga, et kostjale kuuluvas elamus koos kostjaga edaspidi elada. Isegi kui eeldada, et hageja tasus ehitustööde eest kostja eest ja tegemist võiks olla käsundita asjaajamisega, siis välistaks nõude rahuldamise VÕS § 1023 lg 3, mille kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal VÕS § 2013 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Hageja on ise kinnitanud, et kostjale adresseeritud ehitustööde arvete alusel Roomerk OÜ-le tasumisel ei olnud tal kavatsust kostjalt tasutut tagasi nõuda ja hageja eesmärgiks oli kostjaga ühise kodu loomine.
39.Kolleegiumi arvates ei anna apellatsioonkaebuse väited alust rahuldada hageja nõuet tulenevalt alusetut rikastumist reguleerivatest normidest. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et hageja ei ole esile toonud VÕS § 1041 ja § 1042 lg 1 kohaldamise eeldusi ja lisaks on alusetu rikastumise nõue ka aegunud. TsÜS § 151 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja pidi juba arvete tasumisel Roomerk OÜ-le aru saama, et tal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hagejale olid nõude aluseks olevad asjaolud maksete tegemisel teada. Ta teadis, et tasus kostja maja remondiks tehtud kulutused. Apellandi poolne ekslik õiguslik hinnang neile asjaoludele ei muuda nõude aegumise algust. Apellatsioonkaebuses on hageja esile toonud, et kostja hoidis teda nendevaheliste suhte perspektiivide osas eksimuses ja
9(11)
tegutses seetõttu pahatahtlikult. Maakohtu menetluses hageja sellist väidet esitanud ei ole. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millistest asjaoludest lähtudes saaks sellise järelduse teha. Lisaks apellatsioonimenetluses ei ole üldreeglina enam võimalik uusi väiteid ja asjaolusid esitada.
40.Kolleegium märgib, et poolte vande all antud seletustest võiks pigem järeldada, et kostja elamu remontimisel perioodil 2007 – 2008 võis poolte vahel olla käsundusleping. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid. Kostja vande all antud seletusest tuleneb, et 2006 tuli tal mõte maja renoveerida ja ta leppis ehitusfirmaga kokku, mis töid oli vaja teha. Hageja ajas asju, kuna meesterahvana teadis ta vastavat valdkonda paremini ja tema ülesandeks jäi ehitajaga suhtlemine (III kd, lk 79-81). Ka hageja on oma vande all antud seletuses selgitanud, et kostja soovis majale uut katust ja tema korraldas tööde tegemist ja pärast maksis ehitajatele, sest tal oli parajasti raha (III kd lk 76-79). Eeltoodust saab järeldada, et hageja organiseeris kostja ülesandel remontööde tegemist. Samas ka käsundi täitmisest tulenev VÕS § 628 järgne kahju ja kulutuste hüvitamise nõue on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Hagejal oli õigus nõuda vastavate kulude hüvitamist hiljemalt alates käsundi täitmisest. Kuna elamu remonttööd lõpetati kevadel 2008, siis hagi esitamise ajaks 27.09.2012 oli möödunud 3-aastane aegumistähtaeg.
41.Kolleegium leiab, et maakohus jättis menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti hageja kanda. Kostja maakohtu menetluskulude suurust ei ole hageja vaidlustanud.
42.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja (apellandi) kanda. Kostja (vastustaja) esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta apellatsioonimenetluses kulutanud maakohtu otsusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 1,5 tundi, aruteluks kliendiga 15 minutit, apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 1,5 tundi, apellatsioonkaebuse täiendustega tutvumiseks 15 minutit, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 6,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tunni ja kohtuistungil osalemiseks 1 tunni. Kokku 13 tundi, millest tasustatud tunde on 10. Kostja esindaja teenuse tunnihind on koos käibemaksuga 120 eurot. Kostja taotleb koos käibemaksuga on 1200 euro väljamõistmist. Hageja kostja menetluskulude suurusele ja ajakulule vastuväiteid ei esitanud.
43.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjat esindas ringkonnakohtu menetluses vandeadvokaat Heldur Otti. Kolleegium leiab, et taotluses toodud ajakulu on põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitseks. Kostja menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga. Kostja vandeadvokaadist esindaja teenuse tunnihind koos käibemaksuga 120 eurot on õigusteenuse osutamisel tavapärane. Kostja menetluskulu ringkonnakohtus 1200 eurot ja kostja taotlusel viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tuleb hagejalt välja mõista.
10(11)
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.