lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-11411/12

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 23.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-11411/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1062
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-11411

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Gerli Võimre

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-11411

Tsiviilasi

XXX hagi OÜ XXX vastu 6865,19 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind

6865,19 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, XXX) Hageja lepinguline esindaja Marko Woronowicz (IUSTUS OÜ, e-post [email protected]) Kostja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja Tuulikki Laesson (OÜ Laesson ja Partnerid, e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada XXX(hageja) ja OÜ XXX (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Hageja loobub kõigist rahalistest ja mitterahalistest nõuetest kostja vastu seoses aadressil XXX, Tallinn asuva korterelamu hagejale kuuluva korteriomandiga nr 10, sealhulgas, kuid mitte ainult kahju hüvitamise nõuetest kostja vastu varalise kahju hüvitamiseks ning saamata jäänud tulu nõuetest kostja vastu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.2.Kostja tasub hagejale kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetatud nõuetest loobumise eest rahasumma 1700 eurot.

2-15-11411

1.3.Kostja on kohustatud tasuma hagejale kohtumääruse resolutsiooni punktis
1.2.nimetatud rahasumma 14 päeva jooksul alates määruse tegemisest (s.o
23.märtsist 2016).
1.4.Pooled välistavad antud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.
1.5.Pooled kinnitavad, et tsiviilasjast tulenevalt puuduvad neil üksteise suhtes nõuded.
1.6.Tsiviilasjast tekkinud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-15-11411 menetlus.
3.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XXX(hageja) esitas 31.07.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ XXX (kostja) vastu 6865,19 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tegi XXX hoone renoveerimisprojekti peatöövõtja, s.o kostja, võimalikuks tellingute kaudu sisenemise korterisse 10, mille omanikuks on hageja. Vastavalt 11.04.2015 edastatud teatele korteriühistu juhatuse poolt, pidid olema kõik tellingud elektroonilise valve all. Hageja võimaldas kostja töötajatel ja tema allhankijate töölistel korterisse sissepääsu 06.05.2015. Sama päeva õhtul pidi hageja kodust lahkuma Soome ning seetõttu oli teavitatud peatöövõtja objektijuhti, et tööd tuleb kella viieks lõpetada. Vahemikus 06.-13.05.2015 oli tungitud tellingute kaudu XXX korterisse. Swedbank Varakindlustus määras kindlaks hageja kahjuhüvitise summas 8500,44 eurot, kuid hageja tegelik kahju oli varastatud esemete näol summas 12 956,90 eurot, seega tekkis hagejale pärast kahju hüvitamist kahju summas 4456,46 eurot. Lisaks oli hagejal vajalik soetada valveseadmed summas 980,23 eurot, mis sisaldavad liikumisandureid kõikides akendega ruumides, kuna kostja ei suutnud tagada vajalikku valvet hoidmaks ära korterielanikele võimalikku tekkivat kahju. Samuti tekkis hagejale kahju saamata jäänud tulu näol summas 1428,50 eurot. Kokku tekkis hagejale seega kahju summas 6865,19 eurot.
2.Kohus võttis 24.09.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.15.03.2016 esitas kostja kohtule poolte poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu kohtule kinnitamiseks. Kompromiss sisaldab alltoodud tingimusi: „1. Hageja loobub kõigist rahalistest ja mitterahalistest nõuetest kostja vastu seoses aadressil XXX, Tallinn asuva korterelamu hagejale kuuluva korteriomandiga nr 10, sealhulgas, kuid mitte ainult kahju hüvitamise nõuetest kostja vastu varalise kahju hüvitamiseks ning saamata jäänud tulu nõuetest kostja vastu.
2.Kostja tasub hagejale kokkuleppe punktis 1 nimetatud nõuetest loobumise eest rahasumma 1700 (tuhat seitsesada) eurot.
3.Kostja esitab pärast mõlema poole poolset digitaalselt allkirjastamist kokkuleppe läbi avaliku e-toimiku kohtule kinnitamiseks.
4.Kostja on kohustatud tasuma hagejale kokkuleppe punktis 2 nimetatud rahasumma 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates päevast, kui kohus on käesoleva kokkuleppe oma määrusega kinnitanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel.

2-15-11411

5.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistavad antud kokkuleppe kinnitamiseks tehtava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.
6.Pooled kinnitavad, et tsiviilasjast tulenevalt puuduvad neil üksteise suhtes nõuded.
7.Tsiviilasjast tekkinud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.“

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
5.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
6.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
7.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
8.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
9.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et tsiviilasjast tekkinud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
10.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
11.Lisaks eeltoodule juhib kohus tähelepanu, et TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda

2-15-11411 lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal poole menetluses tasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule vastavasisuline taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja