Kohtulahend

Esimese astme kohtu määrus

TsMS § 176 lg 6 kohaldamine või mittekohaldamine on kohtu diskretsiooniotsustus ja seega mitte vaidlus hagejat esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuivõrd hageja on esitatud menetluskulude nime menetlustoimingud, nendele kulunud aja, ajakulust tuleneva summa ja toonud välja ka vastavate arv menetluskulud veenvalt tõendatud. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuo õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, k tasumise kohustus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-01).

Kohtul tuleb aga hinnata nii õigusabi osutamisel arvestatud tunnitasu määra kui ka õigusabi osutamise vajalikkust.

Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 162 eurot ja 144 eurot (koos käibemaksuga), mis on nii hagi arvestades ebamõistlik. Antud tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama kohtuvaidlusega, m keskmisest suuremat tunnihinda. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb tunnihinnana arvestada 120 eur hageja poolt taotletut vastavalt.

Õigusabile kulunud ajaks märgitud 13,2 tundi on antud hagis toimunud menetlust arvestades mõistlik ja põhje

Kostja esitas 15.10.2015 kohtule taotluse kohustada hagejat esitama kulusid tõendavaid dokumente, mid 20.01.2016 lahendis välja rida erinevalt tõlgendatavaid argumente. Kuna hageja esitas tsiviilasja menetlu põhjust eeldada hageja ebaausust. Arvestades laialt levinud praktikat, kus väikesed advokaadibürood klie kättesaamist nihutama kohtuotsuse järgsesse perioodi, oli kostjal hageja senise käitumismustri pinnalt põ Kostjal on kahtlus, et hageja ja tema õigusnõustaja vahelisel kokkuleppel toimub õigusnõustamise jä väljanõudmise.

Kohus ei rakendanud oma prerogatiivset õigust kuludokumentide väljanõudmiseks, mis tuleneb TsMS § 1 nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte, kui üks pooltest seda soovib. TsMS § 177 nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avald tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõ 2(4)

algatusel. Antud sätte kontekstis on kohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja taotluse kohustada dokumente.

Riigikohtu halduskolleegium on 15.03.2006 otsuses nr 3-3-1-5-06, 12.10.2006 otsuses nr 3-3-1-48-06 ning seisukohale, et haldusasjades mõistetakse välja üksnes need menetluskulud, mis on reaalselt kantud. Tallinn nr 3-08-474, p 13 sedastab, et raamatupidaja poolt sularahaarvele kantud kinnitus selle kohta, et arve on ta laekunud advokaadibüroo arvele. Seega on raamatupidamislike kannete relevantsus kulude toimumise või mi

ÄS § 15 lõige 2 nõuab, et ettevõtja ärilistel dokumentidel peab olema ettevõtja ärinimi, asukoht ja ä raamatupidamise algdokument majandustehingut kinnitav tõend (arve), millel peavad olema § 7 lõikes 1 pun juhul nõuab hea raamatupidamise tava, et 20.01.2016 kohtulahendi järgi sooritatud makse aluseks peab olem leitav alusdokument. Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel on käibemaksuseaduse § 37 osas selgitatud järgne jooksul ostjale edastatud arve kinnitada aktsepteerimise märgiks oma allkirjaga, kuigi allkiri ei ole kohustus tehingu aluseks on leping ja arve. Maksukohustus tekib peale raha liikumist ühelt arvelt teisele (kassapõhin diskretsiooniõigusele tuginev otsus raamatupidamisdokumentide väljanõudmisest keeldumiseks kehtiva raam loogika vastu eksiv. Menetluse edasine käik

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.